1-08-12068\10 · 1-08-12068\10 · Tartu Ringkonnakohus

1-08-12068

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2008. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-12068 (08240104093) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 17. septembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava D.R-i apellatsioon. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta D.R-i apellatsioon Viru Maakohtu

17. septembri 2008 otsuse peale kriminaalasjas 1-08- 12068 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 17. septembri 2008 otsusega mõisteti D.R süüdi lühimenetluses KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.01.2008 otsuse

järgi ärakandmata karistuse s.o 1 kuu ja 10 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.09.2008.a.

KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti D.R-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks.

Maakohus arutas D.R-ile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 07.01.2008 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, vangistusega 1 kuu ja 10 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud,

juhtis 17.09.2008 kella 01.35 ajal Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Xmaja juures mootorsõidukit VW Caravelle nr XXX , olles alkoholijoobes. Sellega pani ta toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Maakohtus tunnistas D.R end täielikult esitatud süüdistuses süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.R-i on varem karistatud KarS § 424 järgi lühiajalise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda samuti KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises peale 8 kuu ja 10 päeva möödumist eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast. Seega ei ole vangistus, millest D.R tingimisi vabastati, mõjutanud teda hoiduma kuritegu toime panemast.

Maakohus on seisukohal, et selleks, et D.R tulevikus hoiduks kuritegude

toimepanemisest, tuleb D.R-ile mõista karistuseks reaalne vangistus. Arvestades tema

karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning

karistust raskendavate asjaolude puudumist, mõistis maakohus D.R-ile karistuseks

lühiajalise vangistuse kestusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust 1/3 võrra. Kuna D.R pani kuriteo toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada tema karistust Harju Maakohtu 07.01.2008 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra, mida on 1 kuu ja 10 päeva.

D.R esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni kohaselt palub D.R mõista temale rahaline karistus või vähendada mõistetud vangistuse aega. D.R leiab, et kuna temal on töökoht, suudaks ta tasuda rahalist karistust, kuigi see ei oleks temale lihtne. Ta kahetseb oma tegu ning loodab, et kohus annaks temale võimaluse näidata, et ta suudab ennast parandada.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on D.R-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub liikluskorda, teda on varem karistatud sarnase kuriteo toimepanemise eest vangistusega tingimisi. See tähendab,

et talle anti võimalus teha oma käitumisest järeldused ja käituda vabaduses,

kriminaalhoolduse tingimustes, õiguskuulekalt. D.R ei soovinud seda võimalust kasutada ja juhtis kohtu poolt määratud kastesajal uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes. Need on aga sellised õigusrikkumised, mis seavad ohtu mitte ainult D.R-i enda, vaid ka

teiste õiguskuulekalt käituvate ja liikluseeskirjadest kinnipidavate kaasliiklejate elu ja tervise.

Viimasel ajal meie teedel väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib D.R-i taoliste

liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda teenib ka

süüdistatavale mõistetud lühiajaline vangistus. Mõistetud karistus ei takista D.R

edaspidi näidata, et suudab ennast parandada, aga just sellise võimaluse andmist ta apellatsioonis taotleb. Ringkonnakohus leiab, et rahaline karistus, arvestades süüdimõistetu

eelnevat elukäiku ja kuritegelikku suhtumist liikluskorda, ei ole selline mõjutusvahend,

millega tema, kui kuriteo toimepannud isiku suhtes oleks võimalik saavutada karistuse eesmärke.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar