1-08-12030\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-12030

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 november 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12030 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Kaitsja Advokaat Tiia Tafenau Taotlus Jüri Rõtikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu JÜRI RÕTIKOV

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 37910270381 RESOLUTSIOON

Jätta Jüri Rõtikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jüri Rõtikov on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 23.12.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-2619/03 KrK § 107 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.08.2003.a ja lõpeb 01.08.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes

2 (2) kinnipeetaval 09.10.2008.a. 16.09.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.11.2008.a seisuga on Jüri Rõtikovi kandmata karistusaeg 8 kuud 13 päeva vangistust. Jüri Rõtikov on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 06.02.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust 1-aastase katseajaga, karistus käesolevaks ajaks kustunud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Jüri Rõtikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav enda käitumisega vanglas on näidanud, et tal on probleeme allumisega, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. Kaitsja leidis, et esinevad alused Jüri Rõtikovi vabastamiseks enne tähtaega. Ta on tegelenud enda probleemide lahendamisega vanglas – läbinud erinevaid programme, omandanud haridust, töötanud. Tal puuduvad vabaduses lähedased, mistõttu kriminaalhoolduse näol oleks tagatud vabanemisel kohanemiseks vajalik tugi.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jüri Rõtikov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et on positiivne, et vangistuse ajal on Jüri Rõtikov tegelenud eneseanalüüsiga ja loodetavasti teadvustanud probleeme, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele. Ta on osalenud erinevates programmides, õppinud ja võimalusel töötanud. Samas nähtub vangla materjalidest, et Jüri Rõtikov ei anna endale päris selgelt aru, mida ta oma käitumises muutma peaks, et seadusega mitte vastuollu sattuda ning tal napib paindlikkust ja oskust näha probleemide lahendamiseks erinevaid võimalusi. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist vangistuse ajal. Teda on 15-l korral distsiplinaarkorras karistatud, s.h 7- l korral kartseriga, mis näitab rikkumiste laadi ja raskust. 2008.a jooksul on teda karistatud 5-l korral. Viimased kaks karistust on määratud 2008.a augustis. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on Jüri Rõtikov eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ja valdavalt on see olnud seotud ametnikele allumatusega, mis seab kahtluse alla kinnipeetava koostöövalmiduse kriminaalhooldusametnikuga. Jüri Rõtikov ise leidis, et vangistuse ajal on normaalne, et tekib konflikte, kuna ta on väga elava loomuga ja sellest on tingitud ka distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul kuue kuu pärast võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesoleval ajal puudub alus Jüri Rõtikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik