1-08-15546\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2008 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15546 / 08260103569/ Kohtukoosseis Sekretär Prokurör

kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Tatjana Tamm Süüdistus

E.N süüdistus KarS § 263 p.1 ja KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed

Kaitsja E.N elu- või asukoht ja aadress: XXXXX X-X, isikukood : XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral

1) 24.08.2001.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 3 alusel 4 kuud vangistust tingimisi 1.a.6.k. katseajaga; 2)23.09.2003.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg. 2 p. 1, 2, 3 alusel 1.k.8.p. vangistust tingimisi 2.a.katseajaga 3) 16.04.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 263 p. 1 alusel 6.k. vangistust 1.a.6.k. katseajaga, väärteo korras karistatud 11-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld

Adv Valli Murde(Advokaadibüroo Karl Saavo ) Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada E.N KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks E.N-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 (kaheksa) kuulist vangistust 16.04.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 263 p. 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 6 kuu vangistuse võrra ja lugeda E.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

2

Süüdi tunnistada E.N KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista E.N-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada 4 (nelja) kuulist vangistust osaliselt KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, so 1 (ühe) aastase ja 2 (kahe) kuulise vangistusega ja mõista E.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, so 455 päeva vangistust üldkasuliku tööga 910 (üheksasada kümme) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb

üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid

ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt

määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja E.N-ilt riigieelarvesse menetluskulu 1138(üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa ) krooni ja 70 senti. KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel välja mõista E.N-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis )krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Otsuse

vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi,

kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3 Süüdistus E.N-i süüdistatakse selles, et tema 20.10.2007.a. õhtusel ajal Tartu maakonnas, X. vallas, X. korteris lõi ühel korral rusikaga T.V. `d näo piirkonda, mille tagajärjel hakkas T.V. `l ninast verd jooksma. Oma tegevusega põhjustas E.N T.V. `le füüsilist valu, näo põrutuse ning verevalumid näo piirkonnas.

Sellega pani E.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise.

E.N-i süüdistatakse ka selles, et tema 13.07.2008.a. kella 20 paiku Tartus maakonnas, X. vallas, Xmaja number 8 hoovis asuvate kuuride juures surus R.V.vastu lauda seina ning pekstes esialgu rusikaga mitmel korral vastu lauda seina nõudis R.V.`lt kuurivõtit ning seejärel lõi R.V.

vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus R..V maha pikali ning

tema ninast hakkas verd jooksma. Oma tegevusega põhjustas E.N R.V. füüsilist valu, hematoomi vasaku silma piirkonnas ja kolju põrutuse. Oma tegevusega pani E.N toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kuna temapoolse rünnaku tagajärjel, R.V. kehalisele

ja vaimsele heaolule, kaasati konflikti lahendamisse enda tahte vastaselt asjasse mittepuutuv kolmas isik A.I., kelle õigusrahu ning avalikku kindlustunnet õigusvastase käitumisega rikuti. Sellega pani E.N toime KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kokku lepitud karistuse liik ja määr

KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.N-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 (kaheksa) kuulist vangistust 16.04.2008.a. Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja poolt KarS § 263 p. 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 6 kuu

vangistuse võrra ja lugeda E.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.N-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada 4 (nelja) kuulist vangistust osaliselt KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, so 1 (ühe) aastase ja 2 (kahe) kuulise vangistusega ja mõista E.N-i lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, so 455 päeva vangistust

üldkasuliku tööga 910 (üheksasada kümme) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul. E.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

4

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtu 25.11.2008 kell 14.30 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses tunnistas E.N end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1 ja KarS § 121 järgi ning jäi

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 25.11.20008 sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et on oma tegudest tõsised järeldused teinud. Prokurör Tatjana Tamm jäi kohtuistungil prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ja selgitas

põhjalikult süüdistatavale valitud karistuse liiki ja määra ning pidas käeolevas olukorras põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja adv. Valli Murde jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas valitud karistuse ja selle asendamise otstarbekust.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava E.N vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav E.N süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1 ja KarS § 121 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni. KrMS § 180 alusel kanda süüdistataval kõik menetluskulud, sh. õigusabikulu. Kokku menetluskulu 1138, 7 krooni ,mis mõista välja süüdimõistetult riigieelarvesse.

Peet Teidearu Kohtunik