1-08-9180\7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-9180

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.O KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 24.04.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-5035 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 1 aasta vangistuse võrra ja (ühe) liitkaristuseks mõista J.O-le 1 aasta 4 kuud vangistust. (üks) (neli) KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.O-le karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust 970 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 970 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 aasta (kahe) jooksul.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-9180 kohtueelses menetluses 07278001234 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

J.O süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav J.O

elukoht XXXXXXXXX X-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2 KarS § 69 lg 4 alusel on J.O üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

J.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse J.O esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja välja mõista J.O-lt riigituludesse menetluskuludena 500.- krooni sundraha ja 2348 krooni 20 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „J.O, 1-08-9180, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „J.O, 1-08-9180, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1357.- advokaat Anu Pärteli süüdistatav J.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – S.A..

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

3 3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 18.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes J.O süüdistatakse selles, et tema 10.09.2007.a kella 18 paiku Tartus, K.

asuvas korteris lõi tüli käigus S.A. ühel korral praepanniga pea piirkonda, millega põhjustas S.A. pea põrutushaava.

Sellega pani J.O toime teise inimese löömise s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 18.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.O-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 24.04.2007.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (üks)

aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 ( neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada J.O-le mõistetud 1 (üks) aasta ja 4 (

neli) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 970 tundi (485 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS

§ 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav J.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

4 4

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on J.O suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.O hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2348 krooni 20

senti (991 krooni 20 senti + 1357.- krooni);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9),

- 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 25).

Lähtudes KrMS § 180 lõikes 3 sätesatust, arvestades, et süüdistatava ainukeseks

sissetulekuks on töövõimetuspension 1913.- krooni kuus, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 14-15).

Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1357.- krooni süüdistatav J.O kaitsjana määratud korras osutatud

õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras. Käesolevalt menetleb kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras. Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja taotles kaitsjatasu väljamõistmist 2 pooltunnni ulatuses. Kaitsja taotlus on põhjendatud. Seega: 900 + (2x125) = 900 +250 = 1150. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1150.- kroonile käibemaks 18%, see on 1150 + 207 = 1357. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1357.- krooni.

Heli Sillaots kohtunik