1-08-3368\10 · 1-08-3368\10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-3368

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

31.oktoobril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokuröri abi Evelin Merilaine kaitsja Rainer Objartel arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav G.S , isikukood XXX, elukoht: Tartu, XXXX XX-X, kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: vahistamine,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3, § 323, § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

G.S-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos N.F-iga 18.septembril 2005.a ajavahemikul kell 12.30 kuni 16.30 sisenes omavoliliselt valdaja tahte vastaselt Tartus X 9 maja ette pargitud A.Ä. kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2105 riikliku registrimärgiga XXX XXX.

Seega pani G.S toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt.

Samuti süüdistatakse G.S-i selles, et tema olles näinud, et 18.septembril 2005.a Tartus X 9 maja juures käis politsei ja viis läbi menetlustoiminguid A.Ä. kuuluva sõiduauto VAZ 2105 riikliku

registrimärgiga XXX XXX juures, millesse olid G.S ja N.F 18.septembril 2005.a omavoliliselt tunginud, läks koos N.F-iga 18.septembril 2005.a kella 21.30 paiku Tartus X 9-

3/4 asuvasse A.Ä. elukohta, kus grupis koos N.F-iga nõudsid, et A.Ä. ei teeks politseile avaldust autosse sissetungimise kohta, ning mille käigus lõi N.F A.Ä. kahel korral rusikaga

näo piirkonda ja seejärel võttis G.S nõuderestilt kööginoa ning vehkis sellega ähvardavalt A.Ä. suunas, kuid K.Ä. õnnestus temalt nuga ära võtta.

Seega pani G.S toime KarS § 323 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et takistada teda teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses.

Veel süüdistatakse G.S-i selles, et tema 07.oktoobril 2006.a kella 22.00 paiku Tartus Kesk ja

Tehase tänava nurgal grupis koos Aivo G.S-iga kasutas vägivalda R.R. suhtes, lüües R.R.

korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega põhjustas R.R. füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning rikkus R.R. jope väärtusega 500 krooni ja särgi väärtusega 400 krooni.

Seega pani G.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.S-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 323 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.S-ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.S-ile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.S-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.S-i eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.märts 2007.a, s.o 2 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada mõistetud karistust G.S-ile Tartu Maakohtu

22.veebruari 2000.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 14 päeva vangistust, võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 266, § 323, § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

N.F, Käti Aani ja Aivo G.S-i kriminaalasjast eraldas kohus G.S-i kriminaalasja määrusega 26.veebruaril 2008.a. ja samal kuupäeval tunnistati N.F, Käti Aan ja Aivo G.S-i süüdi Tartu Maakohtu otsusega.

G.S-ilt kuulub solidaarselt Arvo G.S-i ja Käti Aaniga väljamõistmisele tsiviilhagi, mis on esitatud R.R. poolt.

KrMS § 180 alusel kuulub G.S-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks kaks (2) kuud G.S vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 323 järgi ja mõista talle karistuseks viis (5) kuud vangistust. G.S

Süüdi tunnistada § 121 järgi ja mõista talle karistuseks üheksa (9) kuud vangistust. G.S

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest G.S-ile raskeima suurendamise teel kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.märts - 29.märts 2007.a - G.S-i

s.o kaks (2) päeva - karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista G.S-ile üheksa (9) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada mõistetavat karistust - üheksa (9) kuud G.S-ile kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust - Tartu Maakohtu 22.veebruari 2000.a kohtuotsusega temale mõistetud karistuse ärakandmata osa - üks (1) aasta neliteist (14) päeva vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks üks (1) aasta kümme (10) kuud kaksteist (12) päeva vangistust. G.S-ile

G.S-ile mõistetud karistuse aja alguseks lugeda tema kinnipidamist, s.o 30.oktoober 2008.a.

G.S-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

KrMS § 310 alusel välja mõista solidaarselt Käti Aani ja Aivo G.S-iga (isikud süüdi G.S-ilt

mõistetud kriminaalasjas nr. 1-07-16213 Tartu Maakohtu otsusega 26.02.2008.a.) kaks tuhat kakssada viiskümmend (2250) krooni R.R. kasuks.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha kuus tuhat viissada G.S-ilt kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsja tasud kokku üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa (1138) krooni 70 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: