1-08-13543\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-13543 (kohtueelses menetluses nr 08260104517) riik P.E versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär

Vilma Ressar Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav P.E

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.E süüdi (KarS) § 263 p 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.-09. september 2008, so 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 kuu 27 päeva;

KarS § 69 alusel asendada P.E-le mõistetud vangistus 1 kuu 27 päeva üldkasuliku tööga 114 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. juuli 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada P.E KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada P.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult EK Nelipühi Kiriku Abja-Paluoja koguduse tsiviilhagi ning välja

mõista P.E-lt 20546 krooni EK Nelipühi Kiriku Abja-Paluoja koguduse kasuks; 2.2 välja mõista P.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja

tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.

2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on P.E-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 68 alusel

arvata eelvangistuse aeg 07.-09. september 2008, so 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks

karistuseks lugeda vangistus 1 kuu 27 päeva; KarS § 69 alusel asendada P.E-le

mõistetud vangistus 1 kuu 27 päeva üldkasuliku tööga 114 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. juuli 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada P.E KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . P.E on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 06.09.2008.a. kella 23.10- 23.20 paiku läks Viljandi maakonnas Abja-Paluojas Jaama xxxx taha, kui uksele tuli korteris elav Guldar J., hakkas ta kannatanut näpuga rindu torkides ähvardama tapmise ja kehavigastuste

tekitamisega. Sellest tekkis rüselus kannatanu ja kahtlustatava vahel. Seejärel 07.09.2008.a.

peale südaööd tagus P.E mõlki kannatanu kasutuses oleva EK Nelipühi Kiriku Abja-Paluoja kogudusele kuuluva bussi Nissan Serena, millega tekitas kogudusele kahju 20 546 krooni. Peale politseist vabanemist 07.09.2008.a. kella 08.00 paiku läks P.E uuesti kannatanu korteri juurde, kuna ta korterisse sisse ei saanud, siis helistas ta korduvalt kannatanule

ja ähvardas kannatanut tappa ja tema vara hävitada. Oma sellise tegevusega rikkus P.E Guldar J. ja tema pere ning ka teiste majaelanike rahu.

P.E teod on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine

3

EK Nelipühi Kiriku Abja-Paluoja kogudus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 20546 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991,20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147,50 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.E-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

147,50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991,20 krooni, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

P.E on kahtlustatavana kinni peetud 07.-09. september 2008, seega on P.E viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik