1-08-11661\1 · 1-08-11661\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-11661

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

18.novembril 2008. a., Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

süüdistatav B.K, isikukood: 35903242711elukoht: XXXXX XX-X, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 121 järgi,

t u v a s t a s:

B.K süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2007.a kella 14.00 paiku lõi isiklikul

pinnal tekkinud tüli käigus Tartus XXX asuvas korteris P.T. tühja klaaspudeliga vastu pead, tekitades kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu.

Sellega pani B.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehaline väärkohtlemise.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole.

Prokurör teeb ettepaneku karistada B.K KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500 krooni.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

B.K süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud kannatanu P.T. ütlustega (tl 1), Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjaga (tl 2), kiirabikaardiga (tl 3), tunnistaja A.R. ütlustega (tl 4-5) ja süüdistatava B.K kahtlustatavana antud ütlustega (tl 6-7).

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et B.K süü KarS § 121 järgi on täielikult tõendamist leidnud. B.K-le on süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb KarS § 121 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

B.K on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 2-l korral ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo.

B.K käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. KarS §121 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. B.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et B.K on tema poolt toime

pandud kehalist väärkohtlemist tunnistanud ja seda puhtsüdamlikult kahetsenud, seega on põhjendatud mõista talle karistuseks KarS §-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus alla sanktsioonis määratud keskmist.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Teatisest B.K keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 14) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi.

KrMS § 180 alusel kuulub B.K-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus B.K ühesaja viiekümne (150) päevamäära ulatuses, s.o seitse tuhat viissada (7 500) krooni riigituludesse.

B.K suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista B.K-lt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, kaitsja tasu nelisada üheksakümmend viis (495) krooni 60 senti

ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu seitseteist (17) krooni 70 senti riigituludesse.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik