1-08-4461\19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.november 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 26.oktoober 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4461 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi

K.U süüdistuses KarS prg. 214 lg 1 ja 203 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 11.juunist 2008.a. Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava K.U kaitsja adv. Mirjam Frey Prokurör Robert Saareke Süüdistatav K.U (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Mirjam Frey RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 11.juunist 2008.a. K.U suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

2

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 11.juunist 2008.a. mõisteti K.U süüdi KarS § 214 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud; KarS § 203 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg 25.10.2007 – 26.10.2007.a., s.o. 2 päeva karistuse hulka. Kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates karistuse reaalsele kandmisele asumisest.

K.U mõisteti KarS prg. 214 lg 1 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul 01.01.2005.a. kuni 17.09.2007.a. on süstemaatiliselt ähvardanud oma ema V. K.d ja isa E. K.d (isikukood XXXXXXXXXXX) tappa ja piinata, vara rikkuda ja hävitada , nõudes eelkirjeldatud tegevustega emalt raha.

KarS prg. 203 järgi mõisteti K.U süüdi selles, et tema

12.08.2007.a. ja 13.08 2007.a. vahelisel ööl avas tahtlikult XXXXXXXXX

X.XXXXXX XX-XX asuvas vannitoas vee kraani eesmärgiga põhjustada veeavarii. Kraanist väljuva vee põrandale juhtimise tagajärjel jooksis vesi lisaks korteri nr. XX põrandale, esimese korruse korterisse nr. X ja nr. XX. vesi rikkus korteri nr. XX vannitoa, esiku põranda, seinad, uksed ning laed ja korteris nr. X

vannitoa seinad. Veeavarii tagajärjel tekkis korterites nr. X ja nr. XX hallitus. Veeavarii tagajärgede likvideerimise maksumus oli kokku 186510.- krooni.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja maakohtu otsuse tühistamist

ja uue otsusega K.U õigeksmõistmist. Apellant leiab, et Harju

3

Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Rikkumine seisnes selles, et kohtuotsuse järeldused K.U süü

kohta ei vasta asjas kogutud tõenditele. K.U ei tunnistanud ennast esitatud süüdistustes süüd.

1. Tunnistades K.U süüdi KarS § 214 lg 1 järgi, leidis kohus, et

tõendamist on leidnud kohtualuse poolt süstemaatiline vanematelt raha nõudmine, millega on kaasnenud tapmise ja piinamisega ning vara rikkumise ja

hävitamisega ähvardamine. Kohus luges ülalmärgitud teod tõendatuks kannatanu V. K. ja tunnistaja E. K. kohtueelses menetluses antud ütlustega (t.l 10-16, 25-27). Apellant on arvamusel, et kohtu järeldus kuriteo objektiivse külje tõendatuse

kohta ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. KarS § 214 lg 1

kuriteokoosseisu eelduseks on, et isik kasutab ähvardamist mitte muul

eesmärgil, vaid varalise kasu saamiseks. Seega tuleb KarS § 214 lg 1

kuriteokoosseisu tuvastamiseks selgitada, kas K.U poolt välja

öeldud ähvardused, isegi kui need aset leidsid, olid suunatud vara omandamisele. Olemasolevad tõendid niisugust tegevuse motiivi ei kinnita.

Nii nähtub V. K. 05.10.2007 antud ütlusest, et poeg K.U ähvardused vägivalda kasutada on aset leidnud olmetülide käigus. Kannatanu ütlusest ei tulene üheselt, et ähvardusi oleks K.U kasutanud ka

raha väljapressimise eesmärgil. V. K. ütlustes sisalduva vastuolu tõttu ei saa

K.U süüdi tunnistada KarS § 214 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises kannatanu ütluste alusel. Tunnistaja E. K. väidab 17.10.2007 ülekuulamisel: „Toomas ütleb, et kui raha ei anna, siis teeb ta nii, et meil tuleb 10 korda rohkem maksta.“ Selline ähvardus ei sisalda vägivalla kasutamist. Seega ei ole täidetud KarS § 214 lg 1 süüteokoosseis.

2. Tunnistades K.U süüdi KarS § 203 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, leidis kohus, et tõendamist on leidnud võõra asja rikkumine olulise kahju

tekitamisega. Kohtu arvates on kohtualuse enda, V. K. ja E. K. ütlustega tõendatud K.U poolt vannitoas veekraani lahtijätmise fakt, mille

tagajärjel ujutas vesi üle vannitoa ja koridori. KarS § 203 ettenähtud kuriteo

toimepanemine eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Süüdimõistetu on ennast

26.10.2007 vara rikkumise faktis küll süüdi tunnistanud, kuid märkinud, et ei rikkunud vara tahtlikult (t.l 38). K.U ütluste kohaselt oli ta sel ööl

alkoholijoobes. Väidab, et tõenäoliselt ta unustas kraani lahti. Ta arvas päris kindlasti, et ta kraani vannist välja võtnud ei oleks (t.l 38).Tunnistajad E. K. ja V. K., kelle ütlustele on kohus oma otsuse rajanud, ei tõenda K.U

tegevuses tahtluse olemasolu. Sündmuse toimumise hetkel tunnistajad koha peal ei viibinud. Samuti ei vestelnud nad K.U-ga ei enne ega ka vahetult pärast kraani lahtikeeramist. Seega ei ole neil võimalik hinnata K.U tegevuse motiive 12.08.2007 öösel X.XXXXXX XX-XX asuva korteri vannitoas. V. K. 17.10.2007 antud ütlustes küll väidab, et poeg temaga vesteldes

on tunnistanud, et uputas korterid ära meelega, kuid oma eelmistes ütlustes

4 05.10.2007 tunnistaja nii kategooriline ei ole. Pealegi on tunnistaja ütlused selles

osas vastuolus K.U ütlustega, kes ei ole kunagi kinnitanud, et taoline vestlus oleks emaga aset leidnud. KarS § 16 lg 4 kohaselt tegutseb isik

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kuivõrd K.U väitel ei jätnud ta meelega kraani lahti ega ka keeranud kraani vannist eemale, siis ei pidanud ta

võimalikuks, et ta uputab korterid ega möönnud, et tema tegevuse tagajärjel

saab võõras vara rikutud ning tekib oluline kahju. Tahtluse puudumise tõttu ei

esine K.U tegevuses 12.08.2007 episoodis KarS § 203

ettenähtud kuriteo koosseisu. Kohtu järeldus K.U tahtluse olemasolu kohta ei vasta asjas kogutud tõenditele.

Kannatanu V. K. esitas vastuväited apellatsioonile, milles ta pidas apellatsiooni

väiteid põhjendamatuteks, taotleb apellatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioonikohtu istungil esitatud apellatsiooni, prokurör taotles selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kuna kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluses, siis rajas maakohus põhjendatult oma otsuse kannatanute eeluurimisel antud ütlustele. Maakohus on

oma otsuses tsiteerinud kannatanute ütlusi, milliste alusel loeb tõendatuks

K.U poolt oma ema aadressil öeldud ähvardused füüsilise vägivalla

kasutamiseks ja ka ähvardused vara hävitada, millised olid seotud raha

üleandmise nõudmisega. Nii nähtub V. K. ütlustest, et K.U ähvardab tapmise ja piinamisega, kui talle raha ei anna. Sellised K.U poolt tehtud

ähvardused ja nõudmised täidavad KarS prg. 214 lg –s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu. Kuna K.U on ka varem karistatud kahel korral oma

lähedaste s.h. oma ema suhtes (Harju Maakohtu otsus 22.12.2005.a.)

toimepandud vägivallategude eest, siis oli kannatanul põhjendatud alus karta ähvarduste täideviimist.

KarS prg. 203 osas on maakohtu otsus samuti põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väide, et K.U unustas veekreeni lahti,

mis välistab tema teos tahtluse, on paljasõnaline. Tuvastatud on , et uputus tekkis seetõttu, et kraan oli avatud ja oli suunaga põrandale e. mitte kraanikausi või vanni kohal. On selge, et kui K.U öösel pesi, siis ei teinud ta seda põranda kohal vaid vanni kohal. Eeltoodu tähendab aga seda, et peale pesemist

pidi K.U lahtise kraani põrandale suunama ja mitte kinni keerama. Nimetatud fakt räägib küll pigem sihipärasest tegevusest, mitte maakohtu poolt

5

tuvastatud kaudsest tahtlusest ja kohtukolleegium ei saa selles osas

süüdistatava olukorda raskendada, kuid fakt iseenesest välistab apellatsioonis

esitatud versiooni kraani lahtiunustamisest. Maakohus on oma otsuses

põhjalikult motiveerinud K.U süüd vaidlusaluses kuriteoepisoodis ja

kohtukolleegiumil puudub alus maakohtu otsuses toodud tõendamisprotsessi ümberhindamiseks.

Kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaksid aluse K.U-le mõistetud karistuse kergendamiseks. Nii KarS prg. 214 lg 1 kui ka prg. 203 sanktsiooni ülemmääraks on 5 aastat. K.U-le on mõistetud

nimetatud paragarahvide järgi karistused, millised on sanktsioonide ülemmäärasid arvestades tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära ja ligilähedased

sanktsiooni alammäärale. Kuritegude kogumi eest on mõistetud karistus KarS prg. 64 lk-s 1 ettenähtud kergeimat põhimõtet – karistuste katmise põhimõtet –

kohaldades. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks

K.U suhtes KarS prg. 74 sätete kohaldamist. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu sellekohaste põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 11.juunist 2008.a. K.U suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Igor Amann Jüri Paap