1-08-14790\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-14790

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.novembril 2008.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-14790 (08230118957) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi

U.M süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Katrin Kabel Süüdistatav U.M eluvõi asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: puudub; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: OÜ T , kriminaalkorras karistatud /tl 9-21/

- 31.01.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 alusel vangistus 1 aasta katseajaga 18 kuud; - 17.05.2001.a. Tallinna linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2- § 15 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel

vangistusega 1 aasta, KrK § 40 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, lõplik vangistus KrK § 40 lg 3 alusel 1 aasta ja 1 kuu vangistust; - 05.07.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202´5 lg 1 alusel arest 1 kuu, KrK § 139 lg 2 p 2- § 15 lg 2 alusel vangistus 3 kuud, KrK § 40 lg 1 alusel vangistus 3 kuud;

- 03.03.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 4 kuud;

- 25.01.2005.a. Tallinna linnakohtu poolt KarS § 280 lg 1 alusel

2 vangistus 2 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 2 alusel vangistus 6 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 8 kuud, KarS § 68 lg 1, KarS § 74 alusel vangistus 3 kuud 27 päeva katseajaga 18 kuud; - 31.10.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud ja 27 päeva; - 11.07.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud; - 02.10.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4- § 25lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud; - 29.08.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. Karistuse algus 29.08.2008.a.

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 06.11.2008.a. Kaitsja

Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.M KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.M ´le 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.11.2008.a.

Tõkendina kohaldada U.M suhtes vahistamine. Vahistada U.M kohtusaalis.

Välja mõista U.M-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

3 Kohtuotsuse põhiosa

U.M süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel

korral toime pannud varguse, 06.11.2008 kella 16.55 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Prisma kaupluse müügisaalis püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Prisma Peremarket AS’le kuuluvat kaupa - kaks pudelit konjakit Larsen maksumusega 399.90

krooni pudel, kokku maksumusega 799.80 krooni ning üks pudel konjakit Larsen

maksumusega 329,90 krooni, seega kaupa kogu maksumusega 1129.70 krooni, mille peitis

endale kotti. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt pärast müügisaalist väljumist kinni.

Seega , olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud U.M varguse, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

U.M süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kiirmenetluse

protokoll 07.11.2008.a., millest nähtub, et protokoll on koostatud 07.11.2008.a. U.M

kohta (t.lk.36-37); Prisma Peremarket AS avaldus nr 9798 06.11.2008.a., millest nähtub, et 06.11.2008.a. varastati Kristiine Prismast, aadressil Endla 45 kauplusele kuuluvat kaupa: 2 „Larsen“ konjakit, ühe maksumus 399.90 krooni, 1 “Larsen“ konjak, maksumusega

329.90 krooni. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele (t.lk.2); õigusvastase teo toimepanemise akt 06.11.2008.a., millest nähtub, et AS Prisma Peremarketis, Endla 45, läbis

U.M 06.11.2008.a., kassade rivi, jättes kauba eest tasumata, maksmata kauba kogusumma 1 129.70 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele (t.lk.3); tunnistaja V Š

ütlused, et 06.11.2008.a. olles tööl Prisma Peremarketis, Endla 45 valvekeskuse kaamerate

taga, kui märkas alkoholiosakonnas kükitamas naisterahvast. Oli näha, kuidas naisterahvas võttis riiulist karbiga pudelid, tühjendas need karbid ning asetas tagasi riiulisse. Pudelid jättis

esialgu korvi ning jälgis turvatöötajaid. Tema andis teada teistele turvatöötajatele.

Naisterahvas läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasumata (t.lk.4); tunnistaja JL ütlused, et tema viibides 06.11.2008.a. Kristiine Prismas, aadressil Endla 45, Tallinn, kui tuli keskuselt

signaal tütarlapse kirjeldusega, kellel oli seljas pruuni värvi jope, jalas tumesinised teksapüksid, käes Prisma kott. Tütarlaps peeti kinni peale kassade rivi läbimist. Turvakontrolli

käigus avastati isikult kotist kaks suurt pudelit Larsenit ja üks väike Larsen, kogumaksumusega 1 129.70 krooni (t.lk.5-6); U.M karistusregistri teatis, millest nähtub, et isikut on varem mitmel korral kriminaalkui ka väärteokorras karistatud. (t.lk.9-

21); Harju Maakohtu 29.08.2008.a. otsus nr 1-08-11202, millest nähtub, et 29.08.2008.a.

mõisteti Harju Maakohtus süüdi U.M KarS § 25 lg 2 §199 lg 2 p 9 järgi ning

karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust (t.lk.22-23); kahtlustatava U.M

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 06.11.2008.a. (t.lk.24-26); kahtlustatav U.M

ütlused, millistega tunnistab oma süüd ning seletab, et tuli 06.11.2008.a. alkoholijoobes Tallinn, Endla 45 aadressil asuvasse kauplusesse Kristiine Prisma. Kaupluse

müügisaalis otsustas varastada 3 pudelit konjakit „ Larsen“, 2x 399.90 krooni,

kogumaksumusega 799.80 krooni ning veel ühe väikese pudeli konjaki „Larsen“,

maksumusega 329.90 krooni. Varastatud kauba kogumaksumus 1 129.70 krooni. Peitis

konjakipudelid endale kotti. Pärast kassade läbimist peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup

kahjustamata tagastatud kauplusele. Tunnistab tehtut (t.lk.27-29) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav U.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

4

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötas. U.M karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.M

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.M ei ole

võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. U.M kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist

karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud U.M suhtes ka põhjusel, kuna U.M ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud menetluskulusid, samuti on

tema keskmise päevasissetuleku suuruseks 0 krooni ( t lk.32) ning lisaks kuuluvad U.M

´lt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine U.M suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole U.M

isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna U.M on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse

vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

ultima ratio

(viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole U.M

suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna U.M ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest U.M

( osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt

toimepandud tegu ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti

osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema

lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab,

et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub U.M suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama

toimepandud teo eest. U.M pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et U.M suhtes on

võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda mitte sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud üheksal korral, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuriteo pani toime nädala möödudes

peale karistuse kandmiselt vabanemist, seega tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise

määra lähedalt. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. U.M ´ilt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku

1 292.10 krooni Arvestades U.M varalist seisundit, tema väidetavat töölt

koondamist ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik