4-08-6040\2 · 4-08-6040\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-6040 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi

Vaidlustatud lahend Herkki Väliste (isikukood 37811224254, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ S ) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi

Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 29.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,08,004338

Asja läbivaatamise kuupäev 15.oktoober 2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Herkki Väliste kaebuse esitaja kaitsja, vandeadvokaat, Andres Simson kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja H Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus

otsustas:

Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 29.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,08,004338 muutmata ning Herkki Väliste kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

2 kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabel Marko Olesk koostas 06.05.2008.a. väärteoprotokolli AB 1018950 Herkki Välistele selle kohta, et tema 06.05.2008.a. kell 00.22 juhtis Tallinnas Pärnu maanteel, Viljandi mnt ja Tammsaare tee vahel suunaga Tammsaare tee poole, sõidukit Xxx, reg. nr. xxx, kiirusega 75 (+/-3) km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus Herkki Väliste LE § 124 p 1 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar K Palits karistas Herkki Välistet 29.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2317,08,004338 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks. Herkki Väliste kaitsja, vandeadvokaat, Andres Simson esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristus ning vähendada Herkki Välistele määratud rahatrahvi suurust. Kaebuse esitaja töötab ettevõttes, mis tegeleb ehitustöödega Eesti erinevates piirkondades, mistõttu on mootorsõiduki juhtimine isikule tööalaselt vajalik. Ilma juhtimisõiguseta oleks firma töö juhtimine võimatu. Lisaks eeltoodule on karistus sellise rikkumise eest ebaproportsionaalselt suur arvestades üldist praktikat. Sõidukiiruse ületamine peaks kaasa tooma küll rahatrahvi, kuid juhtimisõiguse äravõtmine on antud juhul ülepingutatud ning ebamõistlik. Herkki Väliste on oma teo tähendusest aru saanud ja kahetseb seda puhtsüdamlikult.

Herkki Väliste jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Kahetseb juhtunut. Juhtimisõigus on alates 1997.a., juhiload on väga olulised tema töös. Rikkumise pani toime hajameelsusest, teadis suurimat lubatud sõidukiirust sellel teel. Tahtlikult ei rikkunud. Rikkumiste vältimiseks kasutab nüüd sõidukil püsikiirusehoidjat. Enne käesolevat juhtumit püsikiirusehoidjat ei kasutanud. Varem, kui juhtimisõigus oli ära võetud, siis aitas teda üks töötaja ning kasutas ka taksoteenust. Praegusel ajal muudab juhtimisõiguse äravõtmine kaebaja olukorra väga raskeks. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et rahatrahvi osas on otsus õige ning nad taotlevad ainult lisakaristuse tühistamist. Tegu oli väikese rikkumisega ning mootorsõiduki juhtimine on kaebajale tööalaselt vajalik. Isiku läbisõidetud kilometraaži arvestades on rikkumisi vähe. Kõik varasemad trahvid on tasutud, tegu pole paadunud huligaaniga.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et otsus on õige. KarS § 56 lg 1 käsib arvestada tegu, see oli ohtlik. Kiiruse ületamine pole ohutu tegu. Kergendavad ja raskendavad asjaolud karistuse määramisel puudusid. Isik on avaldanud kahetsust, kuid uued rikkumised seda ei näita. Varasem juhtimisõiguse äravõtmine pole kaebajat mõjutanud. Järelduseks on ainult kahetsus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja seisukohad ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirja nõudeid, kuid mitte tahtlikult, ületas kiirust hajameelsusest. Kaebuse esitanud isik vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks.

3 Kaebaja poolt liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumine, s.t asulasisesel teel suurima sõidukiiruse ületamine 22 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks Herkki Väliste omaksvõtule (tlk 15, 26), ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tlk 16), millest nähtub, et Herkki Väliste sõitis 06.05.2008.a kell 00.22 Tallinnas Pärnu maanteel kiirusega 75 (+/-3) km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kuna isik ise tunnistab, et rikkus kogemata liikluseeskirja ja ületas kiirust hajameelsusest, on väärtegu seega toime pandud hooletusest. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Herkki Välistele süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 124 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ja karistus LS § 7422 lg 2 järgi, rahatrahv summas 3000 krooni, on määratud sanktsiooni maksimaalses määras. Kahetsuse jättis kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestamata, kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamised. Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja selline seisukoht põhjendatud, arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistri õiend (tlk 29). Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest (tlk 29) nähtub, et kaebuse esitaja on ka 22.05.2004.a, 01.08.2005.a. ja 11.12.2006.a pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistusena on määratud üksnes rahatrahvid. 15.06.2007.a. samasisulise rikkumise eest LS § 7422 lg 3 järgi on Herkki Välistelt lisaks määratud rahatrahvile juhtimisõigus 2 kuuks ära võetud. Lisaks eelpool nimetatud rikkumistele on isikul veel kehtivad karistused 22.01.2005.a. rikkumise eest LS § 7435 lg 1 järgi, 09.08.2006.a. rikkumise eest LS § 7435 lg 1 järgi ja 21.08.2007.a. rikkumise eest LS § 741 lg 2 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 7 kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise ees, mis tähendab, et Herkki Väliste ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 29.05.2008.a. karistatud kiiruse ületamise eest 3000 krooni suuruse rahatrahviga, rikkus ta 19.09.2008.a. uuesti liikluseeskirja nõudeid. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Herkki Välistele elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema karistusregistri õiendist (tlk 29) ja jätkuvast käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Herkki Välistele soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja sooritas 4 kuu möödudes eelmisest rikkumisest uuesti liiklusalase väärteo, näidates sellega hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohtule esitatud äriregistri väljavõte (tlk 30) ning kaebaja väide, et juhtimisõigus on tal tööalaselt vajalik, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja sõnu ning esitatud äriregistri väljatrükki uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks, kuid antud asjaolud olid Herkki Välistel teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt, 15.06.2007.a. rikkumise eest, karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

4 Herkki Väliste on küll oma rikkumist tunnistanud ja kogu menetluse kestel väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kahetsuse olemasolus annab kohtule aluse kahelda kaebaja enese käitumine. Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse, mis muudab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu küsitavaks. Herkki Väliste peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses ja kohtus esitatud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo korduvusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et Herkki Väliste on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Aulike Salo Kohtunik