4-08-9879\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-9879

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-9879 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Maanus Nuut` (ik 36904194227) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Janek Saharenko` poolt 02.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,014075 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Maanus Nuut` kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Janek Saharenko` poolt 02.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,014075 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085414368. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 02.09.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Tarmo Tikerpalu` poolt väärteoprotokoll nr AB1052027 selle kohta, et 02.09.2008.a kella 15:00 ajal Pärnumaal Vändra vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 34. km juhtis M. Nuut mootorsõidukit (Ford Mondeo, r/n xxxxxx) kiirusega 119±4km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h, seega ületas piirkiirust mitte vähem kui 25 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

02.10.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,014075 on määratud M. Nuut` kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku

4-08-9879

2 (4) ulatuses, so 3000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud M. Nuut` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks.

Kaebuse sisu 14.10.2008.a esitas M. Nuut Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks põhjusel, et lisakaristuse kohaldamisel kaotab M. Nuut töökoha. Samuti märgib M. Nuut oma kaebuses, et kasvatab üksinda kahte alaealist last. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel J. Saharenko oma 28.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Nuut` kaebus rahuldamata.

02.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2670,08,014075 on M. Nuut` karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel on karistusena ära võetud juhtimisõigus üheks kuuks.

M. Nuut on esitanud kaebuse, millega ei ole vaidlustanud süüteo toimepanemist vaid soovib, et otsuses määratud lisakaristus tühistataks kuna ta kaotab töökoha. Kaebaja on märkinud, et kasvatab üksi kahte last. Samuti on kaebaja esitanud koopia töölepingust number 316 ning tööandja kirja, kus märgitakse, et tema tööalased ehitusobjektid on Eesti Vabariigi piires ja palutakse mitte rakendada karistusena juhtimisõiguse peatamist. Kuna need taotlused on esitatud koos kaebusega Pärnu Maakohtule, mitte kohtuvälisele menetlejale seaduses ettenähtud aja jooksul, ei saanud kohtuväline menetleja neid otsuse tegemisel arvestada. Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud töölepingust number 316 punktist 2, et kaebajal oleks nõutav töö tegemiseks juhtimisõigus. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määrast. Kuigi menetluses ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid, ei ole tuvastatud ka kergendavaid asjaolusid ja karistus on määratud pigem keskmine kui ülemmäära lähedane. Varasemat karistust ei ole arvestatud kui karistust raskendavat asjaolu. Kuid menetlejale on selge, et eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki. M. Nuut` on eelnevalt karistatud mitmel korral LS § 7422 lg 2 järgi, mille eest määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda edaspidi samade süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse määramine on vaba otsustus, mis tehakse vastavalt Karistusseadustikus toodud nõuetele, sealhulgas karistuse eripreventiivset iseloomu arvestades.

Kaeabaja ei väljenda oma kaebuses kahetsust vaid soovib juhtimisõiguse allesjätmist. Väärteoprotokolli koostamisel anti menetlusalusele isikule võimalus anda endapoolseid ütlusi ja selgitada rikkumise asjaolusid, samuti avaldada kahetsust antud rikkumise kohta. Menetlusalune isik seda võimalust ei kasutanud. Samuti ei kasutanud menetlusalune isik seadusest tulenevat võimalust peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul esitada tõendeid, taotlusi või vastulause, kus väljendada oma puhtsüdamlikku kahetsust.

Samuti on igati kahetsusväärne asjaolu, et M. Nuut pani toime pandud väärteoga ohtu oma töökoha, oma laste heaolu ja samuti oma tööandja OÜ K K poolt sõlmitud töövõtulepinguga võetud kohustuste tähtajalise täimise, sest juhtimisõigust omava isikuna, peaks ta olema teadlik liiklust reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas ka õiguserikkumiste tagajärgedest. Tagajärjeks olevad karistused peaksidki olema üheks teo toimepanemist ära hoidvaks faktoriks.

Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 2670,08,014075 tehtud otsus muutmata ja M. Nuut` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4-08-9879

3 (4)

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjusel, et kaebaja juhtimisõiguse äravõtmisega oleks ohus tema töökoht, samuti perekondlikel põhjustel.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

M. Nuut` on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimummäär ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Nuut` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millistest kaks on Karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada M. Nuut`i seadusekuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et üksnes rahatrahvi kohaldamine ei avaldaks antud juhul kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, mistõttu on vajalik kohaldada ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisaks märgib kohus, et kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel piirdunud ka miinimummääraga. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada M. Nuut` edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et M. Nuut` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-le 56. Kõnealuse kaebuse läbivaatamise käigus ei tuvastanud ka kohus KarS §-s 57 sätestatuid asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamisel. Seega puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7422 lg 2 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid, ametikohta, perekondlikke põhjuseid vm. Kohus on seisukohal, et kaebaja kui mootorsõiduki juht pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et toime pannes LS §

4-08-9879

4 (4) 7422 lg 2 alusel kvalifitseeritava väärteo, võib menetleja kohalda ka LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel J. Saharenko` poolt 02.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,014075 ei kuulu tühistamisele ning M. Nuut` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik