1-06-11564\28 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedNAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA, sündinud 12.01.1962.a., Iisraeli kodanik, keskharidus, emakeel heebrea keel, Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine kohaldatud eeluurimiskohtuniku määruse alusel 13.10.2005.a, kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2005.a, süüdistuses KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi.
Legislator headnote
AI generated1-06-11564\28 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Oma tegevusega pani Meir Shushan toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise ning rahaliste vahendite andmise eelnimetatud tegevuseks, so KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Full text
Kriminaaltoimik Kriminaaltoimik Kriminaaltoimik Kriminaaltoimik 1-06 06-10564 10564 10564 10564
K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL
Tallinn, 24. oktoober 2008
Harju Maakohus, koosseisus: kohtunik Raivo Einula, rahvakohtunikud Merle Haruoja ja Reet Valtmäe, sekretäri Merily Mets, tõlkide Anna Kon, Marek Litnevski, Julia Zautina juuresolekul, riigiprokuröri Andres Ülviste, kaitsjate Anatoli Jaroslavski, Leonid Olovjanišnikov, Andres Veski osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil Tallinnas Liivalaia kohtumajas läbi kriminaalasja
MEIR SHUSHAN MEIR SHUSHAN MEIR SHUSHAN MEIR SHUSHAN, sündinud 03.03.1969.a., Iisraeli kodanik, keskharidus, emakeel heebrea keel, Eesti Vabariigis varem kohtulikult karistamata, tõkend vahistamine kohaldatud eeluurimiskohtuniku määruse alusel 13.10.2005.a, kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2005.a, süüdistuses Kar Kar Kar KarS § 184 lg 2¹ p 1 S § 184 lg 2¹ p 1 S § 184 lg 2¹ p 1 S § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi,
SHIMON YALOZ SHIMON YALOZ SHIMON YALOZ SHIMON YALOZ, sündinud 21.07.1972.a., Iisraeli kodanik, keskharidus, emakeel heebrea keel, Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine kohaldatud eeluurimiskohtuniku määruse alusel 13.10.2005.a, kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2005.a, süüdistuses KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi,
NAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA NAHUM YARON KAHANA, sündinud 12.01.1962.a., Iisraeli kodanik, keskharidus, emakeel heebrea keel, Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine kohaldatud eeluurimiskohtuniku määruse alusel 13.10.2005.a, kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2005.a, süüdistuses KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi.
Meir Shushani süüdistus Meir Shushani süüdistus Meir Shushani süüdistus Meir Shushani süüdistus:
Meir Shushanile on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis koos Shimon Yalozi, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 2005.a. algusest kuni 11.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2005.a. esimesel poolaastal täpselt tuvastamata ajal paigutasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul igaüks 40 000 dollarit (USD) tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal kaasas Meir Shushan eelnimetatud tegevusse Moshe Moris Benyamini, kellele tegi ülesandeks tehniliste lahenduste leidmise kokaiini salakaubaveoks Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile korralduse hankida kokaiini varjatud transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ning hiljem koos kokaiiniga Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Narkootilise aine kokaiini hankimise Peruus võttis Meir Shushan enda ülesandeks. Meir Shushan varustas Moshe Moris Benyamini ka rahaliste vahenditega, mis olid ette nähtud kokaiini salakaubaveoks vajaliku varustuse soetamiseks. Meir Shushan lubas Moshe Moris Benyaminile viimase kuritegeliku tegevuse eest tasuks 10 000 eurot.
Meir Shushani ülesandel lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (läbimõõduga 2 m ja 1,5 m). Vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele valmistati hammasrattad seest õõnsatena – nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud, mis olid mõeldud kasutamiseks narkootilise aine kokaiini peidikutena salakaubaveol. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle spetsiaalselt selleks antud summadest.
Pärast eelnimetatud hammasrataste valmimist saatis Moshe Moris Benyamin need 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal Meir Shushani korraldusel rahvusvahelise transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse Lima linna. Raha hammasrataste saatmiseks Peruusse andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. 17.07.2005.a. sõitsid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Peruusse, Moshe Moris Benyamin sõitis neile Peruusse järele 19.07.2005.a. Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini Peruusse sõitmise eesmärgiks oli hankida kohapeal suures koguses narkootilist ainet kokaiini, peita see hammasrataste sees olevatesse peidikutesse ja toimetada salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Peruus Lima linnas võttis Moshe Moris Benyamin eelnimetatud hammasrattad Meir Shushani ülesandel tollilaost vastu. Seejärel korraldas Meir Shushan hammasrataste viimise Adrian Fontese nimelise isiku kasutuses oleva maja hoovi.
2005.a. suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hankis Meir Shushan koos käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isiku Adrian Fontesega Peruu Vabariigis tuvastamata isikutelt suures koguses narkootilist ainet – umbes 50 kg kokaiini. Kokaiini ostmiseks kasutas Meir Shushan rahalisi vahendeid, mis Shimon Yaloz, käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan ja Meir Shushan ise olid 2005.a. kevadel paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Ostetud kokaiini toimetasid Meir Shushan ja Adrian Fontes kahes osas Adrian Fontese kasutuses olnud maja hoovi, kus Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes koos paigutasid kokaiini umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemusse. Hammasratta sisse mahtus
43 101 grammi kokaiini. Ülejäänud aine jäeti Peruusse Adrian Fontese juurde peidikusse. Meir Shushan ja Shimon Yaloz otsustasid saata kokaiini Peruust Tallinna. Seoses sellega kaasas Meir Shushan kuriteo toimepanemisele oma Eestis viibiva tuttava Nahum Yaron Kahana. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2005.a tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada viimase nimele Eesti Vabariigis firma, mida saaks kasutada kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse toimetamisel saadetist vastu võtva firmana. Tasuks lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale osa kokaiini müümisest saadavast rahast – 50 000 eurot. Meir Shushani korraldusel omandaski Nahum Yaron Kahana Eestis firma OÜ Ofiir Company, mille nimele pidi saabuma hammasratas koos sellesse peidetud kokaiiniga. 21.09.2005.a. korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin ülalnimetatud hammasratta, koos sellesse peidetud 43 101 grammi kokaiiniga, teelesaatmise Juan Ruben Avila Guevara nimelt Peruust, Limast sihtkohaga Tallinna, OÜ Ofiir Company nimele. 2005.a. oktoobri alguses oli Meir Shushan korduvalt telefoni teel ühenduses Nahum Yaron Kahanaga, kontrollides ja täpsustades eelnimetatud kokaiinisaadetise Eesti Vabariiki saabumise aega ja asjaolusid. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 07.10.2005.a. saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Eesti Vabariiki, et koos Nahum Yaron Kahanaga korraldada hammasratta vastuvõtmist, kontrollida saadetise korrasolekut ja organiseerida selle edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. Meir Shushani ülesandel ja temalt saadud rahalisi vahendeid kasutades korraldas Nahum Yaron Kahana 2005.a. oktoobri alguses kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust Eestisse teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning Nahum Yaron Kahana võttis selle Meir Shushani ülesandel vastu. 11.10.2005.a. lasi Nahum Yaron Kahana Meir Shushani ülesandel toimetada hammasratta koos selles paikneva kokaiiniga tollilaost OÜ Ventermo lattu Tallinnas, Kiisa tänav 8, kuhu läks koos Shimon Yaloziga saadetist üle vaatama. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut.
Olles veendunud, et saadetis on terve ja puutumatu, lahkusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz ülalnimetatud laost. 11.10.2005.a. peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kinni hammasratta hoiukohaks olnud lao läheduses Tallinnas Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul. Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin peeti samal päeval kinni OÜ Ofiir Company registreerimisaadressil Tallinnas Liivalaia 28-25. Eelnimetatud hammasratta sisemuses olevast peidikust leiti ja võeti ära 43 101 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse kokaiini hind illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil.
Kokaiin kuulub kehtivasse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist.
Oma tegevusega pani Meir Shushan toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise ning rahaliste vahendite andmise eelnimetatud tegevuseks, so KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Meir Shushanile on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Shimon Yalozi, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris
Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a. umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a. eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust, Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Tallinna OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Oma tegevusega pani Meir Shushan isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise, so KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Shimon Yalozi süüdistus Shimon Yalozi süüdistus Shimon Yalozi süüdistus Shimon Yalozi süüdistus:
Shimon Yalozile on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 2005.a. algusest kuni 11.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2005.a. esimesel poolaastal täpselt tuvastamata ajal paigutasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul igaüks 40 000 dollarit (USD) tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal kaasas Meir Shushan eelnimetatud tegevusse Moshe Moris Benyamini, kellele tegi ülesandeks tehniliste lahenduste leidmise kokaiini salakaubaveoks Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile korralduse hankida kokaiini varjatud transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ning hiljem koos kokaiiniga Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Narkootilise aine kokaiini hankimise Peruus võttis Meir Shushan enda ülesandeks. Meir Shushan varustas Moshe Moris Benyamini ka rahaliste vahenditega, mis olid ette nähtud kokaiini salakaubaveoks vajaliku varustuse soetamiseks. Meir Shushan lubas Moshe Moris Benyaminile viimase kuritegeliku tegevuse eest tasuks 10 000 eurot.
Meir Shushani ülesandel lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (läbimõõduga 2 m ja 1,5 m). Vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele valmistati hammasrattad seest õõnsatena – nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud, mis olid mõeldud kasutamiseks narkootilise aine kokaiini peidikutena salakaubaveol. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle spetsiaalselt selleks antud summadest.
Pärast eelnimetatud hammasrataste valmimist saatis Moshe Moris Benyamin need 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal Meir Shushani korraldusel rahvusvahelise transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse, Lima linna. Raha hammasrataste saatmiseks Peruusse andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. 17.07.2005.a. sõitsid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Peruusse, Moshe Moris Benyamin sõitis neile Peruusse järele 19.07.2005.a. Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini Peruusse sõitmise eesmärgiks oli hankida kohapeal suures koguses narkootilist ainet kokaiini, peita see hammasrataste sees olevatesse peidikutesse ja toimetada salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Peruus, Lima linnas võttis Moshe Moris Benyamin eelnimetatud hammasrattad Meir Shushani ülesandel tollilaost vastu. Seejärel korraldas Meir Shushan hammasrataste viimise Adrian Fontese nimelise isiku kasutuses oleva maja hoovi. 2005.a. suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hankis Meir Shushan koos käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isiku Adrian Fontesega Peruu Vabariigis tuvastamata isikutelt suures koguses narkootilist ainet – umbes 50 kg kokaiini. Kokaiini ostmiseks kasutas Meir Shushan rahalisi vahendeid, mis Shimon Yaloz, käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan ja Meir Shushan ise olid 2005.a. kevadel paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Ostetud kokaiini toimetasid Meir Shushan ja Adrian Fontes kahes osas Adrian Fontese kasutuses olnud maja hoovi, kus Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes koos paigutasid kokaiini umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemusse. Hammasratta sisse mahtus
43 101 grammi kokaiini. Ülejäänud aine jäeti Peruusse Adrian Fontese juurde peidikusse. Meir Shushan ja Shimon Yaloz otsustasid saata kokaiini Peruust Eesti Vabariiki Tallinnasse. Seoses sellega kaasas Meir Shushan kuriteo toimepanemisele oma Eestis viibiva tuttava Nahum Yaron Kahana. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2005.a. tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada viimase nimele Eesti Vabariigis firma, mida saaks kasutada kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse toimetamisel saadetist vastu võtva firmana. Tasuks lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale osa kokaiini müümisest saadavast rahast
– 50 000 eurot. Meir Shushani korraldusel omandaski Nahum Yaron Kahana Eestis firma OÜ Ofiir Company, mille nimele pidi saabuma hammasratas koos sellesse peidetud kokaiiniga. 21.09.2005.a korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin ülalnimetatud hammasratta, koos sellesse peidetud 43 101 grammi kokaiiniga, teelesaatmise Juan Ruben Avila Guevara nimelt Peruust, Limast sihtkohaga Tallinna, OÜ Ofiir Company nimele. 2005.a. oktoobri alguses oli Meir Shushan korduvalt telefoni teel ühenduses Nahum Yaron Kahanaga, kontrollides ja täpsustades eelnimetatud kokaiinisaadetise Eesti Vabariiki saabumise aega ja asjaolusid.
Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 07.10.2005.a. saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Eesti Vabariiki, et koos Nahum Yaron Kahana`ga korraldada hammasratta vastuvõtmist, kontrollida saadetise korrasolekut ja organiseerida selle edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. Meir Shushani ülesandel ja temalt saadud rahalisi vahendeid kasutades korraldas Nahum Yaron Kahana 2005.a. oktoobri alguses kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise. 10.10.2005.a.
ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust Eestisse teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning Nahum Yaron Kahana võttis selle Meir Shushani ülesandel vastu. 11.10.2005.a. lasi Nahum Yaron Kahana Meir Shushani ülesandel toimetada hammasratta koos selles paikneva kokaiiniga tollilaost OÜ Ventermo lattu Tallinnas, Xxx, kuhu läks koos Shimon Yaloziga saadetist üle vaatama. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut.
Olles veendunud, et saadetis on terve ja puutumatu, lahkusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz ülalnimetatud laost. 11.10.2005.a. peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kinni hammasratta hoiukohaks olnud lao läheduses Tallinnas Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul. Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin peeti samal päeval kinni OÜ Ofiir Company registreerimisaadressil Tallinnas Liivalaia 28-25. Eelnimetatud hammasratta sisemuses olevast peidikust leiti ja võeti ära 43 101 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse kokaiini hind illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil.
Kokaiin kuulub kehtivasse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist. Oma tegevusega pani Shimon Yaloz toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise ning rahaliste vahendite andmise eelnimetatud tegevuseks, s.o. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Shimon Yalozile on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a. eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki Tallinnasse OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse
tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Oma tegevusega pani Shimon Yaloz isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise, so KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Nahum Yaron Kahana süüdistus Nahum Yaron Kahana süüdistus Nahum Yaron Kahana süüdistus Nahum Yaron Kahana süüdistus:
Nahum Yaron Kahanale on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 2005.a. algusest kuni 11.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2005.a. esimesel poolaastal täpselt tuvastamata ajal paigutasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul igaüks 40 000 dollarit (USD) tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal kaasas Meir Shushan eelnimetatud tegevusse Moshe Moris Benyamini, kellele tegi ülesandeks tehniliste lahenduste leidmise kokaiini salakaubaveoks Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile korralduse hankida kokaiini varjatud transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ning hiljem koos kokaiiniga Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Narkootilise aine kokaiini hankimise Peruus võttis Meir Shushan enda ülesandeks. Meir Shushan varustas Moshe Moris Benyamini ka rahaliste vahenditega, mis olid ette nähtud kokaiini salakaubaveoks vajaliku varustuse soetamiseks. Meir Shushan lubas Moshe Moris Benyaminile viimase kuritegeliku tegevuse eest tasuks 10 000 eurot.
Meir Shushani ülesandel lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (läbimõõduga 2 m ja 1,5 m). Vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele valmistati hammasrattad seest õõnsatena – nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud, mis olid mõeldud kasutamiseks narkootilise aine kokaiini peidikutena salakaubaveol. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle spetsiaalselt selleks antud summadest.
Pärast eelnimetatud hammasrataste valmimist saatis Moshe Moris Benyamin need 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal Meir Shushani korraldusel rahvusvahelise transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse, Lima linna. Raha hammasrataste saatmiseks Peruusse andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. 17.07.2005.a. sõitsid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Peruusse, Moshe Moris Benyamin sõitis neile Peruusse järele 19.07.2005.a. Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini Peruusse sõitmise eesmärgiks oli hankida kohapeal suures koguses narkootilist ainet kokaiini, peita see hammasrataste sees olevatesse peidikutesse ja toimetada salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Peruus Lima linnas võttis Moshe Moris Benyamin eelnimetatud hammasrattad Meir Shushani ülesandel tollilaost vastu. Seejärel korraldas Meir Shushan hammasrataste viimise Adrian Fontese nimelise isiku kasutuses oleva maja hoovi. 2005.a. suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hankis Meir Shushan koos käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isiku Adrian Fontesega Peruu Vabariigis tuvastamata isikutelt suures koguses narkootilist ainet – umbes 50 kg kokaiini. Kokaiini ostmiseks kasutas Meir Shushan rahalisi vahendeid, mis Shimon Yaloz, käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan ja Meir Shushan ise olid 2005.a kevadel paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.
Ostetud kokaiini toimetasid Meir Shushan ja Adrian Fontes kahes osas Adrian Fontese kasutuses olnud maja hoovi, kus Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes koos paigutasid kokaiini umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemusse. Hammasratta sisse mahtus
43 101 grammi kokaiini. Ülejäänud aine jäeti Peruusse Adrian Fontese juurde peidikusse. Meir Shushan ja Shimon Yaloz otsustasid saata kokaiini Peruust Eesti Vabariiki Tallinnasse. Seoses sellega kaasas Meir Shushan kuriteo toimepanemisele oma Eestis viibiva tuttava Nahum Yaron Kahana. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2005.a. tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada viimase nimele Eesti Vabariigis firma, mida saaks kasutada kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse toimetamisel saadetist vastu võtva firmana. Tasuks lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale osa kokaiini müümisest saadavast rahast
– 50 000 eurot. Meir Shushani korraldusel omandaski Nahum Yaron Kahana Eesti Vabariigis firma OÜ Ofiir Company, mille nimele pidi saabuma hammasratas koos sellesse peidetud kokaiiniga. 21.09.2005.a. korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin ülalnimetatud hammasratta, koos sellesse peidetud 43 101 grammi kokaiiniga, teelesaatmise Juan Ruben Avila Guevara nimelt Peruust Limast sihtkohaga Eesti Vabariiki Tallinna OÜ Ofiir Company nimele. 2005.a. oktoobri alguses oli Meir Shushan korduvalt telefoni teel ühenduses Nahum Yaron Kahanaga, kontrollides ja täpsustades eelnimetatud kokaiinisaadetise Eesti Vabariiki saabumise aega ja asjaolusid.
Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 07.10.2005.a. saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Eesti Vabariiki, et koos Nahum Yaron Kahanaga korraldada hammasratta vastuvõtmist, kontrollida saadetise korrasolekut ja organiseerida selle edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. Meir Shushan`i ülesandel ja temalt saadud rahalisi vahendeid kasutades korraldas Nahum Yaron Kahana 2005.a. oktoobri alguses kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise. 10.10.2005.a.
ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust Eestisse teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning Nahum Yaron Kahana võttis selle Meir Shushani ülesandel vastu, olles teadlik, et hammasrattasse on peidetud suures koguses narkootilist ainet kokaiini. 11.10.2005.a. lasi Nahum Yaron Kahana Meir Shushani ülesandel toimetada hammasratta koos selles paikneva kokaiiniga tollilaost OÜ Ventermo lattu Tallinnas, Xxx, kuhu läks koos Shimon Yaloz`iga saadetist üle vaatama.
Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut. Olles veendunud, et saadetis on terve ja puutumatu, lahkusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz ülalnimetatud laost. 11.10.2005.a. peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kinni hammasratta hoiukohaks olnud lao läheduses Tallinnas Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul. Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin peeti samal päeval kinni OÜ Ofiir Company registreerimisaadressil Tallinnas, Liivalaia 28-25. Eelnimetatud hammasratta sisemuses olevast peidikust leiti ja võeti ära 43 101 grammi narkootilist ainet kokaiini.
Kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil.
Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse kokaiini hind illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Kokaiini müügist saadavast rahast lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale 50 000 eurot, s.o. vähemalt 750 000 krooni. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil.
Kokaiin kuulub kehtivasse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist.
Oma tegevusega pani Nahum Yaron Kahana toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo, so KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Nahum Yaron Kahanale on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki Tallinnasse OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Oma tegevusega pani Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise, so KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasjas esitati süüdistus ka Moshe Moris Benyaminile, keda süüdistati selles, et ta oma tegevusega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt – suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise grupi poolt, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et ta oma tegevusega pani isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise, so KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Moshe Moris Benyamini osas eraldas kohus KrMS § 269 lg 3 kohaselt 15.05.2007.a määrusega (kd 7, lk 325-327) tema süüasja eraldi menetlemiseks iseseisva kriminaalasjana. Kriminaalasja nr on 1-07-7959 ja 28.08.2007.a toimunud kohtuistungil (istungiprotokolli koopia, kd 7, lk 440-441) lükkas kohus asja arutamise nimetatud kriminaalasjas edasi kuni süüdistatava tervenemiseni. Vastavalt KrMS § 269 lg 3, kui kriminaalasja arutamist takistab süüdistatava raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist.
Süüdistatavate seisukohad Süüdistatavate seisukohad Süüdistatavate seisukohad Süüdistatavate seisukohad
Esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi Meir Shushan ja Shimon Yaloz end süüdi ei tunnistanud (kd 6, lk 106-107). Süüdistatav Nahum Yaron Kahana kinnitas, et saab süüdistusest aru, tunnistab enamikke fakte, mis hõlmavad rahalisi ülekandeid, hammasratta vastuvõtmist ja tollidokumentatsiooni korraldamist. Ta eitas teadlikkust hammasrattasse peidetud kokaiinist.
Kohtus andis ütlusi Nahum Yaron Kahana 09.10.2007.a (kd 7, lk 472-479), kes avaldas soovi, et teda küsitletaks, kuid seda alles pärast seda, kui kohtus oli juba avaldatud tema ütlused. Süüdistatavad Meis Shushan ja Shimon Yaloz avaldasid, et nemad soovivad rääkida oma viimases sõnas (kd 7, lk 474).
Kuna 17.05.2007.a toimunud kohtuistungil (kd 7, lk 339-347) ei nõustunud süüdistatavad enda küsitlemisega, taotles prokurör kõigi süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütluste avaldamist vastavalt KrMS § 294 p 1.
Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning avaldas 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) Nahum Yaron Kahana poolt 12.10.2005.a ja 10.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused. Peale selle avaldas kohus 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) prokuröri taotlusel Shimon Yalozi poolt 12.10.2005.a, 29.11.2005.a ja 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused. Samuti avaldas kohus 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) Meir Shushani poolt 11.10.2005.a ja 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused.
12.10.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel (kd 1, lk 4-6) on Nahum Yaron Kahana öelnud, et viis-kuus aastat tagasi tutvus ta mehega, kelle nimi võis olla
Chavez Guarella, kellel pidid olema Peruus ja Argentiinas tehased, kus töödeldakse ümber metalli. Tekkis plaan rajada metalli ümbersulatamise tehas ka Eestisse. Selle mõttega Nahum Yaron Kahana nõustus. Temast oleks saanud tehase juht. Hammasrattaga tegeles Chavez. Hammasratta ehitamisega tegeles Chavezi äripartner, kelle täpsemad andmed peaksid kajastuma hammasratta saatedokumentides. Ajavahemikul 20-23.09.2005.a helistas Chavez Nahum Yaron Kahanale ja teatas, et tema partner pani ratta Ofiir Company OÜ nimele teele. Nahum Yaron Kahana pidi hammasratta Eestis vastu võtma. Ratta eest maksis Chavez, kuid käibemaksu pidi tasuma Nahum Yaron Kahana. Hammasratta juurde kuuluvad muud detailid pidid saabuma Saksamaalt. Nädal enne ülekuulamist olevat helistanud tall taas Chavez ja teatanud, et Belgias olevat tehas, milline soovib selle hammasratta ära osta. See oleks andnud kõvasti kasumit. Sellega Nahum Yaron Kahana nõustus, sest Chavez olevat lubanud talle uue hammasratta valmistada. Kogu äriidee seisnes selles, et müüa patenti, millega pidi kaasa minema hammasratas. Nahum Yaron Kahana pidi hakkama tegelema patendi edasimüümisega teistesse riikidesse. Meir Shushani kohta ütles Nahum Yaron Kahana, et tunneb Meir Shushani lapsepõlvest saadik. Umbes seitse kuni kümme päeva enne vahistamist olevat Meir Shushan temale helistanud ja küsinud, kas ta tohib tulla Eestisse külla koos oma onuga, kelle nimi on Moris, samuti sõbraga, kelle nimi on Shimon. Viimast oli ta varem Iisraelis kohanud, kuid Morist nägi esimest korda. Nad tulid Eestisse lihtsalt puhkama. Sergei Shapira kohta seletas Nahum Yaron Kahana, et töötas temaga Iisraelis koos ühel turul. Eestis elab Sergei Shapira tema juures ja tegeleb siseviimistlustöödega. 10.08.2005.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 8-10) on Nahum Yaron Kahana öelnud, et kahtlustus KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi on talle arusaadav. Neid kuritegusid ta ei ole toime pannud. Kahtlustatav kasutas oma õigust ütlusi mitte anda. 17.05.2007.a kohtuistungil ütles Nahum Yaron Kahana, et ta tuli Eestisse kolm päeva enne vahistamist, esimest ja viimast korda. Ta saabus turistina, kuid ei jõudnud siin midagi näha. Ta pidi reisima Eestis ja teistes Balti riikides. Kui kaua pidi ta Eestis viibima, Nahum Yaron Kahana öelda ei soovinud (kd 7, lk
342 ) Nahum Yaron Kahana esitas 09.10.2007.a kohtuistungil kaitsja vahendusel pagarite perekonna firma Küpsetame iseloomuga poolt väljastatud teatise (kd 7, lk 466-467), mis pidavat kinnitama seda, et süüdistatav läbis nimetatud pagaritöökojas märtsist aprillini 2005 koolituse. Teatis kirjeldab seda, et Nahum Yaron Kahana ei saabunud Eestisse selleks, et vastu võtta narkootilist ainet, nagu väidab riiklik süüdistaja, vaid tuli eesmärgiga avada oma äri. Ta seletas, et on Eestis viibinud alates 2000. aastast ja ainus, mida ta vajas, oli leida koht pagaritöökoja avamiseks. Takistusi selleks ei olnud, aga ühel hetkel ta otsustas selle idee külmutada, kuid mitte tühistada. Süüdistatav seletas, et tema taotlus on, et mõistetaks õigust õige asja eest ja mitte selle asja eest, mida ta teinud ei ole. Prokurörile kinnitas süüdistatav, et ta tunneb ka ehitusala, sest on ehitanud enda maja algusest lõpuni, samuti aidanud ehitada maju ka teistele inimestele. Juunis 2005 avas ta Ofiir Company OÜ. Seeläbi soovis ta saada elamisluba Eestis. Teise põhjusena nimetas süüdistatav soovi vormistada kogu oma tegevuse selle firma kaudu. Eestis puutus ta kokku ehitust tundva ja sel alal tegutseva
Sergei Shapiraga, kes jõudis Eestisse umbes kolm kuud enne süüdistatava vahistamist. Meir Shushaniga on ta sõbrustanud juba aastaid. Kui Nahum Yaron Kahana sulges Iisraelis oma ettevõtte, mis tegeles laenude andmisega, jäi Meir Shushan talle võlgu umbes 50 000 dollarit, täpsemalt 45 000 dollarit. Samuti olid talle võlgu palju teised isikud. Meir Shushan lubas, et kunagi saab Nahum Yaron Kahana oma raha tagasi. Ta pidi saatma oma Peruus oleva onu abi kasutades Peruust Eestisse toruvaltspingi. 11.10.2005.a läks Nahum Yaron Kahana seadet tollist välja võtma ja ta võeti vahi alla. Talle olevat öeldud ülekuulamisel, et ta on maffiaga seotud ning teda kahtlustatakse narkootikumidega salakaubitsemises. Süüdistatav Nahum Yaron Kahana kinnitas, et ta ei teadnud, samuti ei olnud eelnevalt saanud ühtki vihjet selle kohta, et hammasratta sees on narkootikumid. Ta kinnitas, et saab aru, et peab saama karistuse, kuna nõustub, et ei rääkinud ülekuulamisel kogu tõde. Ta ei rääkinud kogu tõde menetluse ajal sellepärast, et ta kartis, kuid rõhutas, et ta ei teadnud, et hammasratta sees olid narkootikumid. Kohtus räägitu on õige ja eeluurimisel antud ütlustest Nahum Yaron Kahana loobus (kd 7, lk 472-479).
Viimases sõnas avaldas Nahum Yaron Kahana, et peab oma veaks seda, et ta mängis tulega. Ta kordas, et saabus Eestisse vaid selleks, et avada siin oma äri ja muuta kardinaalselt oma elu. Kõige kriitilisemaks hetkeks nimetas Nahum Yaron Kahana 2005.a augustis toimunud saatuslikku telefonikõnet Meir Shushaniga. Samuti kahetses Nahum Yaron Kahana, et ta keeldus ristküsitlusest ja prokuröri küsimustele vastamisest. Nahum Yaron Kahana kinnitas, et ainus inimene, kes võib anda ütlusi, kas poolt või vastu, on kaassüüdistatav Meir Shushan. Ainult tema teab tõtt ja mitte keegi teine. Politsei ei ole eeluurimisel leidnud, et süüdistataval oleks seos narkodiileritega. Samuti ei ole leidnud tõestust, et süüdistataval oleksid suhted mistahes kurjategijatega. Samuti puudub süüdistataval kuritegelik minevik. Küll aga teadis ta, et Moshe Moris Benyamini on karistatud vangistusega erinevates maailma riikides. Ka on Moshe Moris Benyamin teeninud miljoneid narkootikumide salaveo eest. Nahum Yaron Kahanat hämmastas, et süüdistusaktis puudub igasugune meeldetuletus Moshe Moris Benyamini kuritegeliku mineviku kohta, mis seisnebki ainult selles, et ta tegeles narkootikumide salakaubaveo ja müügiga. Seetõttu on temal raske uskuda, et Moshe Moris Benyamin pidi nüüd teenima ainult 10 000 eurot. Ta ei olnud rahul sellega, et menetluses ei ole esitanud ühtegi meditsiinilist dokumenti, mis puudutab Moshe Moris Benyamini tervist. On teada, et inimesed, kellel on palju raskem tervislik seisund, on saanud terveks. Samuti ei olnud ta nõus, et ei kutsutud Moshe Moris Benyamini kohtuistungile ütlusi andma ja et teda ei kuulatud vahetult üle. Ta on peamine tunnistaja ja tema sõnadele on süüdistusakt üles ehitatud.
Shimon Yaloz on kahtlustatavana ülekuulamisel 12.10.2005.a antud ütlustes (kd 1, lk 35-37) kinnitanud, et ta saabus Eestisse 07.10.2005.a turistina eesmärgiga siin puhata, otsida tööd ehitusel või võimalusi tuua siia töölisi Iisraelist. Ta ei soovinud vastata küsimusele, kas ta saabus Eestisse üksinda. Ta ütles, et tunneb Meir Shushani. Rohkem ei soovinud Shimon Yaloz ülekuulamisel rääkida, kuna temal olevat püha ja ta soovib keskenduda pühale ning sellega kaasnevale kombestikule. Ka teatas ta, et teda ei huvita Eesti seadused.
29.11.2005.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 44-46) on Shimon Yaloz öelnud, et ta ei taha enne kohut ütlusi anda, kuna nii on temale soovitanud advokaat. 09.08.2006.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 47-49) on Shimon Yaloz öelnud, et ta ei soovi vastata ühelgi küsimusele. 17.05.2007.a kohtuistungil vastas Shimon Yaloz jaatavalt kohtu küsimusele, kas kinnipidamisel leiti süüdistatava juurest raha, pärides omakorda, kas 6000 eurot on suur raha, ning avaldas, et kui minnakse Euroopasse reisile, siis sellise rahasumma võib ära kulutada ühe kuuga. Tallinnas oli tal plaanis minna hotelli, kuid Nahum Yaron Kahana olevat öelnud, et ööbida võib tema juures (kd 7, lk 344). Shimon Yaloz avaldas kohtus antud viimases sõnas, et ta tõepoolest käis Peruus, kuid sõitis sinna üksnes reisimise eesmärgiga. Ta ei ole kunagi omanud 40 000 dollarit ja seega ei saanud ta niisugust raha ka kusagil investeerida. Ta kinnitas, et lahkus Peruust 28.08.05.a. Seega 21.09.2005.a, so päeval, mil süüdistuse kohaselt ta saatis hammasratta Peruust Eestisse, viibis ta juba Iisraelis. Ta ei ole registreerinud end Peruus hotelli valedokumendi alusel ja keegi ei saa vastupidist väita. Peruu tunnistaja, kes nii väidab, võib olla politsei poolt mõjutatud. Shimon Yaloz kinnitas, et ta ei ole narkootikumidega seotud ega teadnud hammasrattasse peidetud kokaiinist mitte midagi.
Kahtlustatavana ülekuulamisel 11.10.2005.a (kd 1, lk 64-66) on Meir Shushan öelnud, et tunneb Shimon Yalozi lapseeast saadik. Ta kinnitas, et saabus Eestisse koos Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga 07.10.2005.a turistina üheks kuuks külla Nahum Yaron Kahanale. Ka tagasisõidupilet oli ostetud. Eestis on ta käinud korduvalt. Korra oli ka mõte hakata korraldama Eestist Iisraeli puiduvedu. Moshe Moris Benyamini abikaasa ja Meir Shushani ema on omavahel õed. Kahtlustatav ütles, et on kokku puutunud narkootiliste ainetega palju aastaid tagasi, kui tarvitas Hollandis kanepit, marihuaanat ja extasyt, ka kokaiini. Seotust narkootikumide müügi ja vahendamisega ta eitas. Meir Shushan ütles, et on 1992. aastal Prantsusmaal saanud kriminaalkorras karistada narkootikumidega seonduvalt. Samuti ütles ta, et ei ole kellelegi võlgu ega ole ka kellelegi võlgu andnud. 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1, lk 78-81) on Meir Shushan öelnud, et ta ei ole kunagi Peruus käinud. Rahaülekannete kohta Nahum Yaron Kahanale Western Unioni kaudu selgitas Meir Shushan, et ta kogus Iisraelis kokku raha isikutelt, kes olid Nahum Yaron Kahanale võlgu, misjärel saatis raha ära. Küsimusele, miks ta vihastus, kui Nahum Yaron Kahana kaotas ajutiselt ühe oma telefonidest, vastas Meir Shushan, et ta oli sel päeval lihtsalt vihane. Ta ei ole öelnud Nahum Yaron Kahanale, et raha ei tohi ära raisata. Ka ei teadnud Meir Shushan, mida vastata uurija küsimusele, miks nimetas ta telefonivestluses Nahum Yaron Kahanaga hammasratast sõnaga keraamika ja ütles Shimon Yalozi kohta lilleke. Küsimusele, miks tahtis Moshe Moris Benyamin minna lattu hammasratast vaatama, vastas Meir Shushan, et ta ei tea, millest käib jutt. Küsimusele, miks ta tahtis aknast alla hüpata, vastas Meir Shushan, et ta ei tahtnud kuhugi põgeneda, vaid vaatas lihtsalt aknast välja. 17.05.2007.a kohtuistungil ütles Meir Shushan, et ta on viibinud Eestis alates 2000. aastast ja alates sellest ajast on teda huvitanud siinne mets. Tema eesmärk oli osta Eestist puid ja saata neid Iisraeli ( kd 7 , lk 342).
Süüdistatav Meir Shushan soovis anda kohtus täiendavaid selgitusi süüdistusega seonduvate asjaolude kohta 10.12.2007.a istungil (kd 7, lk 492-505). Ta väljendas rahulolematust seoses sellega, et kohus otsustas avaldada Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Meir Shushan nimetas Moshe Moris Benyamini poolt antud ütlusi fantaasiaks ja tegelikkusele mittevastava peegelduseks. Viimases sõnas avaldas Meir Shushan nördimust seoses sellega, et kohus nõustus prokuröri taotlusel avaldama Moshe Moris Benyamini ütlused. Samuti kordas süüdistatav Meir Shushan, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud, milles teda süüdistatakse. Ainsaks tegelikkuses olemasolevaks tõendiks, mis on toimikus olemas, on telefonikõned, kuid neiski pole midagi peale omavahelise slängi, mida võiks näiteks kinnitada heebrea keele spetsialist. Veel juhtis Meir Shushan tähelepanu avaldusele, mille on Moshe Moris Benyamin kirjutanud Iisraelis notari juures 2007. a mai algul, so pärast seda, kui ta vahi alt vabastati ning ta kodumaale toimetati. Selles avalduses on Moshe Moris Benyamin lahti öelnud oma ütlustest, mis ta on käesoleva kriminaalasja raames andnud. Sellele palus süüdistatav omistada suurt osatähtsust. Eeluurimistoimingutel on Moshe Moris Benyamin valetanud. Meir Shushan kinnitas, et ei tema, ei Shimon Yaloz ega Nahum Yaron Kahana ei teadnud narkootikumidest midagi. Moshe Moris Benyamin varjas seda kõike oma osavatel viisidel. Moshe Moris Benyamin on olnud väga kaua Brasiilias ja Boliivias vanglas. Peale selle oli ta vangistuses Prantsusmaal. Lõuna-Ameerikas rääkis ta hispaania keelt. Ta räägib vabalt hispaania keelt, mistõttu tal ei olnud vaja ühtegi tõlki. Peruu tollitöötaja olevat väitnud, et Moshe Moris Benyamin jagas raha, andes altkäemaksu.
Kohtus uuritud tõendid Kohtus uuritud tõendid Kohtus uuritud tõendid Kohtus uuritud tõendid
1. Nahum Yaron Kahana kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.10.2005.a Tallinnas Vana-Lõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 2-3);
2. Nahum Yaron Kahana kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 4-6, 8-10);
3. Shimon Yalozi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Tallinnas Vana- Lõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 32-34);
4. Shimon Yalozi kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 35-37, 44-46, 47-49);
5. Meir Shushani kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, lk 61-63);
6. Meir Shushani kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid 11.10.2005.a Tallinnas Xxxkell 20.25 (kd 1, lk 64-66, 78-81);
7. Moshe Moris Benyamini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.10.2005.a. Tallinnas Vana-Lõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 94-95);
8. Moshe Moris Benyamini kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 96-98, 99-102, 103-106 ja 120-122);
9. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a., milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 3 ära Yaronnimelise isiku, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Yaroni ära tema näokuju, kõrvade, paistes nina ning teiste näojoonte järgi. (kd 1, lk 107-109);
10. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a., milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 1 ära Shimonnimelise isiku, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Shimoni ära silmade, lühikeste juuste, paksema näo ja teiste näojoonte järgi. (kd 1, lk 110-112);
11. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a, milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 1 ära Meir Shushani, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Meir Shushani ära üldiste näojoonte järgi, kuna ta on tema sugulane. (kd 1, tl 113-115);
12. Moshe Moris Benyamini ütluste ja olustiku seostamise protokoll 01.12.2005.a Tallinnas, Tööstuse tn 52a hoovis asuvas garaažis (kd 1, lk 118-119);
13. Fotode järgi Aleksandr Kozintsevile äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 11.10.2005.a (kd 1, lk 163-165);
14. Fotode järgi Aleksandr Kozintsevile äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 13.10.2005.a (kd 1, lk 174-176);
15. Tunnistaja Aleksandr Kozintsevi poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 131- 141);
16. Tunnistaja Kairi Tops poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 124-131),
17. Tunnistaja Janek Veltmann poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 142-149);
18. Tunnistaja Helle Gern poolt kohtus antud ütlused ( kd 6, lk 109-111);
19. AS SEB Eesti Ühispanga vastus päringule (kd 1, lk 246-252).
20. Läbiotsimise protokoll OÜ Ventermo laoruumis 11.10.2005.a aadressil Tallinn, Xxx teostatud läbiotsimise kohta (kd 2, lk 2-3);
21. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (hammasratta vaatlus) 11.10.2005.a (kd 2, lk 4-13);
22. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1150A-05/6962 13.10.2005.a (kd 2, lk 15-16);
23. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1150B-05/6962 20.10.2005.a (kd 2, lk 17-26).
24. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1407-05/8393 08.12.2005.a (kd 2, lk 28-29);
25. Sõrmejälje ekspertiisiakt nr SS-1127-05/6963 26.07.2006.a (kd 2, lk 32-35);
26. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Xxx teostatud läbiotsimise kohta 11.10.2005.a (kd 2, lk 42-44);
27. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Katleri 8-35 teostatud läbiotsimise kohta 11.10.2005.a (kd 2, lk 46-47);
28. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Süda tn 1 teostatud läbiotsimise kohta, 12.10.2005.a. (kd 2, lk 49-50);
29. Läbiotsimise protokoll Aleksandr Kozintsevi sõiduauto Peugeot 206 (reg nr
454 MCI) läbiotsimise kohta 13.10.2005.a (kd 2, lk 53-54);
30. Infotehnoloogia ekspertiisi akt nr IA-0080-05/7121 23.12.2005.a toodud ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud andmekandjalt leitud menetlusasjaga võimalikku seost omavad failid (ära toodud lisades 2-4) kopeeriti ekspertiisiaktile lisatud CD-plaadile (lisa 5) kataloogi „\Failid\“ vastavatesse alamkategooriatesse originaalsel andmekandjal paiknemise järgi. (kd 2, lk tl 65-68);
31. Asitõendi vaatlusprotokoll (Ofiir Company OÜ dokumendid) (kd 2, lk 69-80);
32. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega, so hammasratta saatedokumendid (kd 2, lk 81-90, 95-96, 101-102; kd 6, lk 234);
33. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega – AH Service OÜ sularahaarve, ladustamisteade, tollideklaratsioon, AS Cargo Handling arve, tolliväärtuste deklaratsioon, Põhja Maksuja tollikeskuse kviitung, ACE Logistics arve (kd 2, lk 91-92, 93-94, 97-98, 99-100, 103-104, 105-106, 107-109);
34. Asitõendi vaatlusprotokoll, AS Balti Sepik arvutid, aadressil Süda tn 1a Tallinn (kd 2, lk 110-113);
35. Asitõendi vaatlusprotokoll, Lufthansa Cargo interneti
lehekülje http://www.lufthansa-cargo.de vaatlus (kd 2, lk 114-116);
36. Asitõendi Moshe Moris Benyamini passi vaatlusprotokoll, mille kohaselt saabus ta 19.07.2005.a. Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 24.08.2005.a. (kd 2, lk 117-123);
37. Asitõendi Shimon Yalozi passi vaatlusprotokoll, mille kohaselt saabus ta 17.07.2005.a. Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 28.08.2005.a. (kd 2, lk 124- 129);
38. Asitõendi vaatlusprotokoll Moshe Moris Benyamini Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751716, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Praha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Binyamin/Moshe, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontroll number 27990496761. (kd 2, lk 130-131);
39. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751717, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Praha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Shushan/Meir, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontroll number 27990496750. (kd 2, lk 132-133);
40. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yalozi Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751718, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Traha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Yaloz/Shimon, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontrollnumber 27990496746. (kd 2, lk 134-135);
41. Asitõendi vaatlusprotokoll Nahum Yaron Kahana kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI kood 350991603237021 vaatlus. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937101004102253535 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53604342 ning PIN kood on 0000. Vaadeldud kaardi mälus olevaid numbreid, kõned 03.10.2005-
11.10.2005, sõnumid sisse 20.04.2005-10.10.2005.a, sõnumid välja 25.07.2005.-09.10.2005., sõnumite arhiiv 21.07.2004. (kd 2, lk 136-143);
42. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yalozi kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni Motorola C155 vaatlus. Vaadeldava mobiiltelefoni Motorola C155 IMEI kood telefoni taga 354447006621572, IMEI kood displeil 354447006621572. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937201005050153965 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53634396 ning PIN kood on 0000. Kõned: 53472817 21.09.2005 09.42, 53648180 21.09.2005 08.10, 53604342 21.09.2005 08.08, sõnumid sisse: 53604342 05.09.2005 07. 13, 58179234 02.09.2005 20.48 This my nr. Irina, sõnumid välja 5245155 07.9.2007 18.58 (kd 2, lk 144-146);
43. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6100 vaatlus. Vaadeldava mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI kood on 352549009686825. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937201005060111805 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53648180 ning PIN kood on 0000. Vaadeldud on kaardi mälus olevaid numbreid, kõned 03.10.2005-11.10.2005.a, sõnumid sisse 20.04.2005- 10.10.2005.a, sõnumid välja 25.09.2005-05.10.2005, sõnumite arhiiv 21.07.2004 (kd 2, lk 147-154);
44. Asitõendi vaatlusprotokoll Nahum Yaron Kahana elukoha Tallinnas Xxxläbiotsimisel leitud SIM-kaart nr 8937201005050159111F. Vaadeldava telefonikaardi number on 8937201005050159111F EMT. Telefonikaardi (abonendi) number on 53634911 ning PIN kood on 0000. Kaardi mälus numbreid salvestatud ei ole. (kd 2, lk 155-156);
45. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani kinnipidamisel tema juurest leitud kaks 100.- kroonist Elioni taksofonikaarti nr 6168943 ja nr 6166849, triipkoodid numbritega 4742324000026 (kd 2, lk 157-158);
46. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yaloz`i kinnipidamisel leitud Translloyd Travel visiitkaart, millel on kujutatud loojuv päike ja lennuk. Kaardil on kirjed: TRANSLLOYD TRAVEL, Service With A Smile, Hoveniers Straat 12 Antwerpen, Belgium, phone/+32//3-233.99.44, fax/+32/3-232.82.20, e-mail translloydtravel@yahoo.com, web/translloydtravel.com, Shimon Klein (kd 2, lk 159-160);
47. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 161-165);
48. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 166-170);
49. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 171-173);
50. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 174-178);
51. Jälitusprotokoll koos lisaga (kd 2, lk 179-236);
52. AS-i Eesti Krediidipank vastus päringule (kd 2, lk 244-255);
53. Saksamaa Liitvabariigist õigusabitaotluse raames saadud materjalid ( lk tl 4-52, 53-65, 66-78)
54. Dominga Sandra Gomez Albitresi ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 83-104);
55. Jorge Manuel Ramos Valle ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 105-131);
56. Teodorico Jesus Goicochea Vejarano ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 132- 142);
57. Juan Ruben Avila Guevara ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 143-155);
58. Porfirio Ceferino Paredes Reyesi ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 156-165);
59. Robert Willie Chavez Mayta ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 45-52);
60. Jose Orlando Velasques Estrada ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 53-58);
61. Juan Miguel Acosta Quijano ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 59-66);
62. Pablo Cesar Sanches Lozano ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 67-68);
63. Mariana Teresa Valdivia Paredesi äratundmise ja ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 252-258);
64. Peruu Vabariigist saabunud dokumentide saatekirjad koos tõlgetega (kd 5, lk 1-7);
65. Peruust saabunud teatised koos tõlgetega (kd 5, lk 8-14);
66. Globus International arved koos tõlgetega (kd 5, lk 15-18);
67. Air Canada lennusaateleht (kd 5, lk 19-20);
68. 05.08.2005.a teatis koos tõlkega (kd 5, lk 21-22);
69. eeltuvastuse protokoll koos tõlkega (kd 5, lk 23-24);
70. kaubavaheleht koos tõlkega (kd 5, lk 25-26);
71. kaubaveoleping koos tõlkega (kd 2, lk 27-28);
72. kauba väljasaatmisluba koos tõlkega (kd 5, lk 29-30);
73. Factorial Industrial Goicochea hinnapakkumised koos tõlkega (kd 5, lk 31- 34);
74. Eksport-Import-Jumase arve ja saateleht koos tõlkega (kd 5, lk 35-38);
75. Hammasratta avamise akt koos tõlkega (kd 5, lk 39-40;
76. Kaalumisja pitseerimisakt koos tõlkega (kd 5, lk 41-42);
77. Keemilise analüüsi tulemus (kd 5, lk 43-44);
78. Dominga Sandra Gomez Albitres äratundmisprotokoll koos tõlkega (kd 5, lk 91-92);
79. Ofiir Company OÜ asutamisotsus ja kandeavaldus (koopiad, kd 2, lk 71-74).
80. Ofiir Company OÜ põhikiri (kd 2, lk 75-76);
Menetlusosaliste seisukohad Menetlusosaliste seisukohad Menetlusosaliste seisukohad Menetlusosaliste seisukohad
Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Meir Shushan süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga kaheksateist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kaheksa aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Meir Shushanile liitkaristuseks 18 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Meir Shushanile varaline karistus 1000 Iisraeli seeklit, 75 Eesti krooni ja 2 USA dollarit. Meir Shushani vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a määrusega arestitud – 1000 Iisraeli seeklit, 75 Eesti krooni ja 2 USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse. Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Shimon Yaloz süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga neliteist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kuus aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Shimon Yalozile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Shimon Yalozile varaline karistus 6500 eurot, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seeklit ja 49 USA dollarit. Shimon Yaloz`i vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud – 6500 eurot, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seeklit ja 49 USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse.
Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Nahum Yaron Kahana süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga kaksteist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kuus aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Nahum Yaron Kahanale liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Nahum Yaron Kahanale varaline karistus 1622 Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollar. Nahum Yaron Kahana vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud
– 1622 Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollar, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse.
Süüdistatava Meir Shushani kaitsja, kes leidis, et Meir Shushani süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Meir Shushan temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Meir Shushani kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Kaitsja leidis, et kohtulahend peab tuginema kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud tõenditele, millised on protokollitud. Kaitsja leidis, et süüdistuse kohaselt toimus tegevus, milles Meir Shushani süüdistatakse, Peruu territooriumil. Eestis ei ole Meir Shushan midagi korda saatnud. Siin ta üksnes peeti kinni. Kriminaalasjas puudub dokument, milles nõutakse Meir Shushani väljaandmist või milles tehakse ettepanek arutada süüasja Eesti kohtus. Eesti kohtul ei olevat kaitsja arvates õigust arutada asja Meir Shushani suhtes isegi juhul, kui ta oleks käitunud Peruus kuritegelikult. Vastavalt väljaandmise Euroopa konventsioonile juhul kui kuritegu on toime pandud välismaal ning isik mõistetakse süüdi teises riigis, siis tema karistus ei või olla karmim sellest, mis on ette nähtud selle teo eest selles riigis, kus karistus selle eest on kergem. Süüdistus aga ei ole esitanud kohtule andmeid Peruu Vabariigi kriminaalseaduse kohta. Kohus on rikkunud menetlusnorme, kui avaldas Peruus üle kuulatud tunnistajate ütlused, samuti siis, kui avaldas Moshe Moris Benyamini ütlused. Moshe Moris Benyamin ei saa olla käesolevas kriminaalmenetluses tunnistaja, kannatanu ega süüdistatav. Tema kohta on materjalid kriminaalasjast eraldatud kuni tema tervenemiseni. Kuni seda ei ole aset leidnud, või kuni kohtu käsutuses pole tervenemise võimatust kinnitavat dokumenti, ei oleks tohtinud kohus tema ütlusi avaldada.
Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja, kes leidis, et Shimon Yalozi süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Shimon Yaloz temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine ja nende kasutamine tõedina on vastuolus KrMS sätetega, mistõttu kahjustab olulisel määral Shimon Yalozi õigust kaitsele. Kaitsja seisukohalt prokuröri taotluse rahuldamine, mille kohaselt Moshe Moris Benyamini kriminaalasi eraldati eraldi toimikusse KrMS §
269 lg 3 alusel, välistab võimaluse kasutada Moshe Moris Benyamini kui tunnistaja ütlusi, sest KrMS § 66 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas süüdistatav isik. Jätkuvalt leidis kaitsja, et Peruu Vabariigis elavate tunnistajate ütluste kasutamine antud kriminaalasjas on vastuolus KrMS normidega ning järelikult ei saa nende ütlused olla kohtuotsuse aluseks. Nende tunnistajate ülekuulamise protokollides puudub märge selle kohta, kas tunnistajaid on hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest. Sellega on rikutud KrMS § 68 sätestatud nõudeid ja järelikult ei saa seda aktsepteerida KrMS § 62 toodud tõendamiseseme mõistes.
Need ütlused ei tõenda süüdistatavate süüd. Samas pidas kaitsja vajalikuks siiski analüüsida süüdistusega seonduvaid asjaolusid. Kaitsja arvates on KarS § 184 lg 21 p 1 järgi esitatud süüdistuse kirjeldav osa konkretiseerimata, sest viide ajavahemikule „...2005. a. algusest kuni 11.10.2005. a. ...“ viitab sellele, et Shimon Yaloz ei saa efektiivselt ennast kaitsta, kuna ta on pandud olukorda, kus peab oma elust aru andma pika perioodi eest. Ka heidab kaitsja süüdistusele ette, et süüdistuse tekstis puudub kuriteo toimepanemise koha kirjeldus.
Kaitsja leidis, et süüdistus on konkretiseerimata. Kuna süüdistuses ei ole ära näidatud kuriteo toimepanemise täpset kohta, siis puudub toimepandud teo objektiivne külg toimepanemise koha mõttes, mis omakorda on kaitseõiguse oluline rikkumine. Kaitsjale ei ole arusaadav, millise riigi territooriumil ning millise tegevusega on kuritegu toime pandud ning millise riigi seadust tuleb kohaldada süüdistatava tegude hindamisel. Kaitsja leidis, et Shimon Yaloz ei ole Eestis kuritegusid toime pannud. Kriminaalasjas ei süüdistaja välja toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuksid Shimon Yalozi käitumise motiivid, millisest ta juhindus oma ebaseaduslikus tegevuses.
Süüdistaja esitas üksnes eesmärgi, so suure varalise kasu saamise. Kaitsja oli seisukohal, et kohtulikul uurimisel ei ole kindlaks tehtud, et Shimon Yaloz oleks seotud inkrimineeriva kuriteo toimepanemisega ning järelikult ei ole tõendatud Shimon Yalozi süü. Puutuvalt Shimon Yalozi süüdistusse KarS § 392 lg 2 p 2 järgi leidis kaitsja, et kokaiini Eestisse toimetamise ebaseaduslikkus on tõenäoline, kuid Shimon Yalozi seostus antud kuriteo toimepanemisega ei ole kohtulikul uurimisel tõendatud ja Shimon Yaloz tuleb ka selles süüdistuses õigeks mõista.
Süüdistatava Nahum Yaron Kahana kaitsja, kes leidis, et Nahum Yaron Kahana süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Nahum Yaron Kahana temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Nahum Yaron Kahana kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Kaitsja ei olnud rahul sellega, et prokurör palus tõendite hulgast välja jätta Nahum Yaron Kahana ütlused kui mitteusaldusväärsed põhjusel, et süüdistatav on esitanud ütlustes erinevaid versioone.
Kuigi Nahum Yaron Kahana poolt kohtus antud ütlused on erinevad sellest, mida ta rääkis kohtueelsel uurimisel, selgitas süüdistatav, miks ta selliseid ütlusi andis. Selle põhjuseks nimetas Nahum Yaron Kahana hirmu selle ees, et teda hakati kahtlustama narkootikumide salakaubaveos, mida ta tegelikult toime pannud ei ole. On ilmne, et kui inimesele selline kahtlustus esitatakse, tekib temas hirm ja soov ennast kuidagi kaitsta, ka valetamisega. Sellist hirmutunnet süvendab konkreetses situatsioonis vaieldamatult ka viibimine võõral maal, võõras kultuuris ja võõras õigussüsteemis.
Kuigi ristküsitluse käigus Nahum Yaron Kahana ei soovinud anda ütlusi ning seetõttu avaldati tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, soovis süüdistatav enne kohtuliku uurimise lõpetamist rääkida ja selgitada, kuidas ta sellisesse olukorda sattus ja miks ta oma süüd selles kriminaalasjas ei tunnista. Lisaks Nahum Yaron Kahana enda selgitustele vastas ta ka kohtu poolt esitatud küsimustele. Kui kõrvutada tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ning kohtus antud ütlusi, siis on selgelt näha kohtus antud ütluste loogilisus ja olukorra kirjelduse järjepidevus, samuti loogilised vastused kohtu küsimustele.
Nahum Yaron Kahana ütlusi selle kohta, kuidas ja millal lepiti kokku saadetise saatmine Peruust Eestisse, kinnitavad ka Meir Shushani poolt kohtuistungil antud ütlused. Ülaltoodud põhjustel asus kaitsja seisukohale, et Nahum Yaron Kahana ütlusi ei saa kõrvale jätta ja neid tuleb arvestada otsuse tegemisel võrdselt teiste asjas kogutud tõenditega. Kaitsja ei olnud nõus sellega, et kohus avaldas Moshe Moris Benyamini ütlused tunnistajana käesolevas kriminaalasjas. KrMS § 68 lg 2 kohaselt hoiatatakse tunnistajat enne tema ülekuulamist teadvalt valeütluse andmise eest ja seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise eest.
Käeolevas kriminaalasjas on Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kahtlustatavana. Seega on temale tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mis erinevad tunnistaja õigustest ja kohustustest. Oluline vahe on selles, et kahtlustataval puudub kohustus rääkida asja kohta tõtt ning kahtlustatav saab oma ütlused anda vastavalt sellele, milline on tema valitud kaitsepositsioon. KrMS § 66 keelab tunnistajana osalemise (ülekuulamise) samas asjas süüdistataval või kahtlustataval isikul. Formaalselt võib küll mitme süüdistatavaga kriminaalasjas eraldada eraldi menetlemiseks teatud põhjustel mõne isiku suhtes, kuid sellele vaatamata asus kaitsja seisukohale, et eriti sellises olukorras, kus kahes eraldi kriminaalasjas menetletakse eraldi isikute suhtes ühte ja sama tegu, on teise kriminaalasja süüdistatava käsitlemine esimeses kriminaalasjas tunnistajana lubamatu.
Niisugune olukord käesoleva asja menetluses aga on kujunenud. Ristküsitluse asemel eeluurimisel saadud ja uurimise poolt kirja pandud ütluste avaldamine tähendab sisuliselt kontrollimata tõendite aktsepteerimist ja potentsiaalselt ebaõige kohtuotsuse tegemist. Seda on käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-105-06. Seega tuleb Moshe Moris Benyamini ütlused tõendite hulgast välja jätta. Sarnases küsimuses on asjas Luc v. Itaalia võtnud seisukoha Euroopa Inimõiguste Kohus. Kohtu otsuse kohaselt rikub see, kui süüdistus tugineb kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mille andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, EIÕK art 6 garantiisid.
Seejuures ei tule tunnistaja all art 6 § 3(d) tähenduses mõista ainult tunnistajat selle mõiste otseses tähenduses, vaid ka kaassüüdistatavat, kes annab ütlusi teise kaassüüdistatava vastu. Faktiliselt sellise olukorraga ongi tegemist. Ei ole tähtis, kas Moshe Moris Benyamini vaadeldakse kaassüüdistatavana või tunnistajana. Nahum Yaron Kahanal ega tema kaitsjal ei ole olnud võimalust Moshe Moris Benyamini küsitleda, kuid Nahum Yaron Kahana süüdistamine tugineb olulises määras just Moshe Moris Benyamini ütlustele. Kaitsja arvates ei ole loogiline, et kõrvalisel isikul on igal hetkel võimalik võõrandada osaühing, mille nimele peab tulema rahaliselt nii väärtuslik saadetis nagu seda oli hammasratas.
Seega on süüdistuse väide selles, et Ofiir Company OÜ oli moodustatud narkootikumide vastuvõtmise eesmärgil, ebaõige ja tuletatud. Ofiir Company OÜ moodustamise on prokurör lihtsalt püüdnud siduda kogu toimunud sündmuste ahelasse, selleks et püüda põhjendada Nahum Yaron Kahana süüd temale inkrimineeritud tegude toimepanemisel. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütluste arvestamine ei ole põhjendatud ja need tuleks samuti tõendite hulgast välja arvata. Kui aga kohus leiab, et need ütlused on käsitletavad tõenditena ning neid tuleb hinnata, tuleb nendes tähelepanu pöörata asjaolule, et ühegi Peruus üle kuulatud tunnistaja ütlustes ei mainita Nahum Yaron Kahanat.
Kohtu seisukoht Kohtu seisukoht Kohtu seisukoht Kohtu seisukoht
1. Käesolevas kriminaalasjas vajab esmalt vastamist küsimus, mille on tõstatanud süüdistatavate kaitsjad, seoses Moshe Moris Benyamini ja Peruu Vabariigis elavate tunnistajate ütluste avaldamisega ja nende tõendina kasutamise lubatavusega. Seejärel hindab kohus neid koos teiste kriminaalasja raames uuritud tõenditega, tuues välja tõendite seosed nende omavahelises koosmõjus ning avaldab oma seisukoha.
2. Esimesel kohtuistungil 21.11.2006 (kd 6, lk 103-111) kinnitasid kohtu alla antud Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana, et nad esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnista. 21.11.2006.a. kinnitas Moshe Moris Benyamin kohtus, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast nende kuritegude toimepanemises süüdi (kd 6, lk 107). Rohkem Moshe Moris Benyamini kohtus üle kuulata ei olnud võimalik, kuna ta haigestus.
3. Kohus avaldas prokuröri taotlusel Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Eeluurimisel on Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kolmel korral (12.10.2005.a, 19.-20.10.2005.a ja 08.08.2006.a). Peale selle viidi kohtueelsel uurimisel 01.12.2005.a läbi Moshe Moris Benyamini ütluste seostamine olustikuga. Kuigi süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjad leidsid 08.10.2007.a kohtuistungil (kd 7, lk 459-465), et Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine ei ole lubatud ning neid ütlusi ei saa kasutada tõendina, leiab kohus, et kaitsjate seisukohaga ei saa nõustuda. Süüdistatavate Meir Shushani ja Shimon Yalozi kaitsjad avaldasid kirjalikud seisukohad, miks nende arvates ei saa avaldada Moshe Moris Benyamini ütlusi ega arvestada neid tõendina (kd 7, lk.454-458). Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja leidis, et KrMS § 294 loetleb ammendavalt juhtumid, mil süüdisatava ütluste avaldamine lubatud on: süüdistatava keeldumine istungil ütluste andmisest või kui kohtulik arutamine toimub ilma süüdistatava osavõtuta. Kohtuistungil on Moshe Moris Benyamin andnud ütlusi enne haigestumist, mistõttu seda enam on keelatud tema ütluste avaldamine pärast tema süüasja eraldamisest iseseisvaks menetlemiseks. Süüdistatava Meir Shushani kaitsja leidis, et kuna pärast kriminaalasja materjalide eraldamist
puuduvad täisväärtuslikud andmed Moshe Moris Benyamini tervisliku seisundi kohta, ei ole Moshe Moris Benyaminil enam läbivaadatava kriminaalasja menetluses staatust, mis võimaldaks teda üle kuulata kas kannatanuna, tunnistajana või süüdistatavana. Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine tooks kaasa ka Moshe Moris Benyamini enda kaitseõiguse rikkumise. Peale selle ei saa kohus hoiatada tunnistajana üle kuulatavat Moshe Moris Benyamini ja KrMS § 66 lg 2 keelab samas kriminaalasjas süüdistataval olla tunnistaja. Kaitsjate arvates rikub Moshe Moris Benyamini ütluse avaldamine ja nende kasutamine tõendina süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitseõigust, kuna ei põhine seadusel ja väljub kriminaalmenetluse võistlevuse raamest.
4. Kohus avaldas Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 291 p 3 alusel, seega on nimetatud isiku ütlused kohtuliku uurimise objektiks ning neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. KrMS § 291 lg 3 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda. KrMS § 66 lg 1 kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Moshe Moris Benyamin haigestus raskelt pärast seda, kui tema ülekuulamist kohtus oli alustatud. Tema süüasja läbivaatamine eraldati iseseisvaks menetlemiseks teises (eraldatud) kriminaalasjas (nr 1- 07-7959). Seepärast oli Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine kohtu arvates lubatud, kuivõrd teda tuleb vaadelda kui teises kriminaalasjas (nr 1-07-7959) süüdistatavaks olevat isikut.
5. KrMS § 291 p 5 alusel ja prokuröri taotlusel avaldas kohus Peruu Vabariigis elavate ja seal rahvusvahelise õigusabi osutamise korras ülekuulatud tunnistajate Jorge Manuel Ramos Valle (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 105-131), Jose Orlando Velasques Estrada (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 53-58),
Juan Miguel Acosta Quijano (ülekuulamisprotokoll asub kd 5, lk 59-66), Dominga Sandra Gomez Albitresi (ülekuulamisprotokoll Ikd 3, lk 83-104), Pablo Cesar Sanches Lozano (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 67-68), Mariana Teresa Valdivia Paredesi (ülekuulamisprotokoll ja isikute äratundmise protokoll kd 5, lk 252-258), Teodorico Jesus Goicochea Vejarano (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 132-142), Porfirio Ceferino Paredes Reyesi (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 156-165), Juan Ruben Avila Guevara (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 143-155), Robert Willie Chavez Maytalu (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 45-52) ütlused.
6. Kuigi süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjad leidsid, et Peruu tunnistajate ütluste avaldamine ja nende käsitlemine tõendina ei ole kooskõlas KrMS sätetega, leiab kohus, et nimetatud tunnistajate poolt rahvusvahelise õigusabi korras pädeva organi poolt võetud ja talletatud ütluste avaldamine kohtus on kooskõlas KrMS § 291 p 5, mis näeb ette, et kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste
avaldamist, kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-98-07 (p 8.1) leidnud, et isiku välismaal elamine ei ole iseenesest käsitatav kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise alusena. Otsustuse menetlusosalise taotlusel avaldada Peruu Vabariigis elavate kriminaalasjas ülekuulatud kümne tunnistaja poolt eeluurimisel anud ütlused tegi kohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, tunnistajate geograafilisest asukohast ja suurest ajavahest. Kohus leiab, et rahvusvahelise õigusabi korras Peruu pädevate justiitsametivõimude poolt kogutud tõendite usaldusväärsust ei ole alust seada kahtluse alla, sest vastasel juhul kaoks rahvusvahelise õigusabi korras tõendite kogumise mõte.
Peamine põhjus, miks kohus nõustus riikliku süüdistaja taotlusel nende tunnistajate ütlused avaldama, on väga suur vahemaa tunnistajate elukoha riigi ja kohtumenetluse toimumise koha vahel ning sellega seonduvalt menetluskonverentsina nimetatud tunnistajate vahetu ülekuulamise ilmne võimatus. Eesti kohtus nende tunnistajate vahetu ülekuulamine ei ole kohtu arvates võimalik. Kriminaalmenetluse normid ei näe ette ühtki sanktsiooni juhuks, kui näiteks Peruus elav tunnistaja ei ilmu kutse peale Eesti kohtusse. Hoopis reguleerimata on, milliste rahaliste vahenditega peaks tunnistaja Peruust Eestisse ja tagasi kodumaale lendama.
Kohtumenetluse üks eesmärkidest on menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul ehk teiste sõnadega, tagada mõistlik menetlusaeg. On sügavalt kaheldav, kas Lõuna-Ameerikas elavate tunnistajate väljakutsumine Eestisse kohtuistungile olnuks tõrgeteta ja protsessi venimiseta teostatav. Tehniliselt ja suure vahemaa tõttu olnuks kohtu arvates samuti kaugülekuulamise meetodi kasutamine ebareaalne. Menetluskonverentsi korraldamisel oleks mõtet, kui kõigil menetlusosalistel oleks võimalik reaalajas teha menetlustoiminguid, kuid viibides samal ajal erinevas kohas.
Selline menetluskonverents peab olema tehniliselt teostatav ja turvaliselt tagatud. Kohtu arvates neil kaalutlustel võib äärmiselt pikka vahemaad käsitada muu kõrvaldamatu takistusena KrMS § 291 p 5 tähenduses. KrMS § 65 kohaselt on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kohus on seisukohal, et Peruu Vabariigis tehtud ülekuulamised on toimunud vastavalt Eestist edastatud rahvusvahelise õigusabi palvele ning menetletud seaduslikult ning pädeva justiitsorgani poolt (kd 5, lk 1-258).
7. 12.10.2005.a antud ütlustes (kd 1, lk 96-98) on Moshe Moris Benyamin selgitanud, et Eestisse saabus ta oma hea tuttava Nahum Yaron Kahana kutsel koos Meir Shushaniga lihtsalt niisama. Ta ütles, et Shimon Yalozi ei tunne. Hammasrattad saatis ta Peruusse köisraudtee rajamiseks. Kuna köisraudtee rajamisest midagi välja ei tulnud, siis sõitis ta tagasi Iisraeli ja rohkem neist hammasratastest midagi ei tea.
8. Need Moshe Moris Benyamini esialgsed ütlused ei ole vaadeldavad tõendina, kuna ta ütles neist lahti juba sama ülekuulamise lõpus, keeldudes ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast. Järgmisel
ülekuulamisel lükkas Moshe Moris Benyamin nimetatud ütlused ise ümber. Järgmistel ülekuulamistel ja ütluste seostamisel olustikuga andis Moshe Moris Benyamin tõepäraseid ja kriminaalasja muude materjalide ning toimunu tehioludega kooskõlas olevaid ütlusi, milliseid kinnitas ka oma allkirjaga. Nendele ütlustele jäi Moshe Moris Benyamin kindlaks eeluurimise lõpuni, esitamata mingeid uusi versioone.
9. Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ja seadusest tulenevalt kohtus prokuröri taotlusel avaldatud ütluste (ülekuulamisprotokollid kd 1, lk 99-102, 103-106 ja 120-122) kohaselt pöördus 2005.a kevadel Meir Shushan, kes on Moshe Moris Benyamini sugulane, tema poole ettepanekuga osaleda kokaiini toimetamises Peruust Hollandisse. Kokaiinivedu pidid rahastama Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Ofer Shushan, paigutades sellesse igaüks 40 000 USA dollarit. Meir Shushan tegi Moshe Moris Benyaminile ülesandeks leida tehniline lahendus selleks, kuidas kokaiini peidetult transportida ja andis temale selleks ka raha 7000 eurot.
Moshe Moris Benyamini ülesandeks oli ehitada kokaiini transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ja sealt edasi Euroopasse. Moshe Moris Benyamin ei pidanud ostma ega müüma kokaiini, tema osa oli ainult tehniline. Tasuks lubas Meir Shushan Moshe Moris Benyaminile 10 000 eurot. Seepeale lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Yahudi linnas Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (ühe läbimõõt umbes 1,5 m ja teise läbimõõt umbes 2 m). Hammasrattad valmistati vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele seest tühjadena ning ühelt poolt avatava kaanega.
Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle selleks antud rahast. Seejärel saatis Moshe Moris Benyamin hammasrattad transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse Limasse, nagu oli kokkulepe Meir Shushaniga. Kokku saatis Moshe Moris Benyamin Iisraelist Peruusse kolm pakki, kusjuures kahes pakis olid hammasrattad ja kolmandas tööriistad. Nii hammasrattaid valmistanud firmale kui ka transpordifirmale teatas Moshe Moris Benyamin, et tegemist on köisraudtee hammasratastega.
Ka hammasrataste Peruust Iisraeli saatmiseks vajaliku raha andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. Umbes paar nädalat pärast seda, kui Moshe Moris Benyamin hammasrattad Peruusse saatis, lendasid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Euroopa kaudu Peruusse. 19.07.2005.a sõitis Peruusse ka Moshe Moris Benyamin. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt viibis Peruus Limas Iisraeli kodanikust Adrianuse-nimeline isik (Adrian Fontes), kes oli kaks kuud enne selle kokaiiniäri algust kohapeal maja üürinud. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt sõitis ta ise Peruusse selleks, et hammasrattad Limas tollilaost kätte saada.
Kuna ta viivitas nende väljavõtmisega, määrati trahv summas 18 000 USA dollarit. Trahvisumma maksis Adrian Fontes Meir Shushanilt Shimon Yalozilt ja Ofer Shushanilt kokaiiniäri ajamiseks saadud raha eest. Peruu tolliametnikke huvitas, kellele ja milleks need hammasrattad olid mõeldud. Seepärast oli vaja kohapeal Peruus leida isikud, kes need enda nimele võtaks. Adrian Fontes leidis inimese, kes oli valmis vormistama need hammasrattad oma nimele, põhjendusega, et neid hammasrattaid on vaja parandada. Tegelikult ei olnud seal vaja midagi parandada.
Pärast seda saadi hammasrattad tollist kätte.
10. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt viidi hammasrattad pärast tollist kättesaamist Adrian Fontese maja hoovi Limas. Meir Shushan tegeles samal ajal kokaiini ostmisega. Ta helistas erinevatele inimestele ja rääkis nendega. Meir Shushan ja Adrian Fontes sõitsid kusagile taksoga ja tõid kokaiini. Nad tõid kokaiini kahel korral. Kokku ostis Meir Shushan Peruus 50 kg kokaiini, hinnaga 1700 USA dollarit kilogramm. Kokaiin oli pakendatud kilepakenditesse, igas pakendis üks kilogramm pulbrit. Need pakendid toodi Meir Shushani ja Adrian Fontese poolt ratastega reisikohvris. Seejärel hakkasid Moshe Moris Benyamin, Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Adrian Fontes viimase hoovis väiksema hammasratta sisse kokaiini panema. Algul asetasid nad sinna terved pakendid ning kui enam ei mahtunud, siis avasid nad umbes 10-15 pakendit ja täitsid kokaiinipulbriga pakendite vahed hammasratta sees. Hammasrattasse mahutati 43 kg kokaiini. Ülejäänud 7 kg kokaiini, mis hammasratta sisse ei mahtunud, mattis Adrian Fontes oma maja tagahoovi lillepeenrasse. Niikaua kui Moshe Moris Benyamin Limas viibis, oli see ülejäänud kokaiin maa sees lillepeenras. Moshe Moris Benyamin ei teadnud, mis sellest kokaiinist hiljem sai.
11. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt oli ka teise suurema hammasrattaga algselt plaanis kokaiini Euroopasse saata, aga kuna hammasratta kaas oli kõver, siis see osutus võimatuks. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt paigutasid tema, Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Adrian Fontes viimase hoovis kokaiini väiksema hammasratta sisse, sulgesid hammasratta ja viisid kohalikku metallitehasesse, et seal vahetataks välja hammasratta keskosas üks detail. Hammasrattal midagi viga ei olnud, aga kuna tehaseomanik oli sama isik, kelle nimel hammasratas varem tollist välja võeti, siis oli vaja anda tehasele lubatud tööd hammasratta parandamiseks. Samuti oli tehasest lihtsam hammasratas uuesti tolli viia Euroopasse edasisaatmiseks. Moshe Moris Benyaminiga oli tehases kaasas Adrian Fontes. Moshe Moris Benyamin selgitas tehaseomanikule, kuidas hammasratta juures teatud osa vahetada ja maksis tehaseomanikule selle eest. Edasi pidi hammasrattaga tegelema Adrian Fontes. 24.08.2005.a sõitis Moshe Moris Benyamin üksi Peruust tagasi Iisraeli. Peruus olles otsustas Meir Shushan, et hammasratas kokaiiniga tuleb saata kõigepealt Eestisse ja sealt edasi Hollandisse. Shimon Yaloz nõustus selle otsusega. Adrian Fontes oli lihtsalt tööline, kellel otsustamisõigust ei olnud. Adrian Fontes vormistas kogu hammasratta saatmiseks vajaliku dokumentatsiooni. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt soovisid Meir Shushan ja Shimon Yaloz saata kokaiini Eesti kaudu Hollandisse. Seepärast leppis Meir Shushan kokaiini vastuvõtmises kokku Eestis elava Nahum Yaron Kahanaga. Meir Shushan tegi Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada Eestis hammasratta vastuvõtmiseks vajalik firma. Et Nahum Yaron Kahanale vähem raha maksta, ütles Meir Shushan talle, et Peruust Eestisse saadetakse hammasratas 20 kg kokaiiniga. Meir Shushan ja Nahum Yaron Kahana leppisid kokku, et Kahana saab tasuks rahasumma, mis saadakse 2 kg kokaiini müügi eest. See summa pidi olema umbes 50 000 eurot.
12. Kohus avaldas Moshe Moris Benyamini ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd 1, lk 118-119). Ütluste seostamine olustikuga leidis aset 1.12.2005.a Tallinnas, Tööstuse tn 52a hoovis asuvas garaažis, kus ta selgitas kuidas toimus hammasratta avamine, kokaiini pakendamine ja hiljem hammasratta sulgemine. Moshe Moris Benyamin osutas hammasrattale ja selgitas, et hammasratas oli seest tühi ja ühelt poolt suletud kaanega. Kaas oli suletud poltidega, mis olid pahteldatud ja peale pahtli kuivamist lihvitud ning üle värvitud, sest siis ei jää poldid paistma. Kokaiini hammasrattasse pakendamiseks tuli poldid lahti keerata ja kaas avada. Hammasratta avamise ja pakendamise juures oli Moshe Moris Benyamin, Meir Shushan, Shimon ja neljas mees, keda ta ei suutnud meenutada. Kui kaas oli avatud, pandi hammasratta põhja nailonkile, mille peale laoti kokaiinipakid, mis olid kolmnurgakujulised. Hammasratas laoti kokaiinipakke täis ja et kokaiini hammasrattasse rohkem ei mahuks, lõigati ülejäänud pakid katki ja kokaiin paigutati vahekohtadesse lahtiselt. Kui kokaiin oli paigas, kaeti see nailonkilega ja kleebiti kinni kleeplindiga. Enne kaane peale panemist määriti hammasratta poldikinnituskohad tumeda kuuma tökatiga, mis ei lase kokaiinil transportimisel välja tulla. Kui kaas peale pandi, kinnitati see koonusekujulise kruviga, mis ei olnud nähtav. Hiljem kõik kruvide kohad pahteldati, peale kuivamist lihviti ja kaeti värviga, mis kuivas 10 minutiga. Pakendamise ajal keegi kindaid ei kasutanud.
13. .Moshe Moris Benyamini ütlused kokaiini pakendamisest ja peidiku sulgemisest haakuvad hammasratta vaatluse tulemustega. Samuti rääkis Moshe Moris Benyamin ülekuulamisel ka seda, et Meir Sushan viibis Peruus 2005.a juulis-augustis. Eesti politsei sai sellest teada alles hiljem, kui Peruust saabunud õigusabimaterjalid kinnitasid, et Meir Sushan tõepoolest nimetatud ajavahemikul seal viibis, kusjuures vale nime all. Puudub vähimgi alus seada kahtluse alla Moshe Moris Benyamini ütlusi, millised on kohtuliku uurimise käigus avaldatud. Need ütlused on detailideni sisult loogilised ja nagu tõendite analüüsist nähtub, haakuvad täielikult teiste kogumis olevate tõenditega. Kohus peab neid ütlusi tõendina usaldusväärseks. Ütluste olustikuga seostamine leidis aset 1.12.2005.a. Ajaliselt enne seda, so 19.-20.10.2005.a, (kd 1, lk 99-106) oli Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kahtlustatavana ja mõlemal uurimistoimingul saadud ütlused on samasugused olnud, mis süvendab veelgi enam kohtu veendumust nende tõepärasusest ja seepärast loeb kohus neid õigustatult tegelikkuses asetleidnud sündmuste objektiivseks peegelduseks.
14. Transpordifirma Globus International kaks arvet 1. juulist 2005.a (kd 5, lk 15-18) tõendavad, et nimetatud firma on osutanud Moshe Moris Benyaminile transporditeenust, mis seisnes kahe hammasratta ja mitmesuguste tööriistade (ketiplokk, lahtivõetud metallstruktuur,
õhukompressor, värvipüstol, elektritööriist, tööriistakomplekt) ning pakkematerjali (kilerull, kummirull) transportimises Iisraelist (Tel Aviv) Peruusse (Lima). Arved olid eelnevalt tasutud.
15. Lennukompanii Air Canada lennusaateleht (kd 5, lk 19-20) tõendab, et 3. juulil 2005.a on Iisraelis Tel Avivi Ben Gurioni lennujaamas lennufirmale Air Canada veoks üle antud kaabelraudtee veljed (lahter „Kauba iseloom ja kogus“). Saatjaks on märgitud Moshe Moris Benyamin, sihtkohaks on Peruu pealinn Lima, vastuvõtja nime ja täpset aadressi pole märgitud, on märgitud vaid Bellavista Callao Lima Peruu ja telefoninumber. Taotletavaks lennukuupäevaks on lennusaatelehel 4. juuli 2005.a.
16. Vabriku Goicochea T.G.V.E.I.R.L. (asukohaga Peruus) peadirektori poolt väljastatud 5.08.2005.a. teatises (kd 5, lk 21-22) osundatakse kaubaarvele nr 13741 1.07.2005.a (kd 5, lk 15-18), Tel Avivi lennusaatelehele nr 001439055494 (kd 5, lk 19-20), lennufirma Air Canada lennule, kaubasaajale (Vabrik Goicochea T.G.V.E.I.R.L), kirja sisule (hammasratas). Kaubal puudus kindlustuspoliis, mistõttu selle transport toimus kaubasaaja vastutusel. See teatis kinnitab, et Iisraelist saadeti Peruusse lennufirma Air Canada vahendusel transpordifirma Globus International arvetel kirjeldatud esemed, sh hammasrattad, millised jõudsid Callaosse, mis on ka märgitud lennusaatelehel.
17. Shimon Yalozi passi asitõendina vaatlemise protokollist (kd 2, lk 124-129) nähtub, et Shimon Yaloz on saabunud 17.07.2005.a Peruu Vabariiki ja viibinud seal kuni 28.08.2005.a.
18. Meir Shushani viibimine samal ajal Peruus vale nime (David Lavi) all nähtub kd 5, lk 254-258 olevast Maria Teresa Valdivia Paredese äratundmise ja ülekuulamise protokollist.
19. Moshe Moris Benyamini passi asitõendina vaatlemise protokollist (kd 2, lk 117-123) nähtub, et Moshe Moris Benyamin saabus 19.07.2005.a Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 24.08.2005.a. Seda ei ole Moshe Moris Benyamin kunagi ka eitanud.
20. Tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle on ütlustes (kd 3, lk 105-131) kinnitanud, et ta töötas Peruus ettevõttes Taiwan Trade Aduanas. 2005.a juulis aitas ta Moshe Moris Benyaminil ja Adrian Fontesel lahendada probleeme, mis olid tekkinud seoses kauba riiki toimetamisega. Tunnistaja kohtus Moshe Moris Benyamini ja Adrian Fontesega oma töökaaslase Orlando Velasquesi vahendusel. Probleem oli selles, et Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes ei saanud oma kaupa läbi tolli riiki toimetada ja vajasid nõustamist. Kauba saatedokumendil ei olnud saatjaks märgitud konkreetse isiku või asutuse nime, vaid lihtsalt Bellavista-Callao. Dokumentide läbivaatamisel selgus, et tegemist oli kolme pakiga, kuigi arvel oli kirjas ainult kaks hammasratast. Kauba ülevaatusel selgus, et kaup koosnes kolmest kastist, kusjuures kahes kastis olid metallist hammasrattad ning kolmandas üks alus, kompressor, tööriistakast, plastrull, tali, smirgel, värvipüstol ja elektriline kruvikeeraja. Kauba saajaks oli Moshe Moris Benyamin, kes välismaalasena ei saanud oma nime all kaupa üle tollipiiri riiki toimetada, kuna tal ei olnud maksukohuslase registrinumbrit ja ta ei tegelenud äritegevusega Peruu territooriumil. Seetõttu märgiti kauba saajaks Moshe Moris Benyamini asemel üks kohalik firma – Factoria Goicochea TGV. Vastava firma andmed andis tunnistajale Adrian Fontes. Tunnistaja aitas vormistada kõiki vajalikke dokumente, et kaup pääseks tollist läbi.
21. Tunnistaja Jose Orlando Velasques Estrada ütlustest, (kd 5 kd tl 53-58), nähtub, et tunnistaja töötas ekspordiagentuuris T&C World Handling. Tunnistaja ülesandeks oli teavitada kliente neile kauba saabumisest. Tunnistaja seletas, et 2005.a sai ta lennufirmast Air Canada teate Iisraelist saabunud saadetisest. Selgus, et lennusaateleht oli valesti täidetud: see oli registreeritud saatja nimele ja kaubasaaja kastikesse oli märgitud vaid aadress. Saatjana oli tunnistaja mäletamist mööda kirjas Benyamin. Tunnistaja tundis fotode järgi ära Adrian Fontese ja Moshe Moris Benyamini kui isikud, kes külastasid Air Canada kontorit, et teostada oma saadetise sisseveoga seotud toiminguid.
22. Tunnistaja Juan Miguel Acosta Quijano, kes töötab Limas autojuhina, on andnud Peruus ütlusi (kd 5, lk 59-66), mis kinnitavad, et ta toimetas 6. augustil 2005.a kauba Talma tollilaost aadressile Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista elamurajoonis Callaos. Veo tellis Jorge Valle. Teed sihtkohani juhatas tunnistajale isik, kelle ta tundis fotode järgi ära. Selleks oli Adrian Fontes. Sama isik tasus ka transpordi eest. Kaup koosnes kolmest suuremõõtmelisest puitkastist. Saatelehe järgi pidi kaup minema aadressile Av Pablo Patron nr 163 La Victoria, kuid tema viis kauba aadressile Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista, sest selline oli kliendi soov. Saatelehele oli sihtkohana märgitud Factoria Industrial Goicochea TGV aadress, tegelikult toimetati kaup aga Adrian Fontese elukohta. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et Factoria Industrial Goicochea TGV ei olnud hammasrataste tegelik saaja, vaid seda firmat kasutasid süüdistatavad selleks, et hammasrattad üle Peruu tollipiiri toimetada.
23. Tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustega (kd 3, lk 83-104) on leidnud tõendamist, et 2005.a augustis oli tal Peruus korduvalt kokkupuuteid Shimon Yalozi, Meir Shushani ja Moshe Moris Benyaminiga, kes tunnistaja sõnul suhtlesid tema elukaaslase Adrian Fontesega. Dominga Sandra Gomez Albitresi ütluste kohaselt juhtus mitmel korral nii, et kui ta saatis Adrian Fontest, siis jättis Adrian Fontes ta oma majja minnes aadressil Los Gavilanes tänav 213, El Aguila- Bellavista kahe kvartali kaugusele ootama, läks üksi ning tuli tagasi 15-
20 minuti pärast. Nendel kordadel ütles Adrian Fontes tunnistajale, et oli kokku saanud temaga koos töötavate inimestega. Limas viibis Adrian Fontes tunnistaja ütluste kohaselt sellepärast, et ta Adrian Fontes oli tõlk ja Iisraelist olid saabunud inimesed, kes ei osanud hispaania keelt. Vastates küsimusele, kas tema sai koos Adrian Fontesega kokku nende isikutega, kes Adrian Fontesega koos pidid töötama, selgitas tunnistaja, et 2005.a augustis Adrian Fontesega koos olles saanud ta mitmel korral kokku Shimon Yalozi, Meir Shushani ja Moshe Moris Benyaminiga: esimesel korral 19.08.2005.a San Isidro hotelli Clinica El Golf vastas, kus tookord viibisid Shimon Yaloz, Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin, teisel korral 24.08.2005.a Moshe Moris Benyamini lennujaama saates ja kolmandal korral 26.08.2005.a mainitud hotellis.
24. Tunnistaja D.S. Gomes Albitres on fotode järgi ära tundnud Shimon Yalozi, Meir Shushani (so David Lavi) ja Moshe Moris Benyamini kui isikud, kellega tema elukaaslane Adrian Fontes 2005.a augustis Peruus suhtles ja väljas käis (kd 3, lk 86-87). Peale selle on tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitres kinnitanud oma ütlustes, et Adrian Fontese ja tema ühisest elukohast leidis politsei 11.10.2005.a kokaiinipakid, mis olid maetud aia ja köögi vahelise koridori põranda alla. Osa kokaiinist oli Pablo-nimeline isik tunnistaja sõnul umbes 15 päeva enne läbiotsimise toimumist ära viinud. Tunnistaja andis politseile välja ka kaks suurt kasti, millest ühes olid tööriistad.
25. Tunnistaja Pablo Cesar Sanches Lozano ütlustest (kd 5, lk 67-68), nähtub, et tunnistaja osutas Adrian Fontesele Peruus taksojuhina veoteenust. Temale esitatud fotodelt tundis tunnistaja lisaks Adrian Fontesele ära ka Shimon Yalozi, keda Adrian Fontes tunnistajale esitles kui oma partnerit ja keda ta nägi kahel korral. Adrian Fontes seletas tunnistajale, et neid on kokku neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit.
26. Osundatud neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit olid Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes. Samad järeldused on esitanud oma ütlustes veel Dominga Sandra Gomez Albitres ja Moshe Moris Benyamin.
27. Tunnistaja Mariana Teresa Valdivia Paredes ülekuulamise ja tema poolt isikute äratundmise protokollist (kd 5, lk 252-258) nähtub, et Peruu Vabariigis Limas San Isidrose hotellis El Golf 2005.a. juulis-augustis elanud neli Iisraeli kodanikku, kes on ka hotelli registreerimisraamatusse sisse kantud. David Lavi ja Shi Alo kirjutati hotelli sisse 22.07.2005.a. Isikud elasid koos toas nr 202 ja lahkusid 27.08.2005.a. Avie Mucc ja Mikal Misk kirjutati hotelli sisse 01.08.2005.a. ja nad asusid samuti tuppa
202. Tunnistaja kinnitab, et 22.07.2005.a saabusid hotelli David Lavi ja Shi Alo, kes asusid tuppa 202 ja hiljem saabusid Avie Mucc ja Mikal Misk, kes asusid samasse tuppa. Kõik nimetatud isikud ööbisid seal kuni lahkumiseni. Tunnistajale näidatud fotodelt tundis ta eelnimetatud isikud ära ja kinnitas, et Shi Alo nime all esinenud isik on Shimon Yalozi fotol olev isik, David Lavi nime all esinenud isik on Meir Shushani fotol olev isik, Avie Mucci nime all esinenud isik on Moshe Moris Benyamini fotol olev isik ja Mikal Miski nime all esinenud isik on Adrian Fontese fotol olev isik. Tunnistaja sõnul lahkus augusti lõpul esimesena hotellist Moshe Moris Benyamin, seejärel Adrian Fontes ja lõpuks Shimon Yaloz ning Meir Shushan. Tunnistaja sõnul ei külastanud nimetatud isikuid mitte keegi.
Adrian Fontes oskas hispaania keelt ja oli ülejäänud kolmele tõlgiks.
28. Tunnistaja Teodorico Jesus Goicochea Vejarano on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (kd 3, lk 132-142) kinnitanud, et temal on Limas mehhaanikaettevõte Factoria Industrial Goicochea TGV. Tunnistaja sõnul on tema tehases 2005.a. augustis teostatud töid Moshe Moris Benyamini tellimusel. Töid teostati suure metallist hammasrattaga. Esialgu tellis Moshe Moris Benyamin hammasratta lihvimise ja hammasratta juurde kuuluvate ühendusmehhanismide aukude reguleerimise. Kui Moshe Moris Benyamin tuli oma tõlgi Adrian Fontesega koos tööd üle vaatama, siis nad ütlesid, et ei tahagi seda ja tellisid hoopis kaks uut ühendusmehhanismi, mis jäid aga lõpetamata, kuna klient ei esitanud täpseid mõõte ja valmistatud detailid jäidki lõpuks tehasesse. Mõlemal korral käis Moshe Moris Benyamin tehases koos oma tõlgi Adrian Fontesega. Tööde eest maksis Moshe Moris Benyamin tasu ette. Hiljem helistas tunnistaja Adrian Fontesele ja palus hammasratta ära viia, kuna see võttis töökojas palju ruumi ning autojuht tuligi sellele järele.
29. Tunnistaja Porfirio Ceferino Paredes Reyes ütluste (kd 3 lk 156-165) kohaselt töötas tunnistaja Goicochea tehases, kust telliti töid seoses suure metallist hammasrattaga, mis toodi sinna 2005.a augustikuu esimestel päevadel. Hammasrattale telliti ühendusmehhanisme ja tehti lisaosi. Hammasratast ennast ei remonditud. Moshe Moris Benyaminis tundis ta ära isiku, kes käis seoses hammasrattaga tehases kolm korda. Tehas tegi hammasratta välimise osa (ääriku) töid. Hammasratast ei avatud, sest polnud vaja ja tema midagi kahtlast ei märganud. Tunnistaja sõnul lubasid Moshe Moris Benyamin ja temaga koos tehases käinud Adrian Fontes, et toovad veel ühe suurema hammasratta. Pärast hammasratta äraviimist jäid tellitud ühendusmehhanismid tehasesse. Tunnistaja sõnul maksti tehtud tööde eest tehasele 2280 USD.
30. Tunnistajate Teodorico Jesus Goicochea Vejarano ja Porfirio Ceferino Paredes Reyes ütlused kinnitavad Moshe Moris Benyamini ütlusi sellest, et hammasratta juures polnudki tegelikult vaja teha töid. Tarvis oli lihtsalt kasutada tehase nime ja dokumentatsiooni, et hammasratas Peruust Eestisse saata.
31. Tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle ütlustest (kd 3, lk 105-131) nähtub, et sama tunnistaja, kes oli osutanud abi hammasrataste Peruusse sissetoomisel ja lahendanud tolliprobleeme, tegeles 2005.a septembris ka ühe eelnimetatud hammasratta Peruust väljaviimise saatedokumentide vormistamisega. 19.09.2005.a tuli tunnistaja juurde kontorisse Adrian Fontes, kes soovis vormistada ühe hammasratta eksporti. Eelnevalt oli Adrian Fontes helistanud Jorge Manuel Ramos Vallele ja rääkinud, et kahest Peruusse toodud hammasrattast võeti vastu ainult üks ja teine tuleb tagasi saata. Tunnistaja ütles, et on vaja importija, see tähendab Goicochea tehase arvet, aga Adrian Fontes vastas talle, et importija ei taha seda dokumenti anda. Tunnistaja pöördus seepeale oma kolleegi Juan Ruben Avila Guevara poole, et viimane müüks talle tühja saatelehe ja arve blanketi. Saatelehele märkis tunnistaja Adrian Fonteselt saadud andmed saadetise (hammasratta) saaja ja sihtkoha kohta. Kuna arveblanketi ja tühja saatelehe oli andnud Juan Ruben Avila Guevara, siis jäigi tema dokumentide järgi saadetise eksportijaks. Hammasratta sihtkohaks märkis tunnistaja Adrian Fonteselt saadud info põhjal Tallinna. Tunnistaja sõnul saadeti hammasratas välja vist 23.09.2005.a ja pidi sihtkohta jõudma viie päevaga, so 27.09.2005.a.
32. Tunnistaja Juan Ruben Avila Guevara ütluste, (kd 3, lk 143-155) kohaselt kasutab tema füüsilisest isikust ettevõtjana nime Export-Import JUMASE. Jorge Manuel Ramos Valle palvel andis ta viimasele oma ettevõtte tühja saatelehe ja arveplangi. Jorge Manuel Ramos Valle ütles talle, et tunneb klienti ja midagi halba ei juhtu. Jorge Manuel Ramos Valle ütles tunnistajale, et eksporditakse üht mehhaanikadetaili. Ühtlasi ütles Jorge Manuel Ramos Valle tunnistajale, et tema isiklikult oli hammasrattad ka importinud ja seepärast oli Juan Ruben Avila Guevara kindel, et tema arvega välja saadetud hammasratta ekspordis pole midagi ebaseaduslikku. Tunnistaja sai selle eest 200 USD, et laskis hammasratta eksportida oma firma nimel.
33. Tunnistaja Robert Willie Chavez Mayta ütlused (kd 5, lk 45-52) kinnitavad Jorge Manuel Ramos Valle ja Juan Ruben Avila Guevara poolt väidetut. Tunnistaja sõnade kohaselt töötas tema kaubaveoagentuuri Taiwan Trade juhtivametnikuna ja osales 2005.a. septembris hammasratta ekspordi korraldamises Peruust Eestisse. Hammasratas läks tunnistaja ütluse kohaselt Peruust välja 22.09.2005.a. sihtkohaga Tallinn. Tunnistaja nägi, kuidas Juan Ruben Avila Guevara andis Jorge Manuel Ramos Vallele täitmata arveblanketi, mida pidi kasutatama seoses kauba väljaveoga Eestisse.
34. Kohus nõustub riikliku süüdistaja järeldustega, selles, et Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlustest ja Peruust õigusabi raames saadud dokumentidest nähtub, et peidikuks kohandatud hammasratas täideti kokaiiniga Adrian Fontese maja hoovis aadressil Los Gavilanese tänav 213, El Aguila-Bellavista, ajavahemikul 06.08.2005.a., mil hammasratas tollilaost nimetatud aadressile transporditi, kuni 24.08.2005.a. (mil Moshe Moris Benyamin Peruust lahkus). Adrian Fontes tegutses sel ajal koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga Peruus Limas.
See nähtub Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustest (kd 3, lk 83- 104), kes tundis ära nimetatud isikutes need, kellega Adrian Fontes töötas. Tema sõnul oli Adrian Fontes tõlk, sest Iisraelist saabunud inimesed, ei osanud hispaania keelt. Ta kohtus Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga korduvalt, tema elukaaslane Adrian Fontes käis nendega väljas ja vestles nendega. Sama kinnitab ka tunnistaja Pablo Cesar Sanches Lozano, kes tundis ära Adrian Fontese ja Shimon Yalozi, keda Adrian Fontes tunnistajale esitles kui oma partnerit ja keda ta nägi kahel korral.
Adrian Fontes seletas tunnistajale, et neid on kokku neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit. Teisi välismaalasest tuttavaid või partnereid Adrian Fontesel 2005.a augustis ei ole täheldanud ei tema elukaaslane Dominga Sandra Gomez Albitres ega ka tunnistaja Mariana Teresa Valdivia Paredes, kes seletas, et Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin, samuti Adrian Fontes asusid samasse hotellituppa, kus kõik neli ööbisid kuni lahkumiseni. Nimetatud isikutel ei käinud keegi külas. Adrian Fontes rääkis hispaania keelt ja oli ülejäänud kolmele tõlgiks.
Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustest nähtub, et neljal kuni kuuel korral juhtus nii, et kui ta saatis Adrian Fontest, siis jättis Adrian Fontes oma majja (Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista) minnes tema kahe kvartali kaugusele ootama, läks üksi ning tuli tagasi 15-20 minuti pärast. Nendel kordadel ütles Adrian Fontes tunnistajale, et oli kokku saanud temaga töötavate inimestega. Adrian Fontese elukohast Peruus Los Gavilanes tänavalt 213, El Aguila-Bellavista, leiti kohalike narkopolitseinike poolt 11.10.2005.a ka kokaiin, mis Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt hammasratta sisse ei mahtunud.
Moshe Moris Benyamini sõnul oli seda ülejäänud kokaiini, mis peideti Adrian Fontese elukohta, umbes 7 kilogrammi. Kokku leiti Peruu Vabariigi võimudelt saadud kaalumisja pitseerimisakti (kd 5, lk 41-42) ning keemilise analüüsi eeltulemuse (kd 5, lk 43-44) andmetel 4991 grammi kokaiini. Vahe nimetatud koguste vahel tuleneb sellest, et osa kokaiinist oli Pablo nimeline isik tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitresi tunnistuse kohaselt umbes 15 päeva enne läbiotsimise toimumist ära viinud.
35. Sõrmejäljeekspertiisi akti nr SS-1127-05/6963 (kd 2, lk 32-34) kohaselt leiti hammasratta sees olnud ja ekspertiisiks esitatud halli värvi metallist kattelt (tinaplekk, mis asetses hammasratta sees kaane all ja kattis kokaiini) identifitseerimiskõlblik peopesajälje fragment, mille oli jätnud Moshe Moris Benyamin oma parema käe peopesaga. Ülejäänud arvukad jäljefragmendid ei olnud identifitseerimiskõlblikud. Akt kinnitab Moshe Moris Benyamini poolt eeluurimisel antud ütlusi tema osalemisest kokaiini paigutamisel hammasratta sisemusse Peruus. Ülejäänud jäljefragmendid, mis leiti kokaiini ümbriskilelt, teibilõikudelt ja hammasrattasiseselt teibist kattelt, ei olnud identifitseerimiskõlblikud. Meir Shushani väide, et pärast seda, kui hammasratta seest leiti Moshe Moris Benyamini käejälg ja uurijad vastavat ekspertiisiakti isikule näitasid, siis Moshe Moris Benyamin nõustus tegema uurijatega koostööd, on ebaõige. Moshe Moris Benyamin andis ütlusi 19.-20.10.2005.a, kusjuures sel ajal polnud vastavat ekspertiisi veel teostatud. Ekspertiisiaktist, mis on koostatud 26.07.2006.a (seega 9 kuud hiljem), nähtub, et ekspertiisimäärus koos ekspertiisiobjektidega saabus ekspertiisiasutusse 28.10.2005.a.
36. Peruu Vabariigist rahvusvahelise õigusabi raames saadud dokumendist – hammasratta avamise aktist (kd 5, lk 39-40) – nähtub, et Peruu politsei on 13.10.2005.a saanud kätte ka teise hammasratta. Nimetatud hammasratta avamisel Peruu politsei ametiruumides aadressil AV. Arenales Cdra. 8 Jesús Maria 13.10.2005.a. kell 15.30 selgus, et umbes 2- meetrise diameetriga metallist sinist värvi hammasratta ääred oli tihendatud ilmselt kitiga ning mõlemad plaadid olid kinnitatud kruvidega.
Ese oli politseisse toodud laost asukohaga Compaňia tänaval tn 184, El Aguila elamurajoonis, Bellavistas, Callaos, DIRANDO jaoskonnas ning seejärel tehti ülaosas ristlõiked ja veenduti õõnsuse olemasolus. Hammasratta sees olev peidik oli tühi. Narkootikumide ja analoogsete ainete suhtes saadi negatiivne tulemus. See tõend kinnitab Moshe Moris Benyamini ütlusi kahe hammasratta saatmise kohta Iisraelist Peruusse ja langeb kokku transpordifirma Globus International arvetel kajastatuga, ka lennufirma Air Canada lennusaatelehel märgituga ning Peruus ülekuulatud tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle ütlustega.
37. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlused ja eelkäsitletud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hammasrataste saatmist Iisraelist Peruusse Moshe Moris Benyamini poolt ning Meir Shushani, Shimon Yalozi, Moshe Moris Benyamini ja Adrian Fontese ühist tegutsemist Peruus ligi pooleteise kuu jooksul, kusjuures tõenditest nähtuvalt oli just selle tegutsemise tulemuseks 43 kg kokaiini sisaldava hammasratta saatmine Peruust Eestisse Nahum Yaron Kahana käsutusse. Ülejäänud kokaiin, mis Eestisse saadetava hammasratta sisse ei mahtunud, avastati Peruust Adrian Fontese elukohast. Need tõendid haakuvad üheselt Moshe Moris Benyamini ütlustega.
38. Asitõendi vaatlusprotokolli Ofiir Company OÜ dokumentide: asutamisotsus, kandeavaldus, põhikiri (kd 2, lk 69-80). kohaselt on Ofiir Company OÜ asutatud 21.06.2005.a. Asutajaks on Nahum Yaron Kahana, kes on ühtlasi ainuosanik ja alates 01.08.2005.a. ka juhatuse ainus liige. Firma aadress on XxxTallinnas, so Nahum Yaron Kahana elukoht Eestis. Ofiir Company OÜ kogu vara (osakapitali) moodustas asutamisotsuse ja kandeavalduse põhjal Kahana mitterahaline sissemakse, mis koosnes sisuliselt ühest arvutitöökohast: sülearvuti, printer, arvutitool ja arvutilaud. Süüdistatav Meir Shushan väitis kohtus, et tema ei ole palunud Nahum Yaron Kahanal seoses hammasratta vastuvõtmisega Eestis firmat luua, kuna Kahanal oli juba oma ettevõte aastatel 2004-2005. Nimetatud väide ei ole aga kriminaalasja materjalidega kinnitust leidnud. Nahum Yaron Kahana asutas firma Ofiir Company OÜ 21.06.2005.a. Ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et firma Ofiir Company OÜ oleks loodud mingil muul eesmärgil, kui seda on kokaiiniga täidetud hammasratta vastuvõtmine Eestis. Ajavahemikul firma asutamisest kuni hammasratta äravõtmise ja sellega seotud isikute kinnipidamiseni (21.06.2005.a–11.10.2005.a) puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et firmal oleks olnud majandustegevust. Firmal polnud ka ainsatki töötajat. Tegelikult koosnes kogu ettevõtte majanduslik baas eelnimetatud ühest arvutitöökohast, mis oli ühtlasi firma asutamisel kogu sissemakseks. Nahum Yaron Kahana polnud astunud ainsatki praktilist sammu, et alustada mingisugustki majandustegevust. 9.10.2007.a (kd 7, lk 471 jj) rääkis Nahum Yaron Kahana kohtus küll mingitest plaanidest, mis tal justkui olid olnud (leivatootmine, kebabi valmistamine, ehitustööde teostamine, metalli töötlemine jm), kuid tõendeid selle kohta tal esitada polnud. Seega ei ole alust kahelda Moshe Moris Benyamini ütlustes, et firma Ofiir Company OÜ asutas Nahum Yaron Kahana just kokaiinisaadetise vastuvõtmiseks. Nahum Yaron
Kahana väitis kohtus, et ta võinuks vabalt hammasratta ka oma nimel vastu võtta ja selleks poleks olnud vaja firmat. Nõustuda saab prokuröri seisukohaga selles, et teoreetiliselt oleks see olnud võimalik, aga olukorras, kus välismaalasest füüsilisele isikule, kes viibib riigis turistiviisa alusel, saadetakse Eestisse selline kaup (väga suurte mõõtmete ja segase otstarbega mehhaanikadetail ehk hiiglaslik hammasratas), oleks kindlasti tekitanud kahtlust ja toonud kaasa põhjaliku kontrolli. Kui selline kaup tuleb aga ettevõttele, millel on põhikirja järgi formaalselt väga laialdane tegevusalade skaala (tööstus-, tarbeja toidukaupade jaeja hulgikaubandusest transporditeenusteni, reklaamiteenustest kinnisvaratehinguteni, investeerimisest toitlustamiseni), siis poleks sellele keegi suuremat tähelepanu pööranud.
39. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et Ofiir Company OÜ asutamine Nahum Yaron Kahana poolt oli loogiliselt vajalik võimalike kahtluste hajutamiseks, mis seoses hammasratta Eestisse toomisega võinuksid tekkida. Samuti on olemas piisav alus lugeda usaldusväärseks Moshe Moris Benyamini ütlused selles, et Nahum Yaron Kahana asutas firma üksnes narkootilise aine vastuvõtmiseks Eestis. Seega oli firma loomine kohtu arvates loogiline mõttejätk kuritegeliku kavatsuse realiseerimisel.
40. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Kairi Topsi ütlustest (kd 6, lk 124-131) selgub, et tema põhitegevus on firmade asutamine ja ta aitas Nahum Yaron Kahanal asutada firma Ofiir Company OÜ ning vormistas firma asutamisdokumendid Nahum Yaron Kahana palvel. Firma asutamise kulud kandis Nahum Yaron Kahana. Firma Ofiir Company OÜ tegelik juht ja omanik on Nahum Yaron Kahana, tema firma pidi hakkama tegelema leiva tootmisega Eestis ning selleks vajaliku tehnika pidi Nahum Yaron Kahana kusagilt tooma. Firma asutati mitterahalise sissemaksega. Kairi Tops oli juhatuse liige. Ettevõte ei olnud aruandekohuslane, kuna mingit majandustegevust ei toimunud, töötajaid ei olnud. Firma tegevusest ei tea ta midagi. Nahum Yaron Kahana ja Kairi Topsi vahel olid isiklikud suhted. Kahana tegi temale volituse firma võõrandamiseks; Küsimusele, kas tunnistaja on teadlik sellest, millega temale lähedane isik Nahum Yaron Kahana Eestis tegeleb, vastas tunnistaja eitavalt. Hammasrattast, mis saabus Eestisse Ofiir Company OÜ nimele, tunnistaja midagi ei teadnud. Ta teadis, et Nahum Yaron Kahana soovis hakata Eestis leiba tootma, kuid detailidesse tunnistaja ei süvenenud.
41. Asitõendi vaatlusprotokollidest koos lisadega, kauba saatedokumentidest (kd 2, lk 81-90, 95-96, 101-102, kd 6, lk 234): Eksportsaadetise väljastamine, Export-Import-“Jumase” arve, Taiwan Trade Cargo arve, T&C Internacional Transport S.A.C. arve, Lufthansa Cargo lennusaateleht, Tollideklaratsioon A, Lastimiskorraldus A. selgub, et tegemist on kõnealuse hammasratta saatedokumentidega. Dokumendid kinnitavad, et kokaiiniga täidetud hammasratas saadeti Peruu Vabariigist, Limast teele 22.09.2005.a. Kauba saatjaks on märgitud Juan Avila Guevara firma Export Import Jumase asukohaga Peruu, Lima. Kauba saajaks on Ofiir Company OÜ Tallinnas, Liivalaia 28-25. Kulleriks on märgitud Taiwan Trade Cargo. Kauba väljasaatmise lennujaamaks on Jorge Chavesi Lima lennujaam. Vedajaks on Lufthansa ja sihtkohaks Tallinn. Saadetise sisuks on märgitud metallist hammasratas kaaluga 772 kg, mõõtmetega 150x147x56 cm.
42. Asitõendi vaatlusprotokoll, Lufthansa Cargo interneti
lehekülje http://www.lufthansa-cargo.de vaatlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud internetiaadressilt saab jälgida osundatud firma kaudu edastatava kauba liikumist. Leheküljel olevasse otsinguaknasse tuleb kirjutada otsingu number, käesoleval juhul 020-30297536, misjärel on võimalik näha saadetise kulgemist (kd 2, lk 114-116);
43. Asitõendite vaatlusprotokollidest koos lisadega – AH Service OÜ sularahaarve, ladustamisteade, tollideklaratsioon, AS Cargo Handling arve, tolliväärtuste deklaratsioon, Põhja Maksuja tollikeskuse kviitung, ACE Logistics arve (kd 2, lk 91-92, 93-94, 97-98, 99-100, 103-104, 105-106, 107-109) nähtub, et Peruust Limast Ofiir Company OÜ-le saabunud 772 kg raskuse eelnimetatud hammasratta on Nahum Yaron Kahana firma esindajana Eesti tollis deklareerinud 10.10.2005.a. Tollideklaratsioonis on hammasratta nimetuseks märgitud toruvaltspink. Eeltoodud dokumentidest nähtub ka see, et hammasratas on vastu võetud ja ladustatud, mille eest on Ofiir Company OÜ ka maksnud. Tollimaksu
34 162 krooni tasus Nahum Yaron Kahana.
44. Tunnistaja Janek Veltmanni poolt kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta 2005.a oktoobris firmas AH Service OÜ ja abistas sel ajal Nahum Yaron Kahanat tollidokumentatsiooni vormistamisel, kui viimasele saabus Eestisse kaup – masin, mis Kahana sõnul olevat toruvaltspink. Kaup saabus Peruust hilinemisega. Lennufirma Lufthansa kodulehelt vaatas ta järgi, et kaup ei ole veel Eestis, kuigi Nahum Yaron Kahana arvates pidanuks see juba kohal olema. Tollija käibemaks läks Nahum Yaron Kahanale maksma umbes 30 000 krooni. Kauba saajaks oli märgitud Eestis registreeritud osaühing (kd 6, lk 142-149);
45. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt saatis Meir Shushan hammasratta tollimaksude tasumiseks Nahum Yaron Kahanale Western Unioni kaudu Iisraelist Eestisse raha. Moshe Moris Benyamin viibis koos Meir Shushaniga postkontoris, kui Meir Shushan Nahum Yahon Kahanale raha saatis. 07.10.2005.a saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Iisraelist Eestisse. Samal päeval tahtis Meir Shushan hammasratast vaatama minna, aga Nahum Yaron Kahana ütles, et hammasratas pole veel kohal. Kahana ütles Meir Shushanile ja Shimon Yalozile, et ta vaatas internetist järele ja pakend olevat alles Prantsusmaal ning peaks jõudma Eestisse 2-3 päeva pärast. Kolme päeva pärast ütles Nahum Yaron Kahana Meir Shushanile, et pakend on Eestisse jõudnud. Nahum Yaron Kahana rääkis, et tal on Eestis olemas isik, kes tegeleb tollidokumentide vormistamisega ning et ta läheb koos selle isikuga pakendit tollilaost välja võtma. 11.10.2005.a hommikul tuli Nahum Yaron Kahanale korterisse järele isik, kes aitas teda hammasratta väljavõtmisel ning Nahum Yaron Kahana läks temaga kaasa. Mõne aja pärast helistati Shimon Yalozile ning viimane lahkus samuti korterist, kuhu jäid Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin kahekesi. Mõni aeg hiljem koputati korteriuksele ja hüüti, et politsei. Meir Shushan vaatas uksesilmast koridori ja ütles, et ukse taga on politsei ning et tema hüppab aknast välja. Kui Moshe Moris Benyamin seejärel ukse avas, peeti ta politsei poolt kinni. Kokaiin pidi minema Eestist edasi Hollandisse, kus Meir Shushan ja Shimon Yaloz pidid selle maha müüma. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt nad hammasratast Eestis lahti võtta ei kavatsenud, vaid saabusid siia lihtsalt saadetist ”konvoeerima”. Shimon Yalozil pidi olema Amsterdamis veoautode firmat omav sugulane, kes pidi tulema veoautoga Eestisse ja viima hammasratta Amsterdami. Kokaiini müügist saadava summa oleksid omavahel ära jaganud Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Ofer Shushan. Moshe Moris Benyamin oleks saanud oma tegevuse eest 10 000 eurot ja Nahum Yaron Kahana 50 000 eurot. Nagu nähtub Moshe Moris Benyamini ütlustest – ajal, mil hammasratas Peruus kokaiiniga täideti viibisid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Peruus ning kui kokaiiniga täidetud hammasratas Eestisse jõudmas oli, saabusid samad isikud seoses sellega Eestisse.
46. AS Eesti Krediidipank vastusest päringule koos lisadega (kd 2, lk 244-255) nähtub, et Meir Shushan on 03.10.2005.a saatnud Iisraelist Eestisse 5000 eurot. Selle raha saajaks oli Nahum Yaron Kahana.
47. Tunnistaja Helle Gern kinnitas kohtus antud ütlustes, et tunneb Nahum Yaron Kahanat alates juunist 2005. Nad olid elukaaslased. Nahum Yaron Kahana andis talle 05.10.2005.a 30 000 krooni sularaha, mida palus hoida. Helle Gern kandis sularaha oma arvele ja 10.10.2005.a võttis välja kahes osas, 10 000 krooni ja 20 000 krooni, ning andis Nahum Yaron Kahana soovil talle tagasi. 10 000 krooni võttis tema palvel välja töökaaslane Maris Lehtpuu. Tema ja Nahum Yaron Kahana vahel olid isiklikud suhted. Millega Nahum Yaron Kahana Eestis tegeles, ta ei teadnud. Kord küsis tema käest Nahum Yaron Kahana, kas ta teab tollimaaklerit, kes räägib inglise keelt ( kd 6, lk 109-111). Helle Gerni ütlused on kooskõlas SEB Eesti Ühispanga vastusega järelepärimisele (kd 1, lk 249), millest nähtuvalt on Helle Gerni pangakontol tõepoolest vastavad rahaliikumised toimunud.
48. Seega saatis Meir Shushan 03.10.2005.a Nahum Yaron Kahanale Iisraelist raha, mis Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt oli ette nähtud hammasratta tollimaksude tasumiseks. 10.10.2005.a maksiski Nahum Yaron Kahana tollimaksud. AS-i Eesti Krediidipank vastus, tunnistaja Helle Gerni ütlused ja kontoväljavõtte andmed haakuvad Moshe Moris Benyamini ütlustega. Nahum Yaron Kahana andis poole Meir Shushanilt saadud rahast hoiule Helle Gerni kätte ja küsis selle tagasi sel päeval, kui oli vaja tasuda hammasratta tollikulud. Nimetatu on kooskõlas Moshe Moris Benyamini ütlustega, mille kohaselt saatis Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale Western Unioni kaudu Iisraelist Eestisse raha hammasratta tollimaksude tasumiseks.
49. Tunnistaja Aleksandr Kozintsevi ütlustega kohtus on tõendatud, et ta toimetas 11.10.2005.a Nahum Yaron Kahana palvel oma firma lattu aadressil Xxx Tallinnas tollist saadud pakendi, milles oli suur metallist hammasratas. Seoses selle hammasrattaga pöördus Nahum Yaron Kahana tunnistaja poole umbes kuu aega enne hammasratta saabumist. Nahum Yaron Kahana rääkis tunnistajale, et temale tuleb oktoobrikuu jooksul mingi suur mehhanismi osa ning tal oleks vaja kohta selle hoidmiseks. Selle mehhanismiga pidi Nahum Yaron Kahana hakkama tootma vihmaveerenne ja muid plekist asju ehituse tarbeks. Nahum Yaron Kahana rääkis tunnistajale, et see mehhanismi osa pidi olema üks osa masinast ja ülejäänud osad tulevad Saksamaalt hiljem järele. Hammasratas saabus Peruust lennukiga. Nahum Yaron Kahana kinnitas, et tema on selle masina patendi ainuomanik ning ta on vihmaveerennide tootmiseks Eestis mingi suure ehitusfirmaga, vist Merko Ehitusega, juba läbirääkimisi pidanud. Euroopast pidi tulema spetsialist, kes hakkab seda mehhanismi seadistama. Kui kaup saabus, siis nägi tunnistaja, et tegemist oli suure hammasrattaga. Tunnistaja lasi hammasratta Nahum Yaron Kahana palvel paigutada oma firma kasutuses olevasse lattu Kiisa t
8. Pärast hammasratta paigutamist lattu tuli sinna üks Nahum Yaron Kahana tuttav. Nahum Yaron Kahana ja tema tuttav läksid lattu ning vaatasid midagi hammasratta juures, tunnistaja läks kontorisse. Pärast seda palus Nahum Yaron Kahana tunnistajat, et see viiks tema ja tema tuttava Nahum Yaron Kahana korterisse. Tallinnas Vana-Lõuna tänavale jõudes pidas politsei tunnistaja, Nahum Yaron Kahana koos viimase tuttavaga kinni.
50. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest (kd 1, lk 163-165, 174- 176) nähtub, et tunnistaja Aleksander Kozintsev on fotode järgi ära tundnud Nahum Yaron Kahana, kellest ta eeluurimisel oli rääkinud seoses hammasrattaga. Peale selle ütles tunnistaja Aleksander Kozintsev, et Shimon Yaloz on väga sarnane selle isikuga, kes tuli Nahum Yaron Kahana juurde lattu, kuhu hammasratas oli paigutatud ja keda Nahum Yaron Kahana nimetas oma tööliseks.
51. Fakti, et Nahum Yaron Kahana tuttav, kes käis laos hammasratast vaatamas, oli Shimon Yaloz, kinnitavad isikute kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (kd 1, lk 2-3, 32-34) millest nähtuvalt Tallinnas Vana-Lõuna tänaval peeti koos Aleksandr Kozintseviga tema autos kinni Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz.
52. Läbiotsimise protokolliga OÜ Ventermo laoruumis aadressil Xxx Tallinnas (kd 2, lk 2-3) on tõendatud, et 11.10.2005.a läbiviidud läbiotsimisega leiti euroalusel metallist hammasratas, mille peal oli vineerist plaat, milline oli ümbritsetud kilega. Kile ja vineerist plaadi eemaldamisel tuli nähtavale metallist hammasratas. Hammasratta sisse puuriti auk, millest tuli välja valget pulbrilist ainet. Läbiotsimise käigus kasutati E.S.A MCC Cocaine kiirtesti. Testi tulemusel valge aine reageeris ja värvus siniseks, seega oli tegemist kokaiiniga.
53. Asitõendi, hammasratta, vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest (kd 2, lk 4-13) nähtub, et hammasratta läbimõõt oli ca 1,5 meetrit. Vaatluse käigus võeti hammasratas lahti ja selle seest leiti peidik. Nimelt tuli hammasratta metallist pealispinna avamisel nähtavale kogu avanevat pinda kattev tinast plekk, mille all oli kile ja kile all valge pulbriline aine. Pulbrilist ainet oli hammasratta sisse ehitatud peidikus 44 erineva kaaluga pakendit, lisaks oli kogu ülejäänud vaba ruum hammasratta sees täidetud lahtise pulbrilise ainega. Pulbriline aine pakendati ja saadeti narkootilise aine ekspertiisi. Vaatluse käik on kajastatud ka protokolli juurde kuuluvatel fototabelitel.
54. Peruu Vabariigist rahvusvahelise õigusabi raames saadud dokumendid – Kaalumisja pitseerimisakt (kd 5, lk 41-42) ning Keemilise analüüsi eeltulemus (kd 5, lk 43-44) tõendavad, et Adrian Fontese elukohast aadressilt Jr. Los Gavilanese tänav 213 El Aguila-Bellavista, Callao leiti 11.10.2005.a viis telliskivi suurust pakki, mis on väljastpoolt kaetud pigiga ja plastikkotiga ning seestpoolt on pitseeritud beeži värvi kleeplindiga, sisaldab valget kristalset pulbrilist ainet, milles oli kokku 4991 grammi kokaiini.
55. Narkootilise aine ekspertiisi aktid nr AN-1150A-05/6962 (kd 2, lk 15), AN- 1150B-05/6962 (kd 2, lk 17-26) ja AN-1407-05/8393 (kd 2, lk 28) kinnitavad, et hammasratta sees olevast peidikust leitud valge pulbrilise aine sisaldas eksperdiarvamuse kohaselt narkootilist ainet kokaiini (hüdrokloriidina). Kokku oli kokaiinhüdrokloriidi 43,101 kg. Sealjuures oli tegemist äärmiselt kõrge kontsentratsiooniga, so puhta narkootilise ainega, kuna kokaiinhüdrokloriidi sisaldus kõikus aine põhimassis 94-99 protsendini. Pulbrilist ainet uuriti, kasutades Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kinnitatud meetodeid: tõestusreaktsiooniga (KBO- MR-AN02), gaaskromatoofilis-massispektromeetriliselt (KBO-MR-AN05, so akrediteeritud
Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt, akrediteerimistunnistus nr L166 21.06.2005.a) ja gaaskromatoofiliselt (KBO-MR-AN10). Ekspertiisiakti nr AN-1150A-05/6962 (13.10.2005.a) kohaselt esitati ekspertiisiks valge pulbriline aine (osaliselt tükis) massiga 13,51 kg ühes mustas kilekotis ja valge pulbriline aine (osaliselt tükis) massiga 229,4 g ühes läbipaistvas kilekotis. Ekspert leidis, et need sisaldavad kokaiini (hüdrokloriidina), mille sisaldus pulbrilistes ainetes on esialgsete tulemuste põhjal üle 90%. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainte II nimekirja. Ekspertiisiakti nr AN-1150B-05/6962 (20.10.2005.a) kohaselt uuriti ekspertiisiks esitatud valge pulbriline aine koos metalliosakestega (osaliselt tükis) massiga 25,42 g ühes läbipaistvas minigrip kilekotis (aine sisaldas kokaiinhüdrokloriidi 87%), valge aine kogumassiga 29,299 kg neljakümne neljas kilepakendis ühes mustas kilekotis (aine sisaldas kokaiinhüdrokloriidi 94-99%), valge pulbriline aine (osaliselt tükis) massiga 13,516 kg ühes mustas kilekotis (aine sisaldas kokaiinhüdrokloriidi 95%), valge pulbriline aine (osaliselt tükis) massiga 229,4 kg ühes läbipaistvas kilekotis (aine sisaldas kokaiinhüdrokloriidi 97%). Kokku esitati ekspertiisiks 43,069 kg kokaiinhüdrokloriidi.
Ekspertiisiakti nr AN-1407-05/8393 (08.12.2005.a) kohaselt uuriti ekspertiisiks esitatud hallikasvalget ainet massiga 32,88 g kilepakendis (aine sisaldas kokaiini). Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja (kd 2, lk 15-16, lk 17-26, lk 28-29).
56. 16.11.2005.a jälitusprotokollist (kd 2, lk 161-165), mis kajastab varjatud jälgimist Nahum Yaron Kahana suhtes 03.10.2005.a, 07.10.2005.a, 08.10.2005.a, 10.10.2005.a ja 11.10.2005.a nähtub järgmist: 03.10.2005.a kell 9.36 väljusid Nahum Yaron Kahana ja Sergei Shapira Liivalaia tn 28 majast ning istusid just maja juurde saabunud taksosse, millega sõitsid kesklinna. Nahum Yaron Kahanal oli käes kollane ümbrik. Kell 9.42 peatus takso Narva mnt 4 juures, kus Nahum Yaron Kahana ja Sergei Shapira väljusid taksost ja sisenesid Krediidipanka. Pangas võttis Nahum Yaron Kahana järjekorra numbri 303 ning sisenes siis boksi nr 2. Sergei Shapira jäi fuajeesse ootama. Kell 9.58 väljusid Nahum Yaron Kahana (kollane ümbrik käes) ja Sergei Shapira pangast ning jalutasid Viru väljak
4 asuvasse Viru Keskusse. 07.10.2005 kell 14.19 sisenes Genrih Rosenberg Tallinna Lennujaama, kus jäi pingile istuma. Kell 14.49 väljus saabunud lendude osast Meir Shushan, keda embas ja kätles Genrih Rosenberg. Seejärel tutvustas Meir Shushan Genrih Rosenbergile endaga koos saabunud Moshe Moris Benyamini ja Shimon Yalozit. Neljakesi koos suunduti Land Roveri reg. nr. 308 ASC poole. Genrih Rosenberg rääkis kogu teekonna autoni ainult Meir Shushaniga. Pannud kohvrid Roverisse alustasid kell 14.55 kõik neljakesi sõitu. Kõrvalistmel istus Meir Shushan, tagaistmele Moshe Moris Benyamin ja Shimon Yaloz. 07.10.2005. kell
17.05 Tallinnas, Nunne 18 asuva restorani Renessanss ees seisavad Nahum Yaron Kahana, Meir Shushan, Moshe Moris Benyamin ja Shimon Yaloz. Kell 17.10 väljus Genrih Rosenberg restoranist, istus koos Nahum Yaron Kahana, Meir Shushani, Moshe Moris Benyamini ja Shimon Yaloziga Land Roverisse reg nr 308 ASC ning alustasid viiekesi sõitu. Kell
17.25 peatus Land Rover Liivalaia tn 28 juures, kus Meir Shushani Moshe Moris Benyamin, Shimon Yaloz, Nahum Yaron Kahana väljusid autost, võtsid oma pagasi ning sisenesid nimetatud maja trepikotta, kus asub ka korter nr 25. Genrih Rosenberg sõitis üksi minema. 08.10.2005 kell 15.50 väljus Nahum Yaron Kahana Liivalaia 28 majast koos Shimon Yaloziga. Kahekesi jalutati südalinna poole. Kell 15.59 sisenesid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz Süda tn 1 asuvasse Balti Sepik kohvikusse, kus nad tellisid endale internetiaega ja kasutasid müügileti poolt vaadatuna vasakult teist arvutit, uurides välismaist lehekülge. Kell 16.22 väljusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz Süda tn 1 kohvikust, läksid jalgsi vanalinna, kus nad jalutasid ja omavahel elavalt vestlesid. 10.10.2005.a kell 15.10 sõitis Kesk-Sõjamäe teele Peugeot 206 reg. nr. 454 MCI, mida juhis Aleksandr Kozintsev ja kõrvalistmel oli Nahum Yaron Kahana. 11.10.2005.a kell 13.06 sõitis Suur-Sõjamäe teele veoauto Volvo reg. Nr.
704 AKZ, mille roolis oli tundmatu meesterahvas. Kell 13.37 peatus Volvo veoauto Kiisa tn 8 maja juures, kus juba ootasid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev, sealt edasi sõitis veok Xxx kõrval asuva hallikassinise viilkatusega laohoone juurde. Kell 13.39 avas veoauto juht veoki tagaluugid ning sinna sõitnud tõstukiga tõsteti välja kilesse pakitud hammasratas läbimõõduga u 150 cm kõrgusega u 50 cm, mis viidi Kiisa tn
8 kõrval asuvasse hallikassinisesse viilkatusega laohoonesse. Nimetatud boksi juures seisis ka Peugeot 206 reg. nr 454 MCI. Hammasratta mahatõstmist jälgisid kõrvalt Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev. Kell 13.45-13.49 käis Aleksandr Kozintsev Kiisa tn 8 asuvas hoones. Kell 13.45 sõitis Volvo reg. nr. 704 AKZ nimetatud territooriumilt välja, Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev jäid territooriumile ning rääkisid pidevalt mobiiltelefonidega. Kell 13.53 peatus Kiisa tn 8 maja juures takso reg. Nr. 955 ARR, millest väljus Shimon Yaloz, keda Nahum Yaron Kahana tutvustas Aleksandr Kozintsevile, seejärel käteldi. Kell 13.59 istusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz Peugeot`sse, Aleksandr Kozintsev aga sisenes Kiisa tn 8 majja. Kell 14.06 alustati kolmekesi Peugeot 206 reg. nr. 454 MCI sõitu, Aleksandr Kozintsev istus auto juhi kohale. Kell 14.13 peeti Aleksandr Kozintsev, Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul Kekskriminaalpolitsei töötajate poolt kinni;
57. 16.11.2005.a jälitusprotokollist (kd 2, lk 166-170), mis kajastab varjatud jälgimist Nahum Yaron Kahana suhtes 09.10.2005.a, 10.10.2005.a ja 11.10.2005.a nähtub järgmist: 09.10.2005.a kell 13.27 väljusid Liivalaia tn 28 majast Nahum Yaron Kahana ning Shimon Yaloz, koos alustati liikumist jalgsi. Kell 13.34 sisenesid nad Süda tn 1 asuvasse restorani Asian Aroma. Samal ajal asus Meir Shushan Süda tn 1 asuvas OÜ Esperan kohvikusse Reval Cafe. Kell 14.01 kasutas Nahum Yaron Kahana kohvikus ukse poolt esimest arvutit, kus proovis internetti siseneda. Kell
14.03 vahetas Nahum Yaron Kahana ukse poolt esimese arvuti kolmanda arvuti vastu, külastas Nahum Yaron Kahana muu hulgas ka Lufthansa Cargo lehekülge, kus uuris kellaaegu. Kell 14.07 väljusid Meir Shushan ja Shimon Yaloz kohvikust ning istusid kohviku ees olevasse lauda. Nahum Yaron Kahana kasutas endiselt kohvikus internetti. Kell 14.11 väljus Nahum Yaron Kahana kohvikust ning istus Meir Shushani ja Shimon Yalozi juurde lauda. Kell 14.18 parkis kohviku ette maastur Nissan Terrano reg. Nr. 300 ATR, mille juhikohalt väljus Fabriso-Fouad Ahwazian, kes läks jälgitavate laua juurde, kus tervitas kõiki ja koos vesteldi.
Kell 14.42 peatus kohviku eest takso Renault Megane reg. nr. 293 ETV. Nahum Yaron Kahana, Meir Shushan ja Shimon Yaloz istusid taksosse ja takso alustas sõitu. Kell 14.44 peatus viimatinimetatud takso Liivalaia 28 maja juures, kus taksost väljus Meir Shushan ja Shimon Yaloz, kes sisenesid Liivalaia tn 28 majja. Nahum Yaron Kahana jäi taksosse ja takso alustas sõitu. Kell 14.47 peatus takso Liivalaia 53 asuva Stockmanni kaubamaja juures. Kell 15.15 väljus Nahum Yaron Kahana Stockmanni kaubamajast, istus kaubamaja Tartu mnt poolse väljapääsu juures seisvasse taksosse Opel Omega reg nr 067 TUL ning takso alustas sõitu.
Kell 15.18 peatus takso Opel Omega reg nr 067 TUL Liivalaia tn 28 maja juures, Nahum Yaron Kahana väljus taksost ja sisenes Liivalaia 28 majja. Kell 17.35 väljusid Liivalaia 28 majast Moshe Moris Benyamin ja Sergei Shapira ning alustasid liikumist jalgsi. Kell 17.40 sisenesid Moshe Moris Benyamin ja Sergei Shapira Liivalaia 53 asuvasse Stockmanni kaubamajja, kus külastasid toiduosakonda. Kell 17.42 väljusid jälgitavad Stockmannist kilekottidega, ostsid midagi Stockmanni ees asuvast kioskist ning alustasid liikumist jalgsi. Kell 18.04 sisenesid Moshe Moris Benyamin ja Sergei Sapira Liivalaia nt 28 majja. 10.10.2005.a kell 8.25 sisenes Nahum Yaron Kahana Liivalaia 28 majja.
Kell 9.29 peatus Liivalaia 28 maja Hospidali tn poolsel küljel sõiduauto Peugeot 206 reg. nr. 454 MCI. Kell 9.32 väljus Liivalaia nt 28 majast Nahum Yaron Kahana, käes A4 formaadis kollane ümbrik ja istus Peugeot juhi kõrvalistuja kohale. Kel 9.43 pargiti Peugeot Lootsi 7 asuva Norde Centrumi ette parkimisplatsile, autost väljusid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev, koos siseneti kaubanduskeskusse, kus kohvikus joodi kohvi ja vesteldi. Kell 10.04 Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev väljusid kaubanduskeskusest, istusid Peugeot`sse ja alustasid sõitu.
Kell 10.07 parkis Aleksandr Kozintsev Peugeot Uus-Sadama 19-13 hoone juurde parkimisplatsile, Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev väljusid autost, Nahum Yaron Kahanal oli käes kollane A4 formaadis ümbrik, koos Kell 10.32 väljusid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev Uus-Sadama 19-13 hoonest. Nahum Yaron Kahanal oli endiselt käes A-4 formaadis kollane ümbrik. Mõlemad istusid Peugeot’ sse. Kell 10.56 parkis Aleksandr Kozintsev nimetatud auto Süda 1 asuva OÜ Esperan kohviku Reval Cafe ette. Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev väljusid autost ja sisenesid kohvikusse, kus Nahum Yaron Kahana kasutas arvutis internetti ja Aleksandr Kozintsev einestas kõrvallauas.
Kell 11.38 sisenes Nahum Yaron Kahana Liivalaia 28 majja. Kell 11.46 peatus Liivalaia 28 ees takso Mazda 6 reg. nr. 516 MCM, millest väljus Meir Shushan, kes sisenes Liivalaia 28 majja. Kell 11.49 väljus Meir Shushan majast ja istus taksosse. Kell 13.09 peatus Liivalaia
28 ees Aleksandr Kozintsevi juhitud Peugeot. Aleksandr Kozintsev väljus autost, võttis pagasiruumist paki ja istus tagasi juhi istmele. Kell 13.12 väljus majast Nahum Yaron Kahana ja istus Peugeot’ sse. Kell 13.14 peatus sama auto Tornimäe 2 asuva Ühispanga hoone juures. Autost väljus ja sisenes panka Nahum Yaron Kahana. Kell 14.43 parkis Aleksandr Kozintsev auto Uus-Sadama 19 juures. Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev väljusid autost ja läksid korterisse Uus-Sadama 19-13. Kell 14.55 väljus hoonest Aleksandr Kozintsev, kell 14.59 väljus hoonest Nahum Yaron Kahana. Koos uuriti mingeid pabereid. Kell 15.01 alustasid selle autoga Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev sõitu, pöörates kell 15.11 Kesk-Sõjamäe tänavale. Kell 15.31 sõitis Peugeot Kesk- Sõjamäe tänavalt välja. Kell 16.03 parkis Aleksandr Kozintsev auto Xxx ette parkimisplatsile ja väljus autost. Nahum Yaron Kahana istus autos edasi. Kell 16.08 alustas auto sealt sõitu ja peatus kell 16.12 Liivalaia tänaval sõidutee ääres. Juhi kõrvalistmelt väljus Nahum Yaron Kahana ja sisenes majja nr 28 Liivalaia tänaval. Peugeot sõitis edasi. Kell 16.08 väljusid Nahum Yaron Kahana, Shimon Yaloz ja Meir Shushan Liivalaia 28-st, jäädes seisma Liivalaia-Hospidali tänavate nurgal, kus Meir Shushan istus seal peatunud sõiduautosse MB S-klass reg. nr. 350 MEY, mis alustas kohe ka sõitu. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz jäid Hospidali tänavale Liivalaia 28 maja ette seisma. Kell 16.37 peatus MB taas Liivalaia-Hospidal nurgal, autost väljus Meir Shushan ja ühines
Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloziga. Kell 16.42 sisensid jälgitavad Liivalaia 28 majja. 11.10.2005.a kell 11.25 peatus Vana-Kalamaja 17 ees takso Volkswagen assat, reg nr 544 AUF. Sellesse taksosse istus kell 11.27 Nahum Yaron Kahana ja takso sõitis ära. Kell 11.37 peatus see takso Kiisa tn ja Pärnu mnt ristmikul. Nahum Yaron Kahana väljus taksost ja kohtus seal teda ootava Aleksandr Kozintseviga. Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev kõndisid Kiisa tänavat mööda edasi ja sisenesid Xxx büroohoonesse. Kell 11.56 istusid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev Xxx territooriumil Peugeot’ sse ning alustasid sõitu. Kell 13.09 parkis Aleksandr Kozintsev Peugeot Xxx territooriumile. Kell 13.12 fikseeriti Nahum Yaron Kahana liikumas nimetatud territooriumi ladude juures. Kell 13.16 tuli Nahum Yaron Kahana juurde Aleksandr Kozintsev, kellega koos vesteldi. Kell 13.19 sisenesid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev territooriumil asuvasse laohoonesse, tõstes üles tumepruuni lao ukse, mis asus lao parempoolses otsas. Kell 13.23 väljusid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev laost ja jäid ukse juurde vestlema. Kell 13.36 parkis lao juures veok Volvo reg nr 704 AKZ, millise tagaluuk avati. Juures olid Nahum Yaron Kahana, Aleksandr Kozintsev, veoki juht ja veel üks mees, kel jalas teksapüksid ja seljas jakk. Kell 13.39 sõitis teksapükse ja jakki kandev mees tõstukiga veoki juurde ja tõstis tõstukiga veokilt maha 1,5 m laiuse ja 50 cm paksuse paki, milline viidi tõstukil lao uksest sisse. Nahum Yaron Kahana suundus lattu sisse ja Aleksandr Kozintsev läks Xxx hoone juurde. Kell 13.40 väljus Nahum Yaron Kahana laost, rääkides mobiiltelefoniga ning hoides käes A4 formaadis valgeid paberilehti. Tõstuk sõitis laost välja. Kell 13.41 sisenes Nahum Yaron Kahana uuesti lattu. Kell 13.42 sisenes Aleksandr Kozintsev laouksest. Kell 13.45 väljusid mõlemad laouksest, sulgesid ukse ja jäid lao ette vestlema. Kell 13.53 kohtusid Nahum Yaron Kahana ja Aleksandr Kozintsev territooriumi värava juures Shimon Yaloziga. Kell
13.55 sisenesid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz lattu ja kell 13.57 järgnes Aleksandr Kozintsev. Kell 13.59 väljusid laost Nahum Yaron Kahana, Shimon Yaloz ja Aleksandr Kozintsev ning suundusid Peugeot juurde. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz istusid Peugeot’ sse. Aleksandr Kozintsev läks Xxx hoone poole. Kell 14.02 tuli Aleksandr Kozintsev Peugeot juurde. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz väljusid Peugeot’ st. Kell 14.03 tagurdas Aleksandr Kozintsev Peugeot laohoone vasakpoolses otsas asunud ukse juurde, väljus autost, avas auto tagaluugi ja tõstis midagi autosse. Kell 14.06 istusid Nahum Yaron Kahana, Shimon Yaloz ja Aleksandr Kozintsev autosse ja alustasid sõitu. Kell 14.13 peatati Peugeot Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul ning Nahum Yaron Kahana, Shimon Yaloz ja Aleksandr Kozintsev peeti Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kinni.
58. 16.11.2005.a jälitusprotokollist (kd 2, lk 171-173), mis kajastab varjatud jälgimist Meir Shushani suhtes 10.10.2005.a ja 11.10.2005.a, nähtub järgmist: 10.10.2005.a kell 11.19 fikseeriti Meir Shushan Vana-Kalamaja 17-1 aknast välja vaatamas. Kell 11.30 väljus ta majast ja istus saabunud taksosse Mazda, reg. nr. 516 MCM. Kell 11.36 peatus nimetatud sõiduk Aia tn 5 juures. Autost väljus Meir Shushan ja sisenes samas majas asuvasse Tavid valuutavahetuspunkti. Takso jäi ootama. Kell 11.39 väljus Meir Shushan valuutavahetuspunktist, istus taksosse ning jätkas sõitu. Kell 11.45 peatus takso Liivalaia 28 maja juures. Meir Shushan väljus autost ja sisenes nimetatud maja trepikotta, kus asub ka korter nr 25. Takso jäi ootama. Kell 11.48 väljus Meir Shushan majast, istus taksosse ja jätkas sõitu. Kell 11.58 peatus takso Vana-Kalamaja 17 ees, kus Meir Shushan autost väljus ja koputas korteri nr 1 aknale. Mõne hetke pärast tehti maja välisuks seestpoolt lahti ning Meir Shushan sisenes majja. Takso sõitis ära. Kell 12.25 väljusid Vana-Kalamaja 17 majast Meir Shushan ja Shimon Yaloz ning hakkasid kõndima Balti jaama suunas. Kell 12.30 sisenesid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Balti jaama hoonesse, kus Shimon Yaloz ostis midagi R-kioskist. Kell 12.36 väljusid Meir Shushan ja Shimon Yaloz R-kioskist ja suundusid samas hoones asuva taksofoni nr 9071763 juurde. Sellest taksofonist hakkas Meir Shushan kell
12.41 helistama. Numbrit valides vaatas ta oma mobiiltelefoni. Kell 12.44 katkestas Meir Shushan kõne ja asus mõne hetke pärast uuesti samast taksofonist numbrit valima. Kell 12.51 lõpetas Meir Shushan telefonikõne. Seejärel väljusid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Balti jaama hoonest ja suundusid vanalinna. 11.10.2005.a kell 12.30 peatus takso Renault Trafic reg nr 915 AUC Liivalaia 28 juures, kus Moshe Moris Benyamin, Meir Shushan ja Shimon Yaloz väljusid autost ja läksid korterisse nr 25. Kell
12.55 väljus Meir Shushan majast, läks Liivalaia 23 asuva kaarditaksofoni (nr 9071352) juurde ning hakkas helistama. Kell 13.03 lõpetas ta kõne. Kell 13.25 väljus Meir Shushan kaubamajast ja kohtus selle ees Shimon Yaloziga. Seejärel jalutasid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Liivalaia 33 asuva hotell Olümpia juurde, kus jäid ootama. Paari minuti pärast saabus sinna takso MB reg nr 955 ARR, millesse istusid sisse Meir Shushan ja Shimon Yaloz. Takso alustas sõitu. Kell 13.35 peatus takso Aia tn 5 juures, kus Shimon Yaloz väljus taksost ja sisenes Tavid valuutavahetuspunkti. Meir Shushan jäi taksosse ootama. Kell 13.36 peatus nimetatud takso Liivalaia 28 juures, kus Meir Shushan väljus autost ja sisenes nimetatud majas asuvasse korterisse nr 25. Shimon Yaloz aga sõitis taksoga edasi. Kell 15.15 üritas Meir Shushan Liivalaia 28 korteri nr 25 Hospidali tn poolsest aknast alla hüpata hetkel, kui korterisse sisenesid Keskkriminaalpolitsei töötajad.
59. Kirjeldatud jälitusprotokollid KrMS §-s 115 sätestatud jälitustoimingute kohta koos lisadega (kd 2, lk 161-165, 166-170, 171-173) tõendavad täielikult Nahum Yaron Kahana, Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini seotust kokaiiniga täidetud hammasrattaga. Varjatud jälgimisega on tuvastatud hammasratta toimetamine 11.10.2005.a OÜ Ventermo laoruumi Kiisa 8 ning Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yalozi minek sinna, samuti Nahum Yaron Kahana, Shimon Yalozi ja Aleksandr Kozintsevi kinnipidamine politseitöötajate poolt Vineeri ja Vana-Lõuna tänava ristmikul. Ka tõendab jälitusprotokoll, et Meir Shushan tahtis Liivalaia tn 28-25 korteri Hospidali tänava poolsest aknast alla hüpata ajal, kui politseitöötajad korterisse olid sisenenud. Seda jälitusprotokollis fikseeritud fakti kinnitavad ka Moshe Moris Benyamini poolt antud samasisulised ütlused. Meir Shushani soov põgeneda näitab kohtu arvates ilmekalt, et tal pidi olema kaalukas argument põgenemiseks. Kohtu arvates on loogiline selgitus taolisele käitumisele lattu läinud Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yalozi poolt telefonikõnele mittevastamine, samuti see, et nad ei saabunud ka tagasi korterisse aadressil Liivalaia 28-25. Kuna korteri ukse taga esitles end politsei, siis jõudis arvatavasti Meir Shushanini arusaam, et nende ebaseaduslik tegevus on ilmsiks tulnud.
60. 27.07.2006.a jälitusprotokollis (kd 2, lk 174-178) on kajastatud jälitustoimingud, mille aluseks riigiprokuröri poolt väljastatud luba nr 414 03.10.2005.a, ja luba nr 434 10.10.2005.a. Jälitustoimingud on läbi viidud ajavahemikul 03.10.2005.a kuni 11.10.2005.a. Jälitustoiminguga kogutud teabe kohaselt alustati kriminaalasjas nr 05221000072 menetlust 28.09.2005.a KarS § 184 lg 1 tunnustel selle kohta, et 23.09.2005.a saadeti Peruust Eesti Vabariiki pakk, mis sisaldab metallist hammasratast kogukaaluga 772 kg ning mille sisse on paigutatud ligikaudu 45 kg kokaiini. Paki saajaks Eestis (Tallinnas, Liivalaia 28-25) oli märgitud Ofiir Company OÜ. Riigiprokuröri poolt KrMS § 117 sätestatud jälitustoiminguteks väljastatud lubade alusel tehti päringud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite kohta andmete saamiseks telekommunikatsioonivõrgu operaatoritelt: 1) Nahum Yaron Kahana kasutuses olnud telefoni abonendi nr 6441333 (Ofiir Company OÜ) väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja asukoha kohta ajavahemikul 13.09.2005.a kuni 11.10.2005.a; 2) Nahum Yaron Kahana kasutuses olnud abonendi nr 53604342 ja kõikide kasutatud IMEI-de väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja asukoha kohta ajavahemikul 01.06.2005.a kuni 11.10.2005.a; 3) Nahum Yaron Kahana kasutuses olnud abonendi nr 53634911 ja kõikide kasutatud IMEI-de väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja asukoha kohta alates kõnekaardi aktiveerimisest kuni 11.10.2005.a; 4) 2) Meir Shushani kasutuses olnud abonendi nr 53648180 ja kõikide kasutatud IMEI-de väljavõte sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja asukoha kohta ajavahemikul 01.06.2005.a kuni 11.10.2005.a. Kõnedeeristuse järgi on Nahum Yaron Kahana kasutuses olevat abonenti 53604342 kasutatud mobiiltelefonis, mille IMEI-kood on 35099160323702, Nahum Yaron Kahana kasutuses olevat abonenti 53634911 kasutatud mobiiltelefonis, mille IMEI-kood on 3544700662157 ning Meir Shushani kasutuses olevat abonenti 53648180 mobiiltelefonis IMEI-koodiga 35254900968682
61. 28.07.2006.a jälitusprotokollist ja selle lisast (kd 2, lk 179-236) nähtub, et jälitustoimingutega kogutud teave seisnes Nahum Yaron Kahana kasutuses olnud telefoniabonentide 6441333, 53604342, 53634911 kaudu edastatud teabe salajases pealtkuulamises ajavahemikul 30.09.2005.a kuni 11.10.2005.a; Janek Veltmanni kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbri 5073313 kaudu edastatud teabe salajases pealtkuulamises 10.10.2005.a ja Meir Shushani kasutuses olnud
mobiiltelefoni abonentnumbri 53648180 kaudu edastatud teabe salajases
pealtkuulamises 11.10.2005.a. Jälitustoimingut läbisid järgmised abonentnumbrid ja neid kasutanud isikud: Nahum Yaron Kahana (6441333, 53604342, 53634911), Meir Shushan (53648180), Shimon Yaloz (53634396), Janek Veltmann (5073313), Aleksandr Kozintsev (5029458, 5231172), Helle Gern (5245166) ja Irina Gurenko (31617946242). Nende jälitustoimingute käigus on selgunud, et 30.09.2005.a helistas Nahum Yaron Kahana Aleksandr Kozintsevile ja teatas: “Järgmisel nädalal ma tahan, et sina vaatad, kuidas me võime paigaldada masinat, kõik koos.” 02.10.2005.a. helistas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ja edastas rahaülekande numbri. Ühtlasi käskis Meir Shushan Nahum Yaron Kahanal “kõike korraldada, et oleks korras.” Nahum Yaron Kahana vastas, et “jumala abiga on kõik korras.” Järgmisel päeval unustas Nahum Yaron Kahana oma telefoni taksosse. Meir Shushan sai sellest teada, kui helistas Nahum Yaron Kahana telefonile (kd 2, lk 213-215, abonentnumber 53634911), millega nad tavaliselt omavahel sidet pidasid hammasrattaga seonduvates küsimustes. Järgnes Meir Shushani poolne sõim Nahum Yaron Kahana aadressil (abonentnumber 53604342). Meir Shushani viha hooletult käitunud Nahum Yaron Kahana suhtes võib kohtu arvates seletada tema kartusega, et selline unustamine võib seada ohtu käsiloleva operatsiooni. 03.10.2005.a toimunud telefonikõneluses Nahum Yaron Kahana ja Meir Shushani vahel. Nahum Yaron Kahana teatas Meir Shushanile, et “See on Prantsusmaal. See jõuab siia kaheksandal. Ja üheksandal oktoobril seda lastakse välja.” Ühtlasi teatab Nahum Yaron Kahana, et “Kõik on korraldatud, tänu jumalale.” Samuti teatas Nahum Yaron Kahana telefonis: “Mina maksin praegu rentimised nende asjade eest… Inimesele veel mitte…, seda veel mitte, kuni saan teada kui palju täpselt. Maksin ainult rentimised. Mina maksan kõike koha peal.” , mispeale Meir Shushan küsis kaks korda : “Millal saad teada?” Nahum Yaron Kahana vastas: “Mina tean kui palju mina maksan… Kaks tuhat, umbes kolmkümmend tuhat.”.
62. Kohtu arvates käib jutt peatselt saabuvast kokaiinisaadetisest hammasrattas. Kõnet analüüsides asub kohus seisukohale, et Nahum Yaron Kahana tegutseb Meir Shushaniga kooskõlastatult, kusjuures Meir Shushanile kuulub juhtpositsioon, kuna Nahum Yaron Kahana annab talle pidevalt aru hammasratta vastuvõtmisega seonduvast ja Meir Shushan jagab Nahum Yaron Kahanale korraldusi. Oluline on, et 07.10.2005.a saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin koos Tallinna. 09.10.2005.a kell 12:31, kui Nahum Yaron Kahana laadis oma telefonile juurde kõneaega, toimub samal ajal kõrval vestlus, mis jääb lindile. Kõnelejatest on tuvastatud üks – Shimon Yaloz, kes ütles: “…tuleb sealt välja, on vaja tõsta auto peale.” Tundmatu küsis: “…kuidas vana on?”, mille peale vastas Shimon Yaloz: “Jah, tema on leidlikkuse tipus.” On ilmne, et vestlus toimub hammasratta ümber ja vanaks nimetatakse Moshe Moris Benyamini, kes on leiutanud sellise pakendi kokaiini peidikuna transportimiseks nagu hammasratas. 10.10.2005.a kell 09:31 helistas Nahum Yaron Kahana Helle Gernile ja küsis raha, kuna peab maksma maksed masina eest. Helle Gern päris, kas kogu raha. Talle vastas Nahum Yaron Kahana: ”Jah, jah, mina vajan isegi veel rohkem. Mina vajan… rohkem” 10.10.2005.a kell 09:32 helistas Nahum Yaron Kahana Meir Shushanile, öeldes talle: “Mine vaheta tuhat… kroonideks. Pane see koju ja mine sealt minema. Pane need onu juurde. Tee seda praegu.” 10.10.2005.a kell 10:14 sai Nahum Yaron Kahana Janek Veltmannilt telefoni teel teada tollimaksu täpse suuruse –
34 162 krooni. 10.10.2005.a kell 11:18 helistas Naum Yaron Kahana Meir Shushanile ja sai teada, et viimane pole ikka veel raha vahetamas käinud. Nahum Yaron Kahana ütles veelkord Meir Shushanile, et see läheks ja vahetaks tuhat. Ühtlasi lisas Nahum Yaron Kahana: “Pane see koju ja mine magama, ära jää sinna. See on kõik. Mille jaoks praegu lobiseda…” Vahepeal sai Nahum Yaron Kahana telefonikõnedest nähtuvalt Helle Gernilt raha ja ajas ühtlasi Janek Veltmanni ja Aleksandr Kozintseviga asju hammasratta kättesaamiseks. 11.10.2005.a sai Nahum Yaron Kahana lõpuks hammasratta tollist kätte. 11.10.2005.a kell 13:15 rääkisid Shimon Yaloz ja Kahana omavahelisest kokkusaamisest, kusjuures Shimon Yaloz küsib:
“Mis toimub, kas mina toon onu kaasa?”, misjärel Nahum Yaron Kahana küsis: “Mille jaoks!? Mille jaoks!?” Kell 13:40 helistas Nahum Yaron Kahana Meir Shushanile. Nahum Yaron Kahana ütles: “Mina lõpetasin keraamikat villas, hoones”. Meir Shushan ei saanud täpselt aru ja küsis: “Kus on keraamika, auto peal?” Nahum Yaron Kahana vastas: “Lõpetasin, juba lasin seda maha – laosse. Kõik.” Ning küsib: “Kus tema on?” Meir Shushan vastas: “Siin, meie oleme taksos. Kas tuleme sinu juurde” Talle vastas Nahum Yaron Kahana:
“Ainult üks. Ainult tema, ainult tema, mitte sina. Nimetatud kõnes kandis Nahum Yaron Kahana Meir Shushanile ette, et hammasratas on paigutatud ära hoiukohta ja sellega on kõik korras. Samal päeval, so 11.10.2005.a kell 13:48 toimus telefonikõne Meir Shushani ja Nahum Yaron Kahana vahel. Nahum Yaron Kahana päris, kus on Liilia. Temale vastas Meir Shushan: “Saatsin ta taksoga sinu juurde. Ütle mulle, miks sina ei tahtnud, et onu tuleb vaatama?” Küsimusele, mille jaoks, vastas Meir Shushan: “Sest tema ihaleb seda näha. Mida – mille jaoks?” Kell 14:13 peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz politsei poolt kinni.
On küllaldaselt alust arvata, et Shimon Yaloz käis laos Nahum Yaron Kahana juures selleks, et kontrollida hammasratta korrasolekut ja seda, kas tegemist on ikka õigesaadetisega. Nahum Yaron Kahana ise neid asjaolusid kontrollida ei saanud, kuna polnud seda hammasratast varem näinud. 11.10.2005.a kell 14:17 püüdis Meir Shushan tagajärjetult helistada Nahum Yaron Kahanale. Kell 14:31 proovis Meir Shushan uuesti Nahum Yaron Kahanale helistada. Taustal toimus kõnelus Meir Shushani ja Moshe Moris Benyamini vahel: Meir Shushan: “Miks tema ei vasta? Ütle mulle! Tõeline maniakk.” Moshe Moris Benyamin:
“Selle pärast, et tema ei taha, et teda tülitatakse.” Meir Shushan: “Oh mina olen vihane tema peale, raisad… raisk.” Moshe Moris Benyamin. “Ära vihasta tema peale, tema vähemalt oskab kätte saada.” Kell 14:34 proovis Meir Shushan uuesti Nahum Yaron Kahanale helistada. Taustal toimus kõnelus Meir Shushani ja Moshe Moris Benyamini vahel. Moshe Moris Benyamin: “Mina arvan, et mina segan teda.” Meir Shushan: “Sina segad!? Ütle mulle, kui Sina oleksid seganud, siis oleksin jätnud sind Iisraeli. Lõpeta.” …Meir Shushan:
”…aga tema ütleb, et see asi saabus, vähemalt, et teeb oma osa ja ongi hea.” Moshe Moris Benyamin: “Kes tema on? …Mida tema investeeris? Kas tema viskas raha?” Siit või järeldada, et Nahum Yaron Kahana ise ei investeerinud hammasrattasse. 11.10.2005.a kell 14:35 helistas Meir Shushan uuesti tagajärjetult Nahum Yaron Kahanale, rääkides taustal iseendaga: “Sind küll, selline raisk, tahaks talle ei tea mida teha! Usu mind. Tema larhv. Shimon sa… Ma helistan tema juurde sada korda. Võta vastu telefon.”
63. Jälitusprotokollid näitavad, et Nahum Yaron Kahana, Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini kogu tähelepanu 2005.a oktoobri alguses Tallinnas viibides oli Peruust lähetatud hammasrattal. Nähtub nimetatud isikute pidev huvi hammasratta asukoha, saabumise aja, vastuvõtmise asjaolude, saadetise korrasoleku ja tollimaksu suuruse vastu. Seejuures nimetavad nad hammasratast erinevate nimedega (see, asi, keraamika), aga kontekstist on aru saada, millest käib jutt.
64. Jälitusprotokolli analüüsist nähtub ka see, et peamine huvi hammasrattaga seonduva vastu oli Meir Shushanil, kellele Nahum Yaron Kahana korduvalt hetkeolukorrast teada andis. Meir Shushan ärritus, kui hammasrattaga seonduv info temani ei jõudnud (näiteks kui Nahum Yaron Kahana telefoni taksosse unustas, samuti siis kui Nahum Yaron Kahana enam telefonile ei vastanud, kuna peeti koos Shimon Yalozi ja Aleksandr Kozintseviga politsei poolt kinni). Telefonikõnede pealtkuulamisega kogutud informatsioon kinnitab ilmekalt ka seda, miks Nahum Yaron Kahana korduvalt käsib Meir Shushani mitte jääda Xxxkorterisse. Sel ajal oli Peruust saabunud hammasratas tollis. Kauba saatelehtedel oli saaja (Ofiir Company OÜ) aadressiks märgitud Liivalaia 28-25. Seega juhul kui tollikontroll avastanuks keelatud aine saabumise riiki, oleks hakatud süüdlasi otsima just sellest korterist, kuna see oli esitatud firma registrijärgse aadressina. Taolisi manitsusi poleks kohtu arvates kindlasti mitte tarvis olnud, kui tegemist oleks olnud tehase loomiseks või tootmise alustamseks saabuva või narkootilist ainet mittesisaldava esemega.
65. Kriitiliselt suhtub kohus süüdistavate Nahum Yaron Kahana, Meir Shushani ja Shimon Yalozi ütlustesse, millised kohtu arvates kuidagi ei haaku ülejäänud tõenditega kogumis, ei peegelda asetleidnud tegelikkust, vaid moonutavad seda, on vastuolulised ning neid ei saa seetõttu kohus arvestada objektiivse tõe väljaselgitamisel ega asjas tervikliku järelduse tegemisel. Kohtueelsel uurimisel nimetatud süüdistatavad ei soovinud ütlusi anda või kui andsid, siis jätsid vastamata esitatud asjakohastele ja konkreetsetele küsimustele. Kohtus soovis ütlusi anda Nahum Yaron Kahana, kuid ristküsitlusest keeldus temagi.
Süüdistatav Nahum Yaron Kahana on ülekuulamistel andnud erinevaid ütlusi. Tema ütlused vastavad tõele vaid selles, et ta pidi Eestis vastu võtma Peruust Eestisse temale kuuluva osaühingu aadressil saadetava metallist hammasratta. Samas ei vasta tõele tema seletus Peruu äripartnerist nimega Chavez Guarella, nagu ka see, et ülejäänud vajaminevad detailid, mis kuulusid hammasratta juurde, pidavat saabuma Eestisse Saksamaalt. Nahum Yaron Kahana ütlused sellest, et nimetatud hammasratas liigub Eestist edasi Belgiasse, kuna seal saadaks selle eest palju raha, Eesti jaoks aga valmistatakse ja toimetatakse siia uus hammasratas, on paljasõnalised ega haaku muude uuritud tõenditega, sh süüdistatava enda versiooniga võimalikust leivatehase või metalli ümbertöötlemise tehase või pagarikoja rajamisest Eestisse (Tallinnasse).
Taoline väide on ilmselgelt ebaloogiline ja ei saa olla tõena arvestatav. Samuti ei saa tõesena käsitada Nahum Yaron Kahana ütlusi sellest, et tema kaasmaalased Moshe Moris Benyamin, Shimon Yaloz ja Meir Shushan saabusid Eestisse turistidena lihtsalt puhkusele nagu ta isegi. Niisugused ütlused on täielikult vastuolus muude kogutud, uuritud ja eelpool kirjeldatud tõenditega. Nahum Yaron Kahana avaldas, et plaan pagaritooteid valmistav ettevõte luua asendus tal peagi sooviga rajada Eestisse ehitusettevõte. Samas on tõendatud, et tema poolt juhitud firmal Ofiir Company OÜ praktiliselt majandustegevust ei olnud.
Veel hiljem esitas süüdistatav kohtule antud ütlustes, et ta soovis Eestis luua metallitehast. Idee selleks olevat ta saanud Meir Shushanilt, kelle onu pidavat omama Peruus metallitehaseid. Seal on välja töötatud toruvaltspink ja Meir Shushan pakkus Nahum Yaron Kahanale võimalust levitada seda Euroopas. Küsimusele, millisele tehasele Eestis toruvaltspinki tarvis võis minna, vastas süüdistatav, et seda läks vaja vabrikule, mida pidi Eestisse alles rajatama. Samas kinnitas Nahum Yaron Kahana, et Meir Shushan oli talle võlgu 45000 dollarit.
Nahum Yaron Kahana ütles, et seade, mis pidavat väljanägemiselt sarnanema hammasrattaga, on Meir Shushani onu poolt ehitatud Peruus. Moshe Moris Benyamin saabus Nahum Yaron Kahana sõnul Eestisse selleks, et aidata tema plaane kohapeal ellu viia. Eelpool kirjeldatud ütlused ei saa kohtu arvates kuidagi olla usaldusväärsed. Isik on oma ütlusi pidevalt muutnud, esitanud aina uusi versioone, mis teiste tõenditega aga vastuolus olevaiks ning sel põhjusel ei saagi neid lugeda usaldusväärseteks. Ütlused metallivõi mõne muu tehase rajamise ideest ei allu kohtu arvates loogikale.
Jääb mõistetamatuks, miks on vaja üht hammasratast hakata nii kaugelt nagu seda on Peruu, lennutranspordi abil Eestisse toimetama, kui ei ole mingit konkreetset tootmisideed ega osata veenvalt põhjendada, mida selle detailiga oleks teha saanud.
66. Süüdistatav Meir Shushani poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt tuli ta Eestisse turistina üheks kuuks. Hammasrattast ega sellesse peidetud kokaiinist ei tea midagi. Rahaülekande tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale Western Unioni kaudu sellepärast, et ta oli kogunud Iisraelis raha isikutelt, kes olid Nahum Yaron Kahanale võlgu, misjärel edastanud selle raha Nahum Yaron Kahanale. Kinnipidamisel politseiametnike poolt 11.10.2005.a ta aknast alla hüpata ei kavatsenud, vaid üksnes vaatas aknast välja. Jälitusprotokollist aga nähtub, et Meir Shushan üritas vahetult enne kinnipidamist aknast alla hüpata.
Ka Moshe Moris Benyamini ütlustest ilmneb, et Meir Shushan teatas politsei saabumisel talle, et hüppab aknast alla. Kohtus Meir Shushan keeldus ristküsitluse käigus küsimustele vastamast ja ütlusi andmast. Kohtule jääb täielikult arusaamatuks, miks peaks tahtma inimene, kes midagi seadusevastast ei ole korda saatnud ja viibib Eestis lihtsalt puhkusel turistina, järsku võimustruktuuri esindajatega kokku puutudes aknast välja hüpata. Samuti on ebatõenäoline Meir Shushani versioon Iisraelis võlgade kokkukogumisest ja nende edastamisest Nahum Yaron Kahanale.
See väide on kohtu arvates paljasõnaline, ei ärata usaldust ega vääri seepärast tähelepanu. Hiljem otsustas Meir Shushan kohtus omapoolse versiooni esitada, väites, et ta ei saanud isegi aru, mida ta tegi, täites Moshe Moris Benyamini käest saadud korraldusi. Moshe Moris Benyamin oli Meir Shushanile öelnud, et tal teda vaja, kuna ta on ehitanud valmis mõned masinad, toruvaltspingid ja tahab, et Meir Shushan töötaks koos temaga ja nad teeniksid natuke raha. Meir Shushan nõustus, küsimata mingeid täpsustavaid küsimusi. Moshe Moris Benyamin ei olnud talle öelnud, kust tulevad need masinad ja kus ta need on ehitanud.
Seejärel palus Moshe Moris Benyamin, et Meir Shushan otsiks talle inimese, kes edastaks talle raha Lõuna-Ameerikasse. Meir Shushan oma sõnul jällegi ei esitanud selle kohta küsimusi, pöördudes omakorda Shimon Yalozi poole, kes nõustuski raha Lõuna-Ameerikasse toimetama. Meir Shushan andis Shimon Yalozile raha, mille oli saanud Moshe Moris Benyaminilt ja Shimon Yaloz sõitis Lõuna-Ameerikasse. Veidi hiljem sõitis Lõuna-Ameerikasse ka Moshe Moris Benyamin. Meir Shushan ei tea, mis seal Lõuna-Ameerikas toimus. Mõne aja pärast tuli Shimon Yaloz tagasi Iisraeli, hiljem tuli ka Moshe Moris Benyamin.
Moshe Moris Benyamin oli rääkinud Meir Shushanile, et vajab firmat, mis võtaks vastu masinad. Meir Shushan rääkis seejärel Nahum Yaron Kahanaga, et tema onu on ehitanud mõned masinad ja ta on huvitatud nende saatmisest Euroopasse ja otsib ettevõtet, kes oleks nõus need masinad vastu võtma. Nahum Yaron Kahana olevat vastanud, et tal on ettevõte olemas ja ei teki probleeme, kui Moshe Moris Benyamin võtab enda peale kõik transpordiga seonduvad kulud. Meir Shushani ütluste kohaselt tegeles Nahum Yaron Kahana firma ehituse ja arendamisega.
Moshe Moris Benyamin ütles, et ta on nõus võtma enda kanda kõik kulud, on nõus maksma Nahum Yaron Kahanale teenustasu masinate vastuvõtmise eest ja võib-olla võtab ta Nahum Yaron Kahana osalema oma projektides. Meir Shushan oli enda sõnade kohaselt Nahum Yaron Kahanale võlgu 40 000 dollarit ja Moshe Moris Benyamin lubas aidata selle võla tasuda. Mõne aja pärast helistaski talle Nahum Yaron Kahana, teatades, et masin on kohal ja ta vajab raha, et maksta tollimaks. Meir Shushan sai Moshe Moris Benyaminilt raha ja saatis selle Nahum Yaron Kahanale.
Seejärel helistas Nahum Yaron Kahana veelkord ja ütles, et saadetis on kohal, misjärel Meir Shushan teatas sellest Moshe Moris Benyaminile, kelle korraldusel oli Meir Shushan kutsunud Eestisse kaasa ka Shimon Yalozi, sest tolle abi võis vaja minna jälle raha ületoomisel. Moshe Moris Benyamin käskinud seepeale osta Meir Shushanil lennupiletid ja nad sõitsidki kolmekesi Eestisse. Neli päeva hiljem nad peeti kinni. Kohtu arvates on alus neid ütlusi pidada mitteveenvateks selgituseks asjade käigu kohta, mis ei haaku teiste uuritud tõenditega, on vastuolulised ja mitteusaldusväärsed.
Meir Shushani ütlused ise on vastuolus kasvõi näiteks nn võlgade kogumisega Iisraelis Nahum Yaron Kahana jaoks, kuigi hiljem küsis ta Moshe Moris Benyaminilt raha, et seda saata Eestisse Nahum Yaron Kahanale. Siingi ei jäta kohus märkimata seda, et omamata täpset ülevaadet, projekte jmt ei hakka kohtu arvates ükski terve mõistusega inimene huupi lennutama maailmas suurte kauguste tagant masinaid, kulutades selleks suuri rahasummasid ja samaaegselt teadmata, mis nendega Eestis peale hakata. Meir Shushan on oma ütlusi samuti muutnud. Ta ei ole suutnud öelda ka seda, kui palju ta Nahum Yaron Kahanale võlgu oli.
See summa on olnud 40000, 45000 ja 50000 dollarit. Idee luua Eestisse tehas on esitanud kord Moshe Moris Benyamin ja Meir Shushan, kord Nahum Yaron Kahana. Meir Shushani sõnul onu ei ole talle rääkinud, kus hammasratas valmistati, kuid Nahum Yaron Kahana sõnul rääkis Meir Shushan talle oma onust, kes ehitas hammasratta Peruus, kus onu ise elab ja talle kuuluvad seal metallitehased. Meir Shushani poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt olevat Shimon Yaloz sõitnud Peruusse vaid raha kohale toimetama. Kohtu arvates on ebatõenäoline, et isik pidi selleks, et toimetada kohale raha, Peruus kohapeal viibima poolteist kuud.
Seetõttu ei vääri taoline väide ka enamat tähelepanu.
67. Süüdistatav Shimon Yaloz avaldas esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema tuli Eestisse turistina ja puhkama, ühtlasi oli tal mõte otsida tööd ehitusel või võimalusel tuua Eestisse töölisi Iisraelist. Hammasrattast ei teadvat tema midagi. Edasi keeldus isik küsimustele vastamast. Kahel järgmisel ülekuulamisel ei soovinud isik vastata ühelegi küsimusele, öeldes, et enne kohut ta küsimustele ei vasta. Kohtus Shimon Yaloz keeldus küsimustele vastamast ja ütlusi andmast. Tema eeluurimisel antud napid ütlused on paljasõnalised ja vastuolus kriminaalasjas olevate tõendite kogumiga.
68. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatavate Nahum Yaron Kahana, Meir Shushani ja Shimon Yalozi ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta kui mitteusaldusväärsed. Süüdistatava Nahum Yaron Kahana poolt esitatud metallitehase Eestisse rajamise versiooni näol on kohtu hinnangul tegemist ebaloogilise esitusega, mida ei saa tõsiselt võtta ja väljendab üksnes süüdistatava soovi ennast õigustada ja püüdu enda süütust kohtus tõestada. Ilmne on, et ühegi tehase loomise idee elluviimine ei alga ühe detaili ehk antud juhul hammasratta hankimisest. Kohus nõustub süüdistaja mõttekäiguga, selles, et hammasratta enda väärtus oli ca
51 000 krooni, tarnekulud ca 110 000 krooni, tollimaks 34 000 krooni. Kui lisada juurde tarnekulud hammasratta toimetamiseks Iisraelist Peruusse, Peruus makstud tollimaksud, trahvid jne, siis ületavad hammasratta transportimise kulud vähemalt 4-5 korda hammasratta enda väärtuse. Jättes kõrvale hammasrattasse ehitatud peidikus avastatud kokaiini väärtuse, ei ole mõistetav sellise detaili tarne otstarbekust Iisraelist Lõuna-Ameerika kaudu Eestisse, teadmata, mida sellega Tallinnas peale hakata. Veelgi ebaloogilisem tundub kohtule esitatud versioon, mille kohaselt oleks tõenäoliselt see Tallinnast Madalmaadesse müüdud. Kohus nõustub kõigi eelpool kirjeldatud tõenditele hinnangut andes süüdistuses esitatuga, millest nähtub, et hammasratas oli ainult taara ülisuure narkootilise aine kokaiini toimetamiseks salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Riigikohtu 24.10.2005.a otsuse nr 3-1-1-104-05 kohaselt juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu ei loe kohus usaldusväärseks eeskätt süüdistatava Nahum Yaron Kahana poolt kohtus esitatud erinevaid ning vastukäivaid versioone, miks hammasratast oli vaja Eestisse toimetada, samuti sellest, et hammasratta sees olnud kokaiinist ei teatud midagi. Neid on eelpool analüüsitud ja kohus on põhjendanud, miks taoliste väidetega ei ole võimalik nõustuda.
69. Süüdistatavate versioon sellest, et Moshe Moris Benyamin oli kogu asja initsiaator ja juht, on kõrvale lükatud kriminaalasjas kogutud jälitusteabega, mida on eelpool põhjalikumalt kirjeldatud. Moshe Moris Benyamin oli vaid hammasrattasse kokaiini tarvis rajatud peidiku väljamõtleja. Jälitusteabega saadud informatsioonist on näha, et Moshe Moris Benyamini ei tahetud lubada isegi lao juurde, kuhu hammasratas pärast Eestisse saabumist viidi, kuigi ta seda ise oli soovinud, et oma silmaga veenduda „ürituse lõpuleviimises“. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt oli tema antud asjas vaid tehniline täitja, kes pidi saama tehtud töö eest tasuks 10 000 eurot. Meir Shushan väitis kohtus, et hammasrataste tellimisega Iisraelis, toimetamisega Iisraelist Peruusse ja hammasrattaga seonduvate kõigi toimingute tegemisega Peruus on seotud vaid Moshe Moris Benyamin. See on kooskõlas ka muude asjas kogutud tõenditega, muuhulgas Moshe Moris Benyamini enda ütlustega.
70. Kui süüdistavad oleksid tegutsenud legaalsetel eesmärkidel ja korraldanud hammasratta toomise Eestisse heade kavatsuste elluviimisel tulevikus, näiteks
tööstusettevõtte rajamisel ja tootmisprotsessi käivitamisel, siis kindlasti poleks olnud vaja esineda valenimede all Peruus hotellis, kusjuures Meir Shushan reisis juba Peruusse valenime all ja võltsdokumente kasutades. Meir Shushan eitas ka kohtus oma viibimist Peruus. Ei ole usutav, et korrektse, nn puhta asjaajamise korral võinuks üks unustatud telefon esile kutsuda säärast raevuhoogu, samuti on mõistetamatu, miks tehase rajamiseks ostetud ja tootmisprotsessi käivitamiseks vajaminevat hammasratast oli vaja nimetada omavahelises suhtluses sõnadega “see” või “keraamika”. Kui isikud tegeleksid legaalse ettevõtmisega, polnuks ilmselt vaja jagada telefonitsi pidevalt juhtnööre ja ülemäära muretseda hammasratta pärast ja rahalistes küsimustes. Jälitusprotokollidest aga just see ilmneb.
71. Eelpool analüüsitud tõenditega on kohtu hinnangul Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana süü suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis ja ebaseaduslikus üle riigipiiri ning üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamises isikute grupis süüdistuses tähendatud ajal, kohas ja viisil ning asjaoludel täielikult tõendamist leidnud. Uuritud tõendid lubavad kohtukoosseisul asuda üksmeelsele järeldusele, et nendele tõenditele rajanedes on kohus õigustatud langetama süüdimõistva otsuse Meir
Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana suhtes KarS § 184 lg
21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi.
72. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana panid suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamise toime isikute grupis, kusjuures kõik grupi liikmed andsid oma panuse kuritegude toimepanemisse, ja igaühe panus kuritegude toimepanemisel oli oluline ja vajalik. Meir Shushan oli kuritegude rahastaja ja organiseerija, kes tegi Moshe Moris Benyaminile ülesandeks osaleda nimetatud kuritegude toimepanemises. Meir Shushani ülesandel töötas Moshe Moris Benyamin välja tehnilise lahenduse kokaiini veoks ning saatis Iisraelist Peruusse hammasrattad, millesse sai mahutada narkootilise aine pakid.
Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile sel eesmärgil rahalised vahendid. Peruus hankis Meir Shushan kokaiini, mis paigutati hammasratta sisse ja ta osales isiklikult kokaiini paigutamisel hammasrattasse. Meir Sushan ja Shimon Yaloz otsustasid kokaiini saamise Eestisse ja organiseerisid seda. Vahetult korraldas hammasratta saatedokumentide vormistamise ja nõuetele vastavuse Adrian Fontes Meir Sushani ja Shimon Yalozi ettepanekul. Hammasratast vastuvõtva firma andmed ja aadressi sai Adrian Fontes Meir Shushanilt. Meir Shushan organiseeris hammasratta vastuvõtmise Eestis Nahum Yaron Kahana kaudu ja varustas ka teda rahaliste vahenditega, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste korvamiseks.
Seega saab väita, et Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyamin tegutsesid kuritegude toimepanemisel Meir Shushani ülesandel, viies ellu tema korraldusi. Ka Shimon Yaloz oli käsitletavate kuritegude rahastaja ja organiseerija. Tema osa kuritegude organiseerimises oli väiksem kui Meir Sushanil. Shimon Yaloz eraldas osa neist rahalistest vahenditest, millega kuritegusid finantseeriti. Ta käis ise Peruus, kus osales kokaiini paigutamises hammasrattasse, otsustas ja organiseeris koos Meir Shushaniga kokaiini saatmise sihtkohta Tallinnasse, kus ta kontrollis isiklikult üle riigipiiri toimetatud hammasratta korrasolekut.
Meir Sushan ja Shimon Yaloz kontrollisid kuritegeliku käitumise lõpuleviimist ja tänu nende teopanusele viidigi nimetatud kuriteod lõpule. Ilma Meir Shushani ja Shimon Yaroni eestvedamiseta, rahastamiseta ja organiseerimiseta ei oleks Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyamin kuritegusid toime pannud. Nahum Yaron Kahana ülesandeks grupis oli kokaiinisaadetise vastuvõtmine Tallinnas ja selle toimetamine tollist hoiukohta. Seda Nahum Yaron Kahana tegigi. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käsitletavad kuriteod toime kaastäideviimise vormis.
Tõendite kogum kinnitab veenvalt, et süüdistatavad tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ja üle Euroopa Ühenduse tollipiiri toimetamisel ühiselt ja kooskõlastatult, olid teadlikud, et hammasratta sisse valmistatud peidikus toimetavad Peruust Eestisse narkootilist ainet suures koguses ja käitlesid narkootilist ainet tahtlikult suure kasu saamise eesmärgil. Eelpool viidatud ekspertiisidega on eksperdid puhta narkootilise aine sisalduse protsendi äravõetud aines, mis asus hammasratta õõnsuses, kindlaks määranud. Tegemist oli ülipuhta kokaiiniga.
73. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2008.a otsuses nr 3-1-1-18-08 p
14 osundatakse, et kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige KarS § 21 lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18. jaanuari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline.
74. Eelpool kirjeldatud tõendeid hinnates on kohus selgitanud, miks ta on jõudnud kindlale veendumusele, et Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana tegevust hammasratta sisse peidetult narkootilise aine Eestisse toimetamine on kaastäideviimine ja milline on olnud igaühe teopanus.
75. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, st narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, so ained, mida sisaldavad narkootilisi ravimeid võib jaemüügi korras apteekidest elanikele väljastada ainult narkootilise retsepti alusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist. NPAS §
3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
76. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4.10.2007.a otsusega nr.3-1-1- 52-07 narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramise aluseks tuleb võtta puhta narkootilise aine kogus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4.10.2007.a otsuses nr 3-1-1-121-06 otsuse p 11 on väljendatud sama seisukohta. See tähendab, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses. Käesolevas kriminaalasjas ei omagi kohtu arvates määravat tähtsust, kui palju täpselt grammides oli süüdistatavatelt äravõetud narkootilises aines puhast kokaiini, sest kokaiini sisaldava pulbrilise aine kogus on sedavõrd suur, et isegi kui välja arvestada selles sisalduva puhta kokaiini kogus on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Eksperdi arvamuses esitatud järeldused kinnitavad, et kokaiini protsentuaalne sisaldus pulbris oli valdavas koguses ainest 94-99 %.
77. KarS § 8 p 2 kohaselt loetakse suureks kahjuks niisugust kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Sellest tuleb lähtuda ka suure varalise kasu mõiste sisustamisel. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana tegutsesid suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult. Grupi ühine ja kooskõlastatud tegevus oli suunatud narkootiliste ainete käitlemisest suure varalise kasu saamisele. Sellest tulenevalt on tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk kõigi süüdistatavate puhul ja nende tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg
21 p 1 järgi. KarS § 184 lg 21 p 1 sätestatud suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus ja kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et selle hindamise lähtekohana on kasutatav suure varalise kahju piirmäär (2005. aastal oli see 300 000 krooni). Vastavalt õigusteoorias väljendatud seisukohtadele tuleb suure varalise kasu kindlakstegemisel lähtuda KarSRS § 8 p 2 sätestatud suure varalise kahju piirmäärast. Niisugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 25.09.2008.a otsuses nr 3-1-1-44-08. Selle otsuse p 9.1 kohaselt lähtub kriminaalkolleegium arusaamast, et „suur varaline kasu“ on karistusõiguslikus mõttes määratlemata õigusmõiste, sellega majanduslikus mõttes lähedane mõiste „suur varaline kahju“ on aga KarSRS § 8 p 2 täpselt defineeritud, võimaldades analoogilist käsitlust ka mõiste „suur varaline kasu“ sisustamisel.
Kriminaalkolleegium on pidanud vajalikuks rõhutada nii viimati osundatud lahendis kui ka oma 23.05.2008.a otsuses nr 3-1-1-18-08, et KarS § 184 lg 21 p 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Seega ei ole tähtis, kas ja kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes.
Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui KarS § 184 lg 21 p 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal KarS § 15 lg 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg 2 sätestatud kavatsetus.
Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Käesolevas kriminaalasjas äravõetud kokaiinikoguse rahaline väärtus illegaalsel tänavaturul on ca 50 miljonit krooni, mis ületab eelmärgitud piirmäära enam kui 160-kordselt (166 korda). Arvestades aga hammasrattas olnud kokaiini peaaegu absoluutset puhtust, siis olnuks sellise koguse ja kvaliteediga narkootilise aine tänavamüügist saadav tulu palju suurem.
Kohtu arvates on alust põhjendatult väita, et Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, so narkokaubanduse eesmärgil. Kuna keelatud aine võeti politsei poolt ära enne selle jõudmist lõpptarbijani, siis saab kohtu arvates süüdistatavate käitumise subjektiivset külge hinnata teo objektiivse külje kaudu. Sellest tulenevalt pani süüdistatavad toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, tehes seda kavatsetult.
Narkootilise aine sedavõrd suures koguses käitlemine varjatult ja selle salakaubana toimetamine ühest riigist teise lubab põhjendatult järeldada, et narkootilise aine käitlemise osateod pandi toime kokaiini tasu eest edasimüügi ja seega suure varalise kasu saamise nimel, mitte enda tarbeks.
78. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 3 sätestab, et üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Kohtu arvates saab vajamineva teabe Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuselt (EMCDDA ehk European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction) asukohaga Lissabonis. Keskuse ülesandeks on anda faktidele vastavat objektiivset teavet uimastitest ja sellega seonduvast olukorrast Euroopas. EMCDDA teave on kättesaadav internetiaadressil http://www.emcdda.europa.eu/stats07/main. Tabelis PPP-3 (Price of cocaine products at retail level, 2005) on väljendatud kokaiini hind eurodes riikide lõikes aastal 2005. Eesti kohta on seal kokaiini minimaalne grammihind tänavamüügis 51,1 eurot ja maksimaalne 95,8 eurot, keskmiseks hinnaks on toodud 73,5 eurot gramm. 01.01.1999.a fikseeris Eesti Pank Eesti krooni kursi euro suhtes. Selle kohaselt 1 euro = 15,6466 krooni. Seega tuleb keskmiseks grammihinnaks 1150 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on ära võetud 43 101 grammi ülipuhast kokaiini. Isegi kui selle koguse grammihinnaks arvata eelpool nimetatud keskmine hind (so 1150 krooni), tuleb sellise koguse tänavamüügi hinnaks arvutuste kohaselt 49 567 231 krooni. Arvestades ekspertiisi tulemusel saadud andmeid kokaiini puhtusest, on kohtu hinnangul nimetatud hind ilmselt alahinnatud, kuid see on igal juhul käsitletav suure varalise kasuna. Narkootilise aine ülisuurt kogust arvestades on välistatud võimalus, et isikud omandasid narkootilise aine enda tarbeks. Asjaolu, et kokaiin ei olnud mõeldud tarbimiseks süüdistatavatele endile, vaid see pidi minema illegaalsesse tänavamüüki, ei tule hakata tõendama kriminaalmenetluses, kuna tegemist on KrMS § 60 mõistes üldtuntud asjaoluga.
79. Eesti toksikoloogide poolt esitatud arvamuse kohaselt loetakse puhta kokaiini ühekordseks doosiks 0,1-0,2 g ainet. Arvestades, et käesoleval juhul oli tegemist praktiliselt puhta, kuid siiski 100% veidi allapoole jääva aine kontsentratsiooniga, võib lähtuda kohtupraktikas ja ka erialakirjanduses väljendatud seisukohast, et ühekordseks doosiks peetakse 0,3 g kokaiini. Selliselt tuleb 43 101 g kogusest kokaiinist ca
143 670 doosi, kuid suure tõenäosusega on seegi arv tunduvalt suurem seoses puhta aine kõrge kontsentratsiooniga hammasratta sees olnud narkootilises aines.
80. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära prokuröri arvamuse ja kaitsjate seisukohad ning andes kohtus uuritud tõenditele hinnangut ja tuginedes oma siseveendumusele leiab, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates täielikult Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana süüd KarS § 184 lg 2¹ p
1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Uuritud tõendite alusel on kohus õigustatud langetama süüdimõistva otsuse ning mõistma süüdlastele karistused. Karistus Karistus Karistus Karistus
1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg
2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
2. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb esmalt analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
3. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana on toime pannud esimese astme süüteod – rahvatervise vastu suunatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis (KarS § 184 lg 21 p 1) ja sellele lisaks narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri (KarS § 392 lg 2 p 2).
4. Narkootilise aine kogused, mida süüdistatavad käitlesid, on ülisuured ja kujutasid endast tegelikult samas ka ülisuurt ohtu rahvatervisele. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et süüdistatavate poolt käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks enam kui 140 000 inimesele, kelle tervist sellega kahjustataks.
5. Süüdistatavad käitlesid suures koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, so narkokaubanduse eesmärgil. Kinnipeetud koguse narkootilise aine hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks ca 50 miljoni krooni, milliste arvutusteni kohus on ülal jõudnud.
6. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on karistusõiguslikult tegemist raskeima narkokuriteoga. Seaduseandja on suures koguses narkootilise aine käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil näinud ette vangistuse 6-20 aastat või eluaegse vangistuse. KarS § 392 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kahekuni kümneaastase vangistuse.
7. Süüdistatavate suhtes karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei leidnud.
8. Süüdistatavad on varem Eesti Vabariigis karistamata. Vastavalt kinnitatud väljavõttelisele koopiale (kd 3, lk 4-52) Shimon Yaloziga seotud menetluse materjalidest Osnabrücki prokuratuuris on välja selgitatud, et Iisraeli ametiasutustel on Shimon Yalozi kohta andmeid seoses varguse, kehavigastuse, pettuse ja narkokuritegudega. Iisraelis on talle mõistetud kolmeaastane vangistus narkootikumide sisseveo eest.
9. Shimon Yalozi kohta on Osnabrücki Linnakohus andnud 14.11.2005.a välja andnud vahistamiskäsu (kd 3, lk 53-65), millest selgub, et ajavahemikus 06.12.2003.a-13.01.2004.a on ta toime pannud mitmes Euroopa riigis kolm õigusrikkumist, ostes ja müües ilma loata suures narkootikume isikute grupis.
10. Osundatud dokumendid iseloomustavad vaieldamatult Shimon Yalozi seotust narkokaubandusega. Eelnimetatud vahistamiskäsu kohaselt on Shimon Yaloz peamiselt Iisraeli kodanikest koosneva rühma liige, mis on moodustatud eesmärgiga tegelda tööjaotuse alusel ühisel arvel kogu maailmas ebaseaduslike narkootikumide, eelkõige kokaiini salakaubanduse ja tulutoova ostu-müügiga.
11. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja süüvõimeliste isikutena on nad inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, pannes inkrimineeritavad kuriteod toime kavatsetusega.
12. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavaid on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Karistatakse tegu selle teo täideviija kaudu. Kohus leiab, et just sellega saavutatakse süüdlase suhtes karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid,
aktsepteeritakse ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes, taotletakse
ja saavutatakse hukkamõist taolisele teguviisile.
13. Kohus ei tuvastanud ühtki niisugust asjaolu, mis lubaksid süüdistatavaid täielikult või osaliselt vabastada karistusest.
14. Asjaolu, et seadusandja on KarS § 184 lg 21 ja KarS § 392 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kehtestanud ranged sanktsioonimäärad, näitab selgelt, et nimetatud süüteod on tõsised ja rasked kuriteod, milliste toimepanemise eest on põhjendatud rangete karistuste mõistmine.
15. Karistusaja pikkuse valikul arvestab kohus kuriteo tehiolusid ja süüdistatavate teopanust tagajärje saabumisse, leides, et süüdistatavate kuritegeliku käitumise õiglane mõõt saab olla Meir Shushani ja Shimon Yalozi suhtes KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest sanktsiooni keskmist ületav vangistusaeg, Nahum Yaron Kahana puhul keskmisele lähedane vangistusaeg. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi peab kohus põhjendatuks mõista Meir Shushanile, Shimon Yalozile ja Nahum Yaron Kahanale vangistuse sanktsiooni keskmise määra lähedal. Lõpliku liitkaristuste mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus õigeks kohaldada absorptsioonipõhimõtet. Arvestades Meir Shushani poolt toimepandud kuritegude raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ulatust ja ohtlikkust, süüdistatava juhtivat ja keskset rolli raskete kuritegude toimepanemisel (organiseerija, rahastaja, korraldaja), tuleb teda karistada pikaajalise vangistusega. Arvestades Shimon Yalozi poolt toimepandud kuritegude raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ulatust ja ohtlikkust, süüdistatava rolli raskete kuritegude toimepanemisel (rahastaja, korraldamises osaleja), tuleb teda karistada pikaajalise vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Arvestades Nahum Yaron Kahana poolt toimepandud kuritegude raskust, rahvatervise vastu suunatud ründe ulatust ja ohtlikkust, süüdistatava rolli (täitis Meir Shushani poolt antud ülesandeid, mille eest pidi saama tasu) raskete kuritegude toimepanemisel, tuleb teda karistada pikaajalise vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisele lähedases määras.
16. Kuna süüdistatavad panid kuriteo toime suure varalise kasu saamise eesmärgil, kusjuures nende poolt käideldud narkootilise aine koguse hind ületab 166 korda suure varalise kasu piirmäära, on otstarbekas ja põhjendatud mõista süüdistatavatele lisakaristus varalise karistusena KarS §-s 53 sätestatu kohaselt, st rahalist sissenõuet süüdlase varale. See on lubatud KarS § 184 lg 5 kohaselt, samuti arvestades, et süüdlaste süü on suur. KarS § 184 lg 5 kohaselt kohus võib kohaldada KarS § 184 sätestatud süüteo eest lisakaristusena varalist karistust vastavalt KarS §
53 sätestatule. Suure varalise kasu saamise eesmärk narkootiliste ainete käitlemisel on õiguslikult eriti taunitav.
17. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista ekspertiisikulud ja määratud korras menetluses osalenud kaitsja tasu ning sundraha riigieelarve tuludesse. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, so 10875 krooni.
18. Vastavalt KarS § 83 lg 4 konfiskeeritakse aine, mille omamiseks vajalik luba puudub.
Käsitades KrMS § 306 § 309 lg 3, § 311-313, § 315 lg 4, lg 5, lg 8, § 319 lg 1, lg 2 maakohus o t s u s t a s: o t s u s t a s: o t s u s t a s: o t s u s t a s:
1. Süüdi tunnistada Meir Shushan KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi ja karistuseks mõista viisteist (15) aastat vangistust.
2. Süüdi tunnistada Meir Shushan KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) aastat vangistust.
3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Meir Shushanile mitme kuriteo toimepanemise eest liitkaristuseks viisteist (15) aastat vangistust.
4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 11.10.2005.a.
5. Mõista Meir Shushanile KarS § 53 lg 1 ja lg 2 alusel lisakaristusena varaline karistus 1000 (üks tuhat) Iisraeli seeklit, 75 (seitsekümmend viis) Eesti krooni ja 2 (kaks) USA dollarit.
6. Meir Shushani vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud –1000 (üks tuhat) Iisraeli seeklit, 75 (seitsekümmend viis) Eesti krooni ja 2 (kaks) USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse.
7. Tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Meir Shushani suhtes muutmata ning, lugedes KarS § 68 lg 1 sätete kohaselt eelvangistusaja karistusaja hulka, arvestada käesoleva otsusega mõistetud viieteistkümne aasta pikkuse vangistuse tähtaega alates 11.10.2005, so alates Meir Shushani kinnipidamisest.
8. Süüdi tunnistada Shimon Yaloz KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi ja karistuseks mõista üksteist (11) aastat vangistust.
9. Süüdi tunnistada Shimon Yaloz KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista neli (4) aastat vangistust.
10. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Shimon Yalozile mitme kuriteo toimepanemise eest liitkaristuseks üksteist (11) aastat vangistust.
11. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 11.10.2005.a.
12. Mõista Shimon Yalozile KarS § 53 lg 1 ja lg 2 alusel lisakaristusena varaline karistus 6500 (kuus tuhat viissada) eurot, 2497 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) Eesti krooni, (kakssada seitsekümmend) Iisraeli seeklit ja 49 (nelikümmend üheksa) USA dollarit.
13. Shimon Yalozi vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud – 6500 (kuus tuhat viissada) eurot, 2497 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) Eesti krooni, 270 (kakssada seitsekümmend) Iisraeli seeklit ja 49 (nelikümmend üheksa) USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse.
14. Tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Shimon Yalozi suhtes muutmata ning, lugedes KarS § 68 lg 1 sätete kohaselt eelvangistusaja karistusaja hulka, arvestada käesoleva otsusega mõistetud üheteistkümne aasta pikkuse vangistuse tähtaega alates 11.10.2005, so alates Shimon Yalozi kinnipidamisest.
15. Süüdi tunnistada Nahum Yaron Kahana KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi ja karistuseks mõista üheksa (9) aastat vangistust.
16. Süüdi tunnistada Nahum Yaron Kahana KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista neli (4) aastat vangistust.
17. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista
Nahum Yaron Kahanale mitme kuriteo toimepanemise eest liitkaristuseks üheksa (9) aastat vangistust.
18. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 11.10.2005.a.
19. Tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks Nahum Yaron Kahana suhtes muutmata ning, lugedes KarS § 68 lg 1 sätete kohaselt eelvangistusaja karistusaja hulka, arvestada käesoleva otsusega mõistetud üheksa aasta pikkuse vangistuse tähtaega alates 11.10.2005, s. o. alates Nahum Yaron Kahana kinnipidamisest.
20. Mõista Nahum Yaron Kahanale KarS § 53 lg 1 ja lg 2 alusel lisakaristusena varaline karistus 1622 (üks tuhat kuussada kakskümmend kaks) Eesti krooni, 200 (kakssada) Tšehhi krooni ja 1 (üks) USA dollar.
21. Nahum Yaron Kahana vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud 1622 (üks tuhat kuussada kakskümmend kaks)
Eesti krooni, 200 (kakssada) Tšehhi krooni ja 1 (üks) USA dollar, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse.
22. Välja mõista Meir Shushanilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank kood 767 viitenumber 2800049777) sundraha summas kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10875) krooni, ekspertiisitasu summas kuusteist tuhat ükssada kolmkümmend neli (16134) krooni ja kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud summas kaheksasada viiskümmend kaks (852.80) krooni ja 80 senti. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja, kohtuasja number (1-06-10564), süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
23. Välja mõista Shimon Yalozilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank kood 767 viitenumber 2800049777) sundraha summas kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10875) krooni, ekspertiisitasu summas kuusteist tuhat ükssada kolmkümmend neli (16134) krooni, õigusabikulud summas kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kuus (6796.80) krooni ja 80 senti ja kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud summas kaheksasada viiskümmend kaks (852.80) krooni ja 80 senti. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja, kohtuasja number (1- 06-10564), süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
24. Välja mõista Nahum Yaron Kahanalt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank kood 767 viitenumber 2800049777) sundraha summas kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10875) krooni, ekspertiisitasu summas kuusteist tuhat ükssada kolmkümmend neli (16134) krooni, õigusabikulud summas ükssada kakskümmend üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kuus (129 436.40) krooni ja 40 senti ja kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud summas kaheksasada viiskümmend kaks (852.80) krooni ja senti. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja, kohtuasja number (1-06-10564), süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
25. Kohtukulude tasumist tõendavate maksekorralduste koopiad tuleb esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleisse.
26. Asitõenditega toimida järgmiselt:
1) narkootiline aine – 43,101 kg kokaiini – koos pakenditega jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse keemiaja bioloogiaosakonda /II kd tl 4-13, 15-26, 28-29/ konfiskeerida ja hävitada;
2) metallist hammasratas, mille sisse oli peidetud narkootiline aine kokaiin, jäetud hoiule Politseiameti asitõendite hoidlasse /II kd tl 4-13/ hävitada;
3) pakend hammasratta avamise ja narkootilise aine väljavõtmise käigus eemaldatud teibilõikude, ümbriskilede ja lahtilõigatud metallitükkidega jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 4-13/ hävitada;
4) Infotehnoloogia ekspertiisi IA-0080-05/7121 lisa – 1 CD – jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 65-67/ hoida kriminaalasja juures, 5) Ümbrik Ofiir Company OÜ notariaalselt kinnitatud dokumentidega jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 69-80/ hoida kriminaalasja juures, 6) Shimon Yalozi, Meir Shushani ja Nahum Yaron Kahana passid jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 117-123, 124-129/ tagastada Shimon Yalozile, Meir Shusha`ile ja Nahum Yaron Kahanale.
7) Meir Shushani ja Shimon Yalozi lennupiletid, millised on jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 130- 131, 132-133, 134-135/, hävitada, 8) jaemüügi arve nr 17244/10.10.2005.a. jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 99-100/ hoida kriminaalasja juures, 9) Lufthansa Cargo arve saadetise nr 020-30297536 kohta jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 101- 102/ hoida kriminaalasja juures;
10) Nahum Yaron Kahana mobiiltelefon Nokia 6100 ja selles olev SIM-kaart jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 136-143/ konfiskeerida ja hävitada;
11) Shimon Yalozi mobiiltelefon Motorola C155 ja selles olev SIM- kaart jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 144-146/ konfiskeerida ja hävitada;
12) Meir Shushani mobiiltelefon Nokia 6100 ja selles olev SIM-kaart jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 147-154/ konfiskeerida ja hävitada;
13) Nahum Yaron Kahana elukoha, aadressil XxxTallinn, läbiotsimisel leitud SIM-kaart jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 155-156/ konfiskeerida ja hävitada;
14) Meir Shushani kinnipidamisel tema juurest leitud taksofonikaardid jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 157-158/ konfiskeerida ja hävitada;
15) Shimon Yalozi kinnipidamisel tema juurest leitud visiitkaart Translloyd Travel jäetud hoiule Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse /II kd tl 159-160/ hoida kriminaalasja juures, 16) videokassett, millel paiknevad aadressil Xxx, Tallinn teostatud läbiotsimise ja aadressil Xxx, Tallinn garaažis toimunud asitõendi vaatluse ning ütluste olustikuga seostamise videosalvestused, hoida kriminaalasja juures.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatavad ja nende kaitsjad võivad esitada apellatsiooni süüdistatavatele kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtumenetluse pool soovib apellatsiooni esitada, tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (s.o alates 24.10.2008) Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantseleis 17. novembril 2008 alates 15:00.
Raivo Einula Merle Haruoja Reet Valtmäe Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik