1-08-10750\12 · 1-08-10750\12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 1-08-10750

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel /RESOLUTSIOON/

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10750 / 08230106182/ Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 31. oktoobril 2008.a. Kriminaalasi M.M süüdistuses KarS § 121, § 424 ja § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Arika Pettai

Kaitsja Owe Ladva

SÜÜDISTATAV

M.M - elukoht : xxx , isikukood : xxx,kodakondsus: Eesti , põhiharidus , töökoht : hetkel puudub, kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati : 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel ,KarS § 65 lg.2 sätteid kohaldades vangistus 5 kuud ja 4 päeva koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks. 29.02.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg.2 p.1, § 329 , KrMS § 238 lg.2 sätete alusel vangistus 4 kuud ja 4 päeva. Kahtlustatavana kinni peetud 25-26.03.2008.a. ja alates 22.04.2008.a. vahistatud

RESOLUTSIOON .

Mõista süüdi KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel M.M karistada 2 (kahe) aastase vangistusega.

Mõista süüdi KarS § 121 järgi ning M.M karistada 6(kuue ) kuulise vangis- tusega.

2 KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lõplikuks liitkaristuseks mõista M.M-ile

2(kahe) aastane vangistus .

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning M.M-ile lõplikuks karistuseks mõista

M.M-ile 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 25-26.03.2008.a. s.o. 2 päeva karistusaja

hulka ja kandmisele kuulub 1( üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Tõkend- vahistamine jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev 22. aprill 2008.a.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta M.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks

Mõista välja KrMS § 180 alusel menetluskulud - krooni (kuus tuhat M.M-ilt 6525.

viissada kakskümmend viis krooni ) sundraha , ekspertiisikulud summas - (neli tuhat 4764.

seitsesada kuuskümmend neli) krooni ja advokaadi õigusabikulude katteks (kolm 3221.40 tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 40 senti ) riigituludesse. äljamõistetud summad V tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ M.M

, 1-08-10750

kohtukulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolut- sioon kuulutatakse 31. oktoobril 2008.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus

motiveerituna kättesaadav kohtukantselei kaudu 21. novembril 2008.a..alates kella 15.00. Vahistatud süüdistatavale saadetakse täisotsus vanglasse posti teel.

SÜÜDISTUS.

M.M-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu

poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas

Tallinn-Rapla-Türi maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit xxx , reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes (1,28 mg/l ). Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks

ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootor- sõidukit xxx, reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes (2,77 ‰ ).

3

Seega pani M.M toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti tema, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks

ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit xxx , reg. nr. xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud. Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks

ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku

Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootorsõidukit xxx, reg. nr. xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud.

Seega pani M.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Samuti tema, viibides 14.03.2008.a. öisel ajal oma kodus, xxx ning tarvitades koos AK

nimelise meesterahvaga alkoholi, kahjustas AK tervist ja tekitas temale füüsilist valu, rünnates AK valge käepidemega lauanoaga, lüües sellega AK vasaku õla piirkonda, tekitades sinna lõikehaava. AK, püüdes M.M-ilt nuga käest ära võtta, vigastas oma paremat kätt, saades ka pöidla ja nimetissõrme vahelisele alale lõikehaava. Seega M.M pani toime kehalise väärkohtlemise so. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu järeldused. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav M.M tunnistas kohtuistungil ennast süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toi- mepanemises, kuid ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 121 järgi. Nõustus kriminaalasja la- hendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuriteo erinevate episoodide kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks KarS § 424 ja § 329 järgi ja leidis, et nende

episoodide osas süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud õigesti ning kogutud tõendid lubatavad. KarS § 121 järgi ei ole kaitsja arvates süüdistus põhjendatud, kuid puuduvad takis- tused lühimenetluses kriminaalasja arutamiseks Kohus leiab, et peale süüdistatava M.M-i eeluurimisel enda süüd kinnitavate ütluste on

kuriteo episoodid KarS § 424 ja § 329 järgi tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega :

Kohus avaldas kohtuistungil M.M-i eeluurimisel antud ütlused /t.l. 34-36, 39-41) ,millede kohaselt ta 25.03.2008.a. tarvitas peale südaööd oma kodus alkoholi- kanget õlut ja viina koos oma sõpradega, kellede andmeid avaldada ei soovi. Isa, RJ kodus ei olnud. Isale

kuulub kaubik XXX, reg. nr. XXX. Hommikul pidis sõbrad Tallinnasse minema, üks pidi temaga tagasi tulema, kuna tal juhtimisõigust ei olnud. Ise sõitis kaubikuga kaasa, sest tal on isa auto kasutamiseks volitus olemas. Tallinnas Liiva kalmistus juures sõbrad lahkusid autost

ja ei tulnudki tagasi. Seetõttu otsustas ise koju tagasi sõita, kuigi oli öösel joonud ja vähe maganud.Luigel pidas üks autojuht ta auto kinni, sest tagumised tuled ei põlenud.See autojuht kutsus politsei, kes tuvastasid tal joobe. 1999.a. kukkus alla viiendalt korruselt ja peale seda

on esinenud tugevaid peavalusid ning ka teadvusekaotusi. Teadvuse kaotust esineb peale

4

alkoholi tarvitamist teisel-kolmandal päeval. On viibinud ka 1999.a. Tallinna Psühhiaatriahaiglas kaks korda.

22. aprilli 2008.a. episoodi kohta seletab, et õhtul tarvitas alkoholi, jõi umbes 1 liitri õlut. Kellaaega ei mäleta. Oli autos XXXreg. nr-ga XXX, kus jäi magama. Ärgates otsustas koju

sõita ning kuna kella ei ole, ei teadnud ka täpset aega. Tundis ennast hästi ja arvas, et on

kaine. Umbes 10 minutilise sõidu järel Kiili-Vaela teelõigul peatas ta auto politseipatrull.

Kutsuti politseiautosse , küsiti dokumente ja ta puhus alkomeetrisse. Alkomee-ter näitas joovet ning ta viidi ekspertiisi, kus tuvastati raske alkoholijoove. Oli sellega nõus . Peale süüdistava enda ütluste on M.M-i süü tõendamist leidnud veel : 22.aprillil 2008.a. episoodis joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1609/370 ,

millest nähtub, et Wismari Haiglas tuvastati M.M raske alkoholijoove (2,77‰), samas episoodis tunnistaja M K /t.l.13-14/ eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt olles töööl G4S-s graafikujärgselt patrull ekipaažis Kiili vallas, teatati kahtlasest sõiduautost reg.

nr. xxx , mille juht võib olla joobes. Asuti nimetatud autot jälitama ja peale peatamist ei

näinud, et juht oleks alkoholi tarvitanud. Tunnistaja Hannes Kullamäe ütlustest /t.l. 15-16/ nähtub, et neile teatati G4S poolt kinni peetud joobes juhist juhtimiskeskuse kaudu ja kohale jõudes selgus, et kinni on peetud sõiduauto XXX,reg. nr-ga XXX. Politseiautos küsiti juhilt juhiluba ja auto dokumente, kuid sõidukijuhil M.M ei olnud esitada juhiluba, selgus, et juhtimisõigus sõidukijuhil puudus, samuti puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline

ülevaatus. Juhil oli tunda tugevat alkoholilõhna, kõnnak oli tuigerdav, seetõttu viidi isik ekspertiisi, kus selgus, et M.M oli raske alkoholijoove.

25. märtsi 2008.a. episoodis protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaator- vahendiga /t.l. 26/Joove oli 1,28 mg/l .Tunnistaja M L eeluurimisel /t.l. 29-30/ antud ütluste kohaselt sõitis ta 25.03.2008.a. Harjumaal, Kiili vallas ja hakkas teostama möödasõitu enda

ees liikuvast sõidukist xxx reg. nr. xxx, sest xxx sõitis kahtlaselt, kaldudes vastassuunavööndisse. Sõidukist möödudes nägi, et juhipoolne küljeaken oli katki ja sõidukis

viibis üks inimene. Lõpuks jäi xxx seisma ja kui tunnistaja sõiduki juurde läks, tuli autost alkoholilõhna, juhil oli pilk hägune ja kõne ebaselge. Tunnistaja kutsus politsei. Tunnistaja A Hiie eeluurimisel antud ütluste kohaselt /t.l. 31-32/ oli A.Hiie 25.03.2008.a. tööl

autopatrullis ning väljakutse peale sõitsid Tallinn-Rapla-Türi maantee Tammjärve bussipeatusesse , kus nägid seismas suunaga Rapla poole valget kaubikut xxx, reg. nr. xxx.

Kaubikus istus juhi kohal meesterahvas, kes kontrollimisel osutus M.M-iks . Sõiduki

kinni pidanud inimesed kinnitasid, et roolis istuv isik ka sõitis autoga, siis kontrolliti isiku joovet, milleks oli 1,28 mg/l kohta. M.M puudus ka mootorsõiduki juhtimise õigus ja kaasas polnud ka sõiduki dokumente. Süütelukku mootorsõidukil ei olnud, juhtmed oli lihtsalt kokku ühendatud. Sõiduki omanik RJ tuli autole järele.

Kohtuotsusega nr. 1-07 4482 /t.l. 115-116/ on M.M-i Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt karistatud KarS § 215 lg.2 p.1 ja § 329 järgi 4 kuu ja 4 päevase vangistusega

Toimikus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr. 97 19.05.2008.a.. Ekspertarvamuse ko- haselt ei ole M.M nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust, vaid tal esineb impulsiivset tüüpi isiksusehäire, traumaatilise ajukahjustuse sündroom ja alkoholisõltuvus. Temal esinevad krambihood on tingitud peamiselt alkoholist ,aga ka peatrauma jääknähtudest. Ta on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Meditsiinilist sundravi ei vaja.

M.M-i poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine 13. märtsil

2008.a. on tõendatud esmalt kannatanu AK’i eeluurimisel antud ütluste ja joonistatud skeemiga sündmuskohast, kus ta 13.03.2008.a. õhtul ja öösel viibis /t.l. 65-70/

Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 13.märtsil 2008.a. Tallinnas Balti jaamas tuttavaks R nimelise mehega, koos tarbiti viina. R ütles, et istus vanglas. Ühise joomise käigus kutsus

endale külla tallu, kus koos isaga pidi elama. Koos R läkski K liinibussi nr. 116 peale.

5 Kusagil Viljandi maanteel ühes peatus väluti ja läksid edasi jalgsi. R juures eramajas istuti ja

joodi koos ära kaks pudelit viina. R hakkas korraga käituma agressiivselt, Võttis laualt

kööginoa ja hakkas sellega A.Ki ähvardama. Kööginuga oli plastmass käepidemega valget värvi.R lõi kööginoaga kannatanut vasakule õlga. Haavast tuli verd. AK püüdis R lt nuga ära võtta , seejuures sai viga K parem käsi, K seletuse kohaselt hakkas M.M seejärel teda

ähvardama tema arvates kärbikuga, kuid kuna padruneid ei olnud, siis lasku ei järgnenud. Seejärel M.M rahunes ja nad jõid veel koos viina ,vist kaks pudelit. Seejärel läks tema magama vanasse sauna, kuhu R pakkus tal magama minna. Hommikul korra R käis teda vaatamas, kuid lahkus seejärel ja kui ta saunas ärkas, siis lahkus talust, peatas sõiduauto, mis viis teda Tallinnasse. Tallinnas tundis ta tänaval ennast halvasti , inimesed kutsusid kiirabi ja ta viidi haiglasse.

08.04.2008.a. täiendavalt antud ütluste kohaselt väidab AK, et pole R juures toa nurka urineerinud ning seda, kas hommikul viis ta linna R isa, ta ei mäleta.

AK’i läbivaatuse protokolli kohaselt 27.03.2008.a. /t.l. 71/ koos fototabelitega /tl. 72-81/ avastati AK’l näo otsaesisel kaks õmmeldud haava paremal pool. Vasakul pool on vana arm. Kehal vasakul pool õlal on kinni õmmeldud lõikehaav. Paremal käel nimetissõrme ja pöidla vahel on kinni õmmeldud lõikehaav.

Toimikus /lk. 82/ on PERH teatis õnnetusjuhtumis või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /tl.82/ Selle teatise kohaselt toodi 14.03.2008.a. kell 17.51 Põhja- Eesti regionaalhaiglasse AK Mustamäe tee 130 hoovist, kus tuvastati tal muuhulgas parema labakäe ja vasaku õla lõikehaavad. Tunnistaja RJ eeluurimisel antud ütluste kohaselt /t.l. 83-87/ võis see olla 14.03.2008.a. kui ta hommikul koju tulles avastas, et poeg R magas elutoas diivanil.Märkas, et tema toas oleva õhupüssi kaba on katki. Õue minnes kuulis kolistamist saunas ja siis tuli saunast võõras mees ja küsis juua. Tunnistaja väitel andis ta võõrale vett ja küsis, et kes ta on ja mis juhtus, kuna nägi võõral mehel vigastusi. Võõras olevat öelnud, et kukkus, kuid M.M arvas, et nii ei

kukuta, ise mõtles, et järsku oli võõral tema pojaga mingi tüli, sest ta poeg M.M muutub purjuspäi vägivaldseks. Et võõrast lahti saada, tegi ettepaneku ta koju Tallinnasse ära viia ning Tallinnasse jõudes ütles see võõras mees talle, et „su poeg on ettearvamatu“. Mingit kärbikut neil kodus pole, on ühe-meetri pikkune õhupüss. Lisaütlustes väidab Raul M.M, et pojal peale võõraga juhtunut mingeid vigastusi ei olnud, küll aga muutub poeg alkoholijoobes agressiivseks ,kurjaks ja lõhub nõusid. Toob neile koju kodutuid, kellega koos tarbib alkoholi.

Toimik /lk. 92-93/ on läbiotsimisprotokoll 02.04.2008.a. koos fototabeliga ,mille kohaselt

Kiili vallas XXX annab M.M vabatahtlikult välja valge plastmass peaga kööginoa .Kööginuga on hiljem tagastatud RJ’le./t.l. 88/

Kahtlustatava M.M-i eeluurimisel antud ütluste kohaselt /tl. 96-99/ tarbis ta tõesti 13.03.2008.a. Tallinnas ühe kodutu mehega koos alkoholi ja kutsus selle mehe ka enda poole koju, et koos veel alkoholi tarbida. Nad sõitsidki tema poole koju ja tarbisid koos alkoholi. Mingil hetkel jäi M.M oma sõnul televiisori ette magama ja kui ärkas, siis nägi, et küllakutsutud mees urineerib toa nurka. Käskis mehel minna WC-sse või välja , kuid võõras vastas :“Sina ei ütle mulle, kus mina kusen“ .M.M käskis võõral minna sauna magama. Võõras võttis laualt noa ja hakkas M.M-i poole tulema. M.M lõi seda kätt, kus mees nuga hoidis, kuid nuga maha ei kukkunud ja seejärel tekkinud rüseluse käigus, kus M.M

sai hoobi näkku, õnnestus tal siiski nuga enda kätte saada ja toa nurka visata. Tõukas siis mehe esmalt kööki ja sealt edasi õue ning näitas, et mees võib minna sauna magama.Tuppa ta meest enam lasta ei tahtnud. Hommikul 8.00 paiku ärkas, kuid ei läinud vaatama, kas mees on

veel saunas või mitte ja sõitis ära Tallinnasse. M.M-i väitel tema seda meest ei

ähvardanud, vaid hoopis mees ähvardas teda . Samuti ei ole neil kodus kärbikut, on ainult õhupüss.

6

Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on M.M-i süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tõendamist leidnud. Vastuvaidlematult on tõendamist leidnud fakt,

et M.M kutsus endale koju AK’i, kellega koos tarbiti ohtralt alkoholi ning mingil põhjusel tekkis neil omavahel kerge tüli , mille käigus sai lõikehaava õlga AK. Kannatanu oskas üsna täpselt kirjeldada nuga, millega M.M teda püüdis rünnata . Otsmikul oleva

haava kohta tunnistas K ausalt, et selle sai ta kukkudes. Käel oleva haava sai K siis, kui

püüdis M.M-i käest ära tõmmata nuga. Kohus leiab, et ebatäpsused kannatanu ütlustes

võivad olla tingitud tarbitud alkoholi suurtest kogustest . Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et M.M ei pöördunud peale 14.03.2008.a. intsidenti arsti poole , samuti ei näinud isa pojal mingeid vigastusi, küll aga nägi hommiku nende talu saunast väljunud

l võõral mehel vigastusi ja võõras ütles talle, et tema poeg on ettearvamatu käitumisega. M.M-i eeluurimisel antud ütlused 14.märtsi 2008.a. episoodi kohta on paljasõnalised ja ennast õigustada püüdvad, seetõttu suhtub kohus nendesse ütlustesse kriitiliselt.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskenda- vaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemi- sest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.M-i puhul puuduvad süüd välistavad asja-olud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuritegude toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus et M.M-ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus . Süüdistatavat on varem kri- minaalkorras korduvalt karistatud küll varavastaste kuritegude , küll liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest rahaliste karistuste, tingimisi vangistuste kui ka reaalsete vangistustega. . Viimased kaks korda on M.M-i karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ka täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Ükski M.M-ile mõistetud karistusliikidest ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. M.M vabanes viimast korda karistuse kandmiselt 29. veebruaril 2008.a. peale karistuse täielikku ärakandmist .Uued kuriteo epi-soodid pani M.M toime märtsis ja aprillis 2008.a. , seega sisuliselt mõned nädalad peale vanglast vabanemist. M.M küll tunnistab oma süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja täitmisele pööratud karistuse kandmisest kõrvalehoidumises, kuid kohus leiab, et M.M poolt süü tunnistamine ja kahetsuse väljendamine on paljasõnaline ning kantud soovist oma karis-tust kergendada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolman- diku võrra. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärk on M.M-i puhul saavutatav ainult reaalse vangistuse mõistmisega . Kohus arvestab karistuse mõist- misel seda, et isiku õiguskuulekat käitumist tulevikus ei ole võimalik saavutada R Jõenur-me suhtes kergemaliigilise karistuse mõistmisega kui seda on reaalne vangistus. Kohtul puu-dub igasugune alus uskuda seda, et M.M, olles alates 2000.a. neli korda karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest kriminaalkorras, suudab vabaduses olles hoiduda istu- mast alkoholijoobes autorooli . Ka on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis liikluses ohtlik kaasliiklejatele , seda isegi juhul, kui sellise käitumisega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Samuti on M.M-i kuritegu, mis on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, seotud alkoholi liigtarvitamisega koos võõraste isikutega ja alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konflikti la- hendamisega vägivalda kasutades.

Kuna süüdistatav pani toime raske liiklusalase süüteo s.o. mootorsõiduki juhtimise

alkoholijoobes, kohaldab kohus KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. M.M ei ole kunagi omanud juhiluba, sellele vaatamata tuleb

7

tema osas kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning seda tähtaja maksimummääras . Tagamaks liikluse ohutus ja kõigi liiklejate turvalisus, on põhjendatud ja

vajalik M.M sõidukijuhina liiklusest kõrvaldamine seadusega lubatud maksimum ajaks KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdi- mõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sund- raha 1,5 palga alammäära (6525-krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu .

Kohtunik

8