1-08-14523\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-08-14523

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2008.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-08-14523 (08260101423) kirjalik menetlus Prokurör Aro Siinmaa Kriminaalasi N.T süüdistus KarS § 201 lg. 1 järgi käskmenetluses

Süüdistatav N.T

Elukoht: XXXXXXXX; isikukood: XXX,

Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 25.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahalise karistusega 7500.- krooni, 2) 19.01.2005.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1 järgi 4-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, 3) 22.11.2005.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 15 000.- krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks aastaks; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viimati 24.10.2007.a. LS § 741 alusel rahatrahviga 4200.- krooni. Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p. 1 ja § 254

Süüdi tunnistada N.T KarS § 201 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, s.o. 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 1 (ühe) aasta jooksul tasumisega kuu

04. kuupäevaks 11 (üheteistkümnel) kuul igakuiselt 1670 (üks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni ja viimasel, 12. (kaheteistkümnendal) kuul 1630 (üks tuhat kuussada kolmkümmend) krooni. Esimene tasumise tähtpäev on 04.12.2008.a. ja viimane tasumise tähtpäev on 04.11.2009.a.

Rahaline karistus ositi tasumisega tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB pangas või nr. 221023778606 Hansapangas (logoga Swedbank), viitenumber 4100065035.

- - 2

Kui N.T ei tasu viimaseks tähtajaks talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab

kohus selle täitemenetluses KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Tsiviilhagi rahuldada VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel välja mõista N.T-lt 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni E.J. kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista N.T-lt 7092 (seitse tuhat üheksakümmend kaks) krooni ja 60 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud viimasel tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise või kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse viimaseks tähtpäevaks tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus

täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Süüdistataval N.T on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

E.J. ostis 2005.aastal sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX . 2007.a. augustis müüs ta sõiduauto 25 000.- krooni eest suusõnalise lepingu alusel N.T-le, kes pidi auto eest tasuma osade kaupa. E.J. lubas auto ARK-s vormistada N.T nimele siis, kui auto eest saab

kogu hind, so. 25 000.- krooni tasutud. Kokkuleppe kohaselt pidi N.T igakuiselt tasuma

5000.- krooni, kui tegelikult maksis ta 2007.a. septembri- ja oktoobrikuus, mõlemal korral 4000.-

krooni. 2007.a. detsembrikuus müüs N.T sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX R.K. ’ule 15 000.- krooni eest. R.K. müüs veebruaris 2008.a. omakorda auto edasi M.J. ’le 35 000.- krooni eest.

N.T süüdistatakse selles, et tema 2007.a. augustikuus omastas E.J. poolt tema valdusse antud sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 25 000.- krooni, mille müüs detsembris 2007.a. R.K. ule pöörates sellega võõra vallasasja enda kasuks.

Seega pani N.T toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Kuriteoga N.T tekitas kuriteoga varalist kahju E.J., kes on esitanud tsiviilhagi 13 500.- krooni nõudes (tl 4). Asitõendeid kriminaalasjas ei ole.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada N.T KarS § 201 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 400 päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o. 20 000.- krooni suuruse rahalise karistusega.

- - 3 KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt:

1) 04.12.2008 1670.- krooni 2) 04.01.2009 1670.- krooni 3) 04.02.2009 1670.- krooni

4) 04.03.2009 1670.- krooni 5) 04.04.2009 1670.- krooni 6) 04.05.2009 1670.- krooni

7) 04.06.2009 1670.- krooni 8) 04.07.2009 1670.- krooni 9) 04.08.2009 1670.- krooni

10) 04.09.2009 1670.- krooni 11)04.10.2009 1670.- krooni 12) 04.11.2009 1630.- krooni

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 201 lg. 1 järgivalduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või

suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 201 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on omand, mille koosseisu kuulub vallasasi. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist.

Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg. 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistataval oli kuriteo toimepanemise ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist üks karistus omandi vastu suunatud kuritegude eest.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. N.T keskmise päevasissetuleku suurus on Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes ei ületa 50 krooni (tl.

42) ja seega tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud kolmanda ja neljanda lause järgi rahalise karistuse

mõistmisel aluseks võtta 50 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid.

Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 6525.- krooni.

KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjale makstud advokaaditasu õigusabi osutamise eest on 495.60 krooni (tl. 45, 47).

KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 42.20 krooni (tl. 44). KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 29.80 krooni.

- - 4 Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud viimasel tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile.

Kannatanul on õigus tsiviilhagi täitmiseks määratud tähtaja möödumisel taotleda täitmist täituri kaudu. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik