1-08-16134\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-16134

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 256-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.R KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 15.10.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks L.R-ile mõista 6 (kuus) kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS 69 lg 1 alusel asendada L.R-ile karistuseks mõistetud 6 kuud 29 päeva vangistust 418 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 418 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

05.detsember 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-16134 kohtueelses menetluses 08260106152 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

L.R süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav L.R

elukoht XXXXXXX XXX XX-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral, tõkendita

Kaitsja määratud korras Ahto Sirendi

2 2

KarS § 69 lg 4 alusel on L.R üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Tartu Maakohtu 15.10.2008.a kohtuotsusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

kohaldatud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse 1-ks aastaks äravõtmine – jätta L.R suhtes iseseisvaks täitmiseks.

Välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti

sundraha ja 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.R, 1-08-16134, menetluskulud“ või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.R, 1-08-16134, menetluskulud“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Ahto

Sirendi süüdistatav L.R kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3 3

ASJAOLUD Süüdistus 05.12.2008.a sõlmitud kokkuleppes

L.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.10.2008.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-13501 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 3 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 04.12.2008.a kella 17.10 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Rõhu külas Tartu – Viljandi – Kilingi-

Nõmme mnt 14. km-l mootorsõidukit Audi 100 reg.märgiga XXX XXX, omamata sõiduki juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse.

Seega pani L.R toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Karistus 05.12.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.R-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust L.R-ile 15.10.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-13501 mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 3 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada L.R-ile mõistetud 6 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 418 (nelisada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel

ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. L.R-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav L.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

4 4

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on L.R suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb L.R hüvitada menetluskulud:

- 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4;

991,2 + 495,6 + 147,5 = 1634,3);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, § 179 lg 1 p 2) - KrMS § 256-5 lg 2 alusel peab kohus põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra. Kaitsjatasu

Kohtumenetluses esitas advokaat Ahto Sirendi kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Ann Saar

kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav L.R kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik