Legislator Case Law & Legislation
1-08-13561\2 AI generated

1-08-13561\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-13561\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-13561 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-13561 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Roman Serõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Serõi (ik: 37203080257; vii...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-13561

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-13561

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Roman Serõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Roman Serõi (ik: 37203080257; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Roman Serõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 15.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Serõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Roman Serõi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.05.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 09.10.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 09.04.2008.a ja lõpp on 05.04.2009.a.

R. Serõi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav karistust kandes ei ole töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna abikaasa juurde , töökohaga ei ole vabanedes kindlustatud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Serõi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna viimase kuriteo sooritas kinnipeetav olles käitumiskontrolli all. Isikule oli juba antud võimalus kriminaalhoolduse all täita kontrollnõudeid ja elada seaduskuulekalt, kuid ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja sooritanud uue kuriteo. R. Serõi on 4-korral kriminaalkorras karistatud. Varavastased kuriteod on seotud narkoainete tarvitamisega, kuna kinnipeetav on narkosõltlane.

Roman Serõi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta R. Serõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Serõi varem 4-korral kriminaalkorras karistatud, viimane kord tingimusliku karistusega. Kuriteo on toime pandud katseaja kestel ja omab 1 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Serõi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Serõi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Serõi varem 4-korral kriminaalkorras karistatud, viimane kord tingimusliku karistusega. Kuriteo on toime pandud katseaja kestel ja omab 1 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Varavastased kuriteod on seotud narkoainete tarvitamisega, kuna kinnipeetav on narkosõltlane. Ametlikult ei ole töötanud.

Arvestades R. Serõi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik