1-07-14568\13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

Kohtuasi nr 1-07-14568

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

04.11.2008

Viru Maakohus koosseisus:

Kohtunik

TIIT KULLERKUPP

Sekretär

Aile Siil

juuresolekul,

Prokurör

Sirje Merilo

Kaitsja

vandeadvokaat Kristiina Lee osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil 08.09. ja 28.10. 2008 aastal Rakvere linnas kriminaalasja üldmenetluses

MAREK LEGOVITŠ-i /elukoht xxxx, isikukood 37911235223, haridus: xxxx, emakeel xxxx, töökoht OÜ D,

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 9-l korral

tõkend: elukohast lahkumise keeld/

süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi.

Marek Legovitšit süüdistatakse selles, et tema, 02.06.2007.a. kella 20.00 paiku xxxx asuva kaupluse läheduses

tülitas kauplusest väljunud V. V.t ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga V. V.t kaela ja rinna piirkonda,

mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava V. V. peksmist rusikate ja jalgadega.

Peksmisega põhjustati V. V.le kaela ja rindkere põrutused.

Esitatud süüdistuses M.Legovitš ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 02.06.2007.

õhtul läks poodi koos R. R. ja K. A.ga, kui nad olid järjekorras tõugati teda kahe käega tugevalt vastu selga ja ta

kukkus riiulite ja leti poole, või letile, mille peale tekkis kolin, ta vaatas tagasi ja nägi, et tõukajaks oli V. V.,

kellega ta oli varem paar korda ühise sõbra juures kokku puutunud. Ta küsis V. käest miks ta tõukas aga viimane

ei vastanud midagi ja läks kapist õlut võtma. Ta väljus oma kaaslastega poest ja jäid poe ette juttu rääkima,

eelnimetatud kaaslastele lisaks oli seal veel K. K., ta jäi ootama V. väljumist kauplusest, et viimaselt tõukamise

kohta aru pärida, ta küsis kauplusest väljunud V.lt tõukamise koht, viimane ei vastanud ja eemaldus, ta järgnes

V.le, et vastust saada, viimane eemaldus õlle nelipakk paremas käes, ootamatult pööras V. umber ja lõi teda

vasaku käe rusikaga, tal läks mokk või silm katki, ta asus ennast kaitsma, V. lõi teda veel 1-2 korda näkku ja

rindu, ta püüdis V.t kinni hoida ja rüseluse käigus mõlemad kukkusid maha, ta üritas V.t lüüu aga ei saanud,

tema sõbrad olid sel ajal nende kõrval, nad rabelesid mõne minuti. Ta leiab, et kannatanu oli tema, tal oli suu

seest katki ja silm sinine, mõni päev hiljem kui kuulis, et V. on juhtunu kohta avalduse teinud fikseeris ta oma

vigastused arsti juures. Ta väidab, et jalgadega löömist ei olnud, et ta tegutses enda kaitseks, täpsustab, et V. lõi

teda kahel korral, esimest korda ootamatult ringi pöörates, teist korda rüseluse käigus, tema V.t ei löönud, püüdis

vaid eemale tõugata, ta arvab, et V. oli purjus, järeldab seda tema kõnnakust.

Kannatanu V.V. kohtus antud ütlustest nähtub, et ta läks poodi õlut ostma, eelnevalt oli ta ära joonud kaks

pudelit õlut, poes sees ukse juures oli neli noormeest, ta pidi nende ja seina vahelt läbi pugema, et siseneda, ta

läks poe tagaosasse, kus õlled olid, Legovitš ja veel üks noormees järgnesid talle, Legovitš küsis “kas tahad

kakelda”, ta ei vastanud midagi ja läks leti juurde, keegi tõukas teda selga, kui ta oli õlle eest maksnud väljus ta

kauplusest, neli noormeest olid väljunud varem, Legovitš kaaslasega ootas teda müüri juures, kutsusid enda

juurde, kui ta neist möödus tegi keegi ettepaneku kakelda, ta ei tahtnud kakelda, Legovitš lõi talle jalaga vastu

kaela, ta kukkus, Legovitš jätkas jalgadega peksmist vastu rindu , käsi ja jalgu, ta ei saanud vastu hakata, ta ei

saanud ka ära minna kuna teised noormehed olid selja taga, mingil ajal peksmine lihtsalt lõpetati, ta läks

minema, plätud olid jalast ära tulnud ja naine käis neid hiljem ära toomas. Kui peksmine algas kukkus tal

paremast käest maha õlle nelipakk, ta väidab, et vasakusse kätte on tal varasema trauma tõttu käelaba peale

sõrmenukkide juurde paigaldatud protees, ta saab selle käega tõsta ja elektrikutööd teha aga pingutada ja kätt

rusikasse panna või kedagi lüüa ei saa, selle proteesi tõttu ei pidanud ta ka sõjaväkke minema. Juhtunu tagajärjel

sai ta kaela ja rindkere põrutuse, käed ja põlved olid katki, lõualuud olid kanged. Seljes olnud riided olid rikutud-

kahju 1200 krooni, arsti visiiditasu oli 50 krooni ja bensiiniraha arsti juurde sõitmiseks 50 krooni, kokku nõuab

1300 krooni hüvitamist. Ta väidab, et oli enne seda Legovitšiga ühe korra kokku puutunud aga kaupluse juures

ta teda ära ei tundnud.

Tunnistaja M. V., poemüüja ütlustest nähtub, et mäletab, kui V. poes käis, oli vaikne mees ostis 4-se õllepaki,

alkoholilõhna ta V.l ei tundnud, ta ei mäleta kas veel keegi poes oli, ei mäleta, et oleks sel päeval Legovitši poes

näinud, väidab, et poes pole rüselemist olnud muidu ta mäletaks seda.

Tunnistaja K. K. kohtus antud ütlustest nähtub, et jäi autosse, kui tema kaaslased Legovitš, A. ja R. kauplusse

sisenesid. Ta nägi kauplusest väljumas ühte meest õllepakiga (hiljem sai teada, et tema nimi on V.) ja kohe selle

mehe järel väljusid ka Legovitš, A. ja R.. V. hakkas poest eemale minema ja Legovitš järgnes talle, Legovitš

ütles midagi V.le ja seejärel viimane pööras ringi ja lõi Legovitšile vastu nägu, ta läks koos oma sõpradega

lähemale, nägi, et kaks meest maadlesid pikali maas, Legovitšil oli kulm ja suu lõhki, V.l visuaalseid vigastusi

polnud ülekaalu polnud kummalgi pool, appi nad ei läinud, rüseleti kuni 10 minutit ja seejärel mõlemad lahkusid

omal jalal. Kuulis hiljem, et poes oli mingi tõuklemine olnud.

Tunnistaja R. R. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitšiga elab ühes külas, V.t teab kaupluse juures juhtunu

tõttu, ta väidab, et kui tema Legovitši ja A.ga poodi sisenes oli V. poes riiulite juures, poes V. tõukas Legovitši,

ta oli sel ajal poe ukse juures, nägi, et V. ja Legovitš seisid leti ja riiulite juures näod vastastikku ning V. tõukas

Legovitši rindu, Legovitš komistas riiuli või vitriini vastu, nad väljusid poest peale V.t ja Legovitš läks V.le

järele, et pärida aru tõukamise kohta, ta ei mäleta kuidas väljas konflikt algas aga nägi, et V. ja Legovitš lõid

teineteist, see juhtus u 10-15 m kaugusel kauplusest, pärast oli Legovitšil nina verine ja särk puru, mõlemal olid

riided määrdunud.

Tunnistaja A. O. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitši teab kui xxxx elanikku, V.t ei tunne, ta oli

juhuslikult Xxxx poe juures kui nägi Legovitšit 4-5 sõbraga poe juures, nägi, et Legovitš sõpradega ja V. väljusi

kauplusest, et Legovitš vaidles V.ga liikudes poest eemale, nägi, et Legovitš lõi V.t jalaga pea piirkonda ning

seejärel veel jalaga alla kümne korra, V. kukus, ta nägi juhtunut u 20 meetri kauguselt, Legovitš oli V.st üle ja

viimane jooksis minema, nägi, et V.l oli nägu verine, Legovitšil vigastusi ei tundunud olema.

Tunnistaja M. S. kohtus antud ütlustest nähtub, et nägi poe juures kui V. poest väljus, kui V. neist möödus

jooksis Legovitš talle järgi ja küsis-miks lõid, V. keeras ringi ja lõi Legovitšile vastu kulmu, seejärel läks

rüseluseks, mehed olid üksteisele nii ligi, et lüüa ei saanudki, Legovitš oli maadluse ajal allpool, Legovitšil oli

hiljem kulm ja huul katki.

Tunnistaja K. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et Legovitš on tema sõber keda tunneb juba 10 aastat, V.t teab

kaupluse juures toimunu tõttu, ajal mil tema oli koos Legovitši ja R.ga kaupluses sisenes sinna ka V., kes uksest

sisenede tõukas või lükkas Legovitši selga, viimane koperdas selle peale ettepoole, peaaegu kukkus, Legovitš

vajus vastu teda ja seega peatas ta Legovitši kukkumise, R. oli sel ajal leti juures ja maksis arvet, nad olid väga

hämmeldunud V. sellise käitumise pärast, Legovitši küsimusele ei vastanud V. aga midagi, V. oli tema arvates

alkoholijoobes, temalt tuli alkoholilõhna, nad väljusid poest ja jäid poe juurde juttu ajama, kui poest väljus V.

tahtis Legovitš selgitada millest selline tõukamine, V. möödus neist ja ei vastanud midagi, Legovitš läks V.le

järele, kõnetas teda ja pani käe õlale, seepeale keeras V. umber ja lõi Legovitšile rusikaga näkku, Legovitš tõstis

käed enda kaitseks, V. lõi veel mitu korda mõlema käega näkku ja keha piirkonda, Legovitš proovis V.st kinni

võtta ja mõlemad kukkusid, tema arvates oli kannatajaks pooleks Legovitš kellel oli näo vasak pool ja kael

punane.

Tunnistaja D. M. kohtus antud ütlustest nähtub, et tuli kaupluse juurde A. kutsel, poe juurde mines nägi, et

Legovitš läks poe juures ühele mehele järele, see mees pani õllepaki maha ja läks Legovitšile kallale lüües

viimast vasaku käega, Legovitš vastu ei löönud, püüdis ennast kaitsta, mõlemad kukkusid maha, madistasid

natuke, tõusid püsti ja läksid laiali.

AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nähtub, et V.V. on pöördunud erakorralise meditsiini osakonda 02.06.2007

kl 20.51 ja temal on diagnoositud kaela ja rindkere põrutus.

AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nähtub, et M.Legovitš on pöördunud erakorralise meditsiini osakonda

07.06.2007 kl 18.19 ja temal on diagnoositud nina ja rindkere põrutus.

Kohtu arvates pole usaldusväärselt tõendatud, et kuritegu oleks toime pandud avalikus kohas § 263 mõttes,

samuti pole tuvastatud kõrvaliste isikute ring, kelle rahu M.Legovitš oma tegevusega rikkus. Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et M.Legovitši poolt toimepandu tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 121 järgi.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu M.Legovitši

tegevuses on tõendatud kannatanu V.V. ning tunnistaja A.O. ütlustega, samuti V.V. patsiendikaardiga.

Kohus ei pea usaldusväärseiks M.Legovitši ennastõigustavaid ütlusi ja ka tema sõpruskonda kuuluvate

tunnistajate ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta. Kuigi M.Legovitšile on süüdistus esitatud väljas

toimunu kohta, on antud juhul vajalik tuvastada ka süüdistuses märgitud tegevusele eelnenud sündmused. Kuna

M.Legovitš väidab, et väljas toimunu oli otseselt põhjustatud kaupluses toimunud konfliktist, siis on vaja

selgitada kas ja milline konflikt kaupluses toimus. M.Legovitš K.A. ja R.R. ütlustest nähtub, et V.V. käitus

kaupluses väljakutsuvalt ja tõukas M.Legovitši. Kohus leiab, et selline käitumine V.V. poolt pole tõendamist

leidnud. V.V. on tõukamist eitanud, müüja M.V. mäletab küll V.V. kaupluses käiku, kuid ei mäleta, et samal ajal

oleks olnud kaupluses M.Legovitš, ta väidab, et mingit rüselemist kaupluses polnud. M.Legovitš ja tema

kaaslased räägivad küll M.Legovitši tõukamisest V.V. poolt kuid kirjeldavad seda erinevalt. Kui M.Legovitš

räägib, et teda tõugati selja tagant kahe käega selga mille peale ta kukkus vastu riiuleid või vastu letti, siis R.R.

väidab, et M.Legovitš ja V.V. seisid näod vastakuti kui V.V. M.Legovitši rindu tõukas. K.A. räägib küll selja

tagant tõukamisest , kuid väidab, et M.Legovitš ei kukkunud mitte vastu letti ega riiulit vaid hoopis vastu teda

ajal mil nad leti juures seisid ja R.R. arvet maksis, R.R. ise aga väidab, et nägi juhtunut kaupluse ukse juures

seistes. Arvestades asjaolu, et usaldusväärsed tõendid tõukamise kohta puuduvad ja M.Legovitš ning tema

kaaslased on ühte ja sama väidetavat tõukamist kirjeldanud oluliselt erinevalt, ei pea kohus nende ütlusi

usaldusväärseiks ja leiab, et need on välja mõeldud M.Legovitši järgneva käitumise õigustamiseks. Eelnevat

arvestades on selge, et M.Legovitšil puudus igasugune põhjus V.V.t poe ees oodata, temale järgneda, temale

küsimusi esitada, samuti teda rünnata. Eelnevast tulenevalt pole usaldusväärsed ka M.Legovitši ja tema kaaslaste

ütlused väljas toimunu kohta. M.Legovitš, K.A., K.K., R.R. ja D.M. on tunnistanud, et M.Legovitš järgnes

eemalduvale V.V.le ja päris aru tõukamise kohta ning seepeale V.V. ründas M.Legovitši. Samas on need

M.Legovitši õigustavad ütlused aga erinevad ja vastuolulised. Nende ütluste ebausaldusväärsusele viitab

eelkõige see, et mingit tõukamist V.V. poolt kaupluses ei toimunud ning seega sai V.V.le järgnemine olla

ajendatud vaid M.Legovitši soovist V.V.ga tüli norida. Kui M.Legovitš räägib, et V.V. lõi teda kahel korral,

esiteks vasaku käe rusikaga ootamatult ja pärast veel korra rüseluse käigus, siis K.A. väidab, et peale esimest

lööki lõi V.V. M.Legovitši veel mitu korda mõlema käega näkku ja keha piirkonda. M.Legovitši, D.M. ja K.A.

ütluste ebausaldusväärsusele viitab, ka see, et nad räägivad vasaku käe rusikaga löömisest V.V. poolt, samas kus

V.V. ütlustest nähtuvalt on tal vasak käsi vigane ja ta ei saa sellega üldse lüüa. V.V. on kinnitanud, et tal puudus

tahtmine kakelda ja tema ütlused on usaldusväärsed. On usutav, et tal polnud tahtmist kakelda, eriti aga kaklust

alustada olukorras kus temale järgnenud M.Legovitši oli toetamas mitmed sõbrad, kes vajadusel suure

tõenäosusega viimasele appi oleks tulnud. Samas pole eluliselt usutav, et V.V. oleks sündmuskohalt põgenenud

jalanõusid maha jättes kui ta oleks olnud ründav pool ja M.Legovitš oleks temale kakluses alla jäänud nagu

M.Legovitš ja tema kaaslased väidavad. Kohtul pole põhjust kahelda tunnistaja A.O. ütlustes, kes süüdistatavat

ja kannatanut mittetundva isikuna juhtunut juhuslikult pealt nägi ja kelle ütlused ühtivad kannatanu V.V.

ütlustega.

V.V.l esinevad vigastused fikseeriti sündmusega samal päeval ja seega on tema kohta välja antud patsiendikaart

usaldusväärseks M.Legovitši süüstavaks tõendiks kriminaalasjas. M.Legovitši kohta viis päeva hiljem välja

antud patsiendikaart ei pruugi aga kajastada 2.06.2007. toimunut.

Kohtu poolt tuvastatud kuriteo toimepanemise tehioludest nähtub, et M.Legovitš sai aru oma tegevuse

lubamatusest ja oma teo süüteokoosseisule vastavusest, sai aru ka oma tegevuse tagajärgedest ja on neid

soovinud ning seega pani kuriteo toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid

asjaolusid ei esine. Usaldusväärselt on tõendamist leidnud asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks

oli M.Legovitš, puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M.Legovitš oleks olnud

hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta.

Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud K. A., D. M., R. R., K. K. ja M. S. tegevuses

esinevad KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo- valeütluste andmine- tunnused, edastab kohus sellekohase

teate KrMS § 268 lg 6 alusel politseile.

Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati

kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud M.Legovitši süü V.V.le varalise

kahju tekitamises tema poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju

M.Legovitšilt välja mõista.

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest.

M.Legovitši karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

M.Legovitš oli kuriteo toimepanemise ajal kohtu poolt karistamata.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse süü suurust, asjaolu, et kuritegu pandi toime otsese tahtlusega.

Samuti arvestab kohus M.Legovitšile karistuse mõistmisel võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades asjaolu, et varasemate väärtegude eest mõistetud

rahatrahvid on M.Legovitšil tasutud, peab kohus võimalikuks teda karistada rahalise karistusega.

Juhindudes KrMS §179, §180, § 311, §313, §315 kohus

otsustas:

MAREK LEGOVITŠ süüdi tunnistada KarS§ 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada)

päevamäära s.o.10 000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse.

Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele

märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /nimi, 1-07-14568 , rahaline karistus. Kui rahaline karistus

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld Marek Legovitši suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Marek Legovitšilt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks V. V. kasuks 1300.00

(üks tuhat kolmsada,00) krooni.

Välja mõista Marek Legovitšilt kohtukulud:

- toimiku paljundamise kulu 56.80 (viiskümmend kuus, 80) krooni

- sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud

summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas

arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi 1-

07- 14568 kohtukulu; nimi , 1-07-14568 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja

kättesaamisest.

Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige

T. Kullerkupp

kohtunik