1-08-14068\2 · 1-08-14068\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Toimik nr.1-08-14068

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 03. novembril 2008.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-14068

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Tõlk Inga Kaljus

Prokurör Kalmar Kask

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Sergei Vassiljev (isikukood: 37004250301; viibib xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Vassiljev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.10.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Sergei Vassiljev on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 13.06.2005.a otsusega KarS § 184 lg2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 25.10.2002.a otsuse järgi kandmata karistuse – 6 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.11.2004.a ja lõpp on 14.11.2008.a. S.Vassiljevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse ajal töötas kaks kuud puusepana. Enne vangistust töötas ametlikult vaid ühe aasta ülejäänud mitteametlikult juhutöödel ehitusel. Talle on määratud invaliidsusgrupp (puue 80%) Saab riigilt pensioni. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisel läheb elama oma vanemate juurde aadressil xxxx. Suhted lähedastega head. Enne vangistust tarvitas ta narkootikume.

2 Vabanemisel on ohustatud kogu ühiskond kuna S.Vassiljev omas ja müüs narkootikume. Uue kuriteo riski vähendab legaalne sissetulek, toimiva sotsiaalvõrgustiku olemasolu ning hoidumine kriminaalsetest kontaktidest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Vassiljevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna esineb palju uue kuriteo toimepanemise riske: töökogemuse puudumine, väike sissetulek, kinnipeetava sissetulek ja sõltuvusprobleem (isik on endine narkomaan). 2002 a. on kinnipeetavale määratud invaliidsusgrupp ja vabanemise korral ei ole tal kindla töökohta. Peale seda eelmise karistuse ajal olles kriminaalhooldusel ei võtnud S. Vassiljev seda aega kui võimalust end tõestada kui õiguskuuleka isikuna. Sergei Vassiljev ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Kuriteo pani toime katseajal. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Vangistuse ajal on üks distsiplinaarrikkumine. Kuriteo pani toime katseajal. Vabanedes puudub kindel töökoht. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Sergei Vassiljev on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust kuriteo eest, mille sooritas katseajal, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vangla riskihindaja leiab, et isik on ühiskonnale ohtlik. Sergei Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja, kes leiab, et töökogemuste puudumine, väike sissetulek, kinnipeetava elustiil ja sõltuvusprobleemid on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Sergei Vassiljev on ära kandnud peaaegu kogu karistuse ning kandmata karistuse osa on vähem kui üks kuu ning kohtumääruse jõustumise ajaks karistus oleks Sergei Vassiljevil täies ulatuses kantud. Ka kinnipeetav on avaldanud, et ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega, kuna arvab, et tal on otstarbekam vabaneda karistuse ärakandmisega. Lähtuvalt eeltoodust ning olles võtnud arvesse kinnipeetava isikut, tema käitumist, varasemad kriminaalhooldusel viibimise kogemust ning tema võimalusi vabaduses resotsialiseerida on kohus arvamusel, et Sergei Vassiljev tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole otstarbekas. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik Jüri Sakkart