1-08-14893\3 · 1-08-14893\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-14893

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata E.S-i eelvangistuses viibitud aeg 28.-30.04.2008.a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata E.S-i eelvangistuses alates 17.09.2008.a

viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ning 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 17.09.2008.a.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 27 päeva vangistust osaliselt

täitmisele – karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust.

8 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.S 2 (kahe) Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-14893 kohtueelses menetluses 08260104738 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi E.S-i süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav E.S

asukoht vahistatuna Tartu Vanglas isikukood xxx kriminaalkorras karistamata

kahtlustatavana kinnipeetav 28.-30.04.2008 ja alates 17.09.2008 vahistati 18.09.2008.a

Kaitsja määratud korras Aivar Kello

2 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 75 lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

E.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

Välja mõista E.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni

sundraha ja 2625 krooni 50 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 76 krooni 30 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „E.S, 1-08-14893, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „E.S, 1-08-14893, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav E.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – A.T. ile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

3 3 KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 07.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes E.S süüdistatakse selles, et tema:

- 28.01.2008 kella 16-17 paiku oma elukohas Tartus, X 3 haaras käega oma

A.T. kaelast kinni, kriimustades seda ning seejärel lõi rusikaga A.T. `ile vasakule pea piirkonda, põhjustades A.T. `ile füüsilist valu ja kehavigastusi: paremal pool kaelal 2 cm pikkuse nahamarrastuse ja vasakul pool peas 2x2 cm suuruse valuliku moodustise.

- 28.04.2008 kella 2-4 vahel oma elukohas Tartus, X 3 lõi A.T. ile mitu korda

rusikaga pea piirkonda, põhjustades A.T. ile füüsilist valu.

- 15.09.2008.a õhtusel ajal Tartus, X 3 elumaja teisel korrusel haaras A.T. ´il

jõuga vasakust käest kinni, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasakule käele.

- 16.09.2008.a kella 10.00 paiku Tartus X 3 elumaja teisel korrusel asuvas

köögis tiris A.T. ´it juustest ja lõi jalaga vasaku reie- ja seljapiirkonda, põhjustades sellega A.T. ´ile füüsilist valu.

- 16.09.2008.a kella 21.30 paiku Tartus X 3 elumaja esimesel korrusel lõi A.T.

´ile rusikatega vasakule poole peapiirkonda, põhjustades sellega A.T. ´ile füüsilist valu.

Sellega pani E.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

Karistus 07.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav E.S-ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada E.S-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg 28.04-30.04.2008.a, so 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist)

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda 17.09.2008, so alates E.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest.

KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus E.S-i suhtes

kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud

karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning tingimuslikult jäetakse 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust kohaldamata, kui E.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ning täidab katseajal talle KarS §-sa 75 loetletud kontrollnõudeid ja

kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

4 4 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav E.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on E.S-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb E.S hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2625 krooni

50 senti (lk 59-60,71-72,88; 495 krooni 60 senti + 991 krooni 20 senti + 991 krooni 20 senti + 147 krooni 50 senti);

- 76 krooni 30 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk

82; KrMS § 175 lg 1 p 5);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Kello. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 2478.- krooni (lk 59-60,71-72,88).

Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure

kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav E.S-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125.

5 5 Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik