1-08-11888\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-11888

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-11888 (07231801917)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Tõlk Eevi Pant

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 121 järgi D.E kokkuleppemenetluses

Prokurör Eneli Pau

Süüdistatav D.E - isikukood XXX; elukoht: XXX; paigutatud juulini 2009.a. Tallinna Laste Turvakeskusesse (Tallinn Nõmme tee 99); Eesti kodanik; põhiharidusega; ei õpi ega tööta; varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend – vahi all pidamine alates 17.11.2008.a.

Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.E KarS § 121

järgi ning karistuseks mõista . 1 (üks) kuu vangistust

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 17. november 2008.a.

2

2. Välja mõista D.E-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-11888 – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust

500.- (viissada) krooni.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ülalmärgitud arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS D.E süüdistatakse selles, et ta 01.07.2007.a. , viibides kodus XXX tungis kallale

oma emale R V’le, lõi ema lahtise käega vastu nägu, võttis tal juustest kinni ja tiris teda,

tõmbas juukseid peast välja. Seejärel hammustas R V enesekaitseks D.E. Viimane tõmbas ema pikali ja lõi jalaga vastu reit, põhjustades emale oma tahtliku tegevusega pindmise peavigastuse ning nahaalused hematoomid keha erinevates piirkondades. Nende tegudega pani D.E toime teise inimese väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava D.E, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D.E süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega üks kuu algusega 17. november 2008.a.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 121 järgi tunnistas D.E ennast kohtuistungil süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega . Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada.

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik(tl.45). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et D.E enese süüdi tunnistamine ja

sellise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud D.E käitumine, tema süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

kirjalike tõenditega. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. D.E

3 tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni).

Kuna tegemist on 16-aastase isikuga, kellel endal iseseisev sissetulek puudub, jätab kohus enamuse menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude määramisel

arvestab kohus perekonna varalist seisundit ning alaealise resotsialiseerumisväljavaateid.

Antud kriminaalasjas on kannatanuks alaealise ema. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks panna menetluskulude hüvitamist alaealise emale R V’le.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik