1-08-4949\20 · 1-08-4949\20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Legislator summary

AI generated

Aivar Vahur suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse - määratud kaitsjale makstud tasu 3180 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni 10 senti;

Legislator headnote

AI generated

Art. 4 lg; 1-08-4949\20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Aivar Vahur suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse - määratud kaitsjale makstud tasu 3180 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni 10 senti;

Keywords

AI generated

medical care requirements medical expenses case of personal hardship risk-determining circumstance whiplash injury contract for medical treatment

AI generated

Full text

Ärakiri

1-08-4949

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2008. a Haapsalu

Kriminaalasja number

1-08-4949 (05750000144)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi

Aivar Vahur süüdistus KarS § 203 järgi üldmenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Aivar Vahur – elukoht *, isikukood 35504110213, *, *haridus,

emakeel * keel, *,

karistusregistri

andmetel A.Vahur ei ole karistusregistrisse kantud.

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Advokaat Peep Rajavere

RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista Aivar Vahur KarS § 203 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

2. Aivar Vahur suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse

jõustumist.

3. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu 3180 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni 10 senti;

- koopia tegemise kulu 161 (ükssada kuuskümmend üks) krooni 50 senti.

4. Kannatanu M N tsiviilhagi summas 37 957 krooni 24 senti jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi

vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb

esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

Aivar Vahur`it süüdistatakse selles, et tema tulistas 03.septembril 2005.a kella 23.50 ajal * talu

maadel isiklikust tulirelvast - vintraudsest püssist IŽ -18 22 kal LR nr O 1789 M N kuuluva Eesti

Kennelliidus registreeritud tõukoera Lääne –Siberi laika nimega Troll pihta mitu lasku, millest üks

tungis läbi looma otsmikuluu, läbides peaaju ja alumist lõualuud ning teine kuulidest sisenes koera

paremast abaluust läbides rindkeret ning vigastades südame pärgarterit ja kopse, mille tagajärjel suri

koer sündmuskohal saadud vigastustesse. Kuriteoga tekitas Aivar Vahur kannatanule M N varalise

kahju kokku 37957.24 krooni suuruses summas.

Sellise tegevusega pani Aivar Vahur toime võõra asja hävitamise, millega on tekitatud oluline

kahju, s.o KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdistatav Aivar Vahur andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis * talus. Seal oli kaasas ka koer -

Inglise kokkerspanjel. Talus oli ka abikaasa. Tulistas M N kuuluvat koera Ida- Siberi laikat oma

talu territooriumil.

Läks oma koeraga tagant uksest välja, kell oli umbes pool 12. Vaatas televiisorit, koer niutsus, tahtis

välja. Läks välja, koer liikus maja otsa poole, tagumise otsa peale. Tagumises otsas on selline auk,

kuhu viskavad toidujäätmed ja sellised asjad ja sel hetkel kuulis liikumist rohu sees. Päeval, tulles

suvilasse ja olles seal, liikus lähiümbruses rebane. Neid liigub seal palju. Kuna koer mingil põhjusel

läks maja taha, kutsus teda küll ära, aga ta ei kuuletunud sellele ja läks läbi maja ja kuna mõttes oli

see rebane, siis võttis väiksekaliibrilise püssi ja padruneid. Relvad olid köögi kõrvaltoas, võttis sealt

relva ja padrunid eraldi, sest relv ei olnud laetud ja läks läbi maja, kuna kaks sissepääsu on, üks

köögi ja teine õue poolt, kuhu tuli politsei. Minnes hoovi peale, pani põlema välisvalgustuse ja

hoovi peal esimese hooga ei näinud midagi. Oma koer tuli paremalt, ta oli mingi ringi teinud ilmselt,

maja eest hoovi peale, siis hetke pärast ilmus vasakult suurem koer. Spanjel on selline, et ta eriti

sõbralik ei ole, hakkas lõrisema. Isased koerad ei ole eriti sõbralikud omavahel. Tekkis moment, et

üritas, et mine minema, aga sellest ei tulnud midagi välja ja oma koera ei suutnud ka ära kutsuda, ta

hakkas nagu oma territooriumi kaitsma või midagi sellist. Seal ei jäänud, ei olnud mingit varianti

seal jalga vahele panna, tekkis oht, noh, öösel pimedas kell pool 12, tekkis oht koerale ja endale ja

koer oli tundmatu. Tema seda koera ei tundnud, ei olnud seda koera varem näinud. Kasutas relva

oma koera kaitseks. Sooritas mingi neli või viis lasku, sest viimane lask, muud lasud olid rünnaku

tõrjumiseks. Viimane lask - kui koer oli pihta saanud, noh, koer elas ja selleks et koer ei piinleks,

läks lähemale ja lihtsalt halastuslasu. Esimesed lasud sihtis koera suunas. Esimene lask kohe ei

tabanud. Arvas, et koer jookseb minema peale esimest lasku. Ei olnud mingit plaani hakata maha

laskma. Koer oli 8 – 10 m kui lasi teda. Ei olnud koera kõrval. Suur koer ja ega ei julgenud lähemale

minna. Oma koera kõrgus on 25- 30 cm kõrge. See koer oli tema koerast 2- 3 korda suurem. Teine

koer oli suur koer. Tunduvalt suurem - kolm- neli korda. Mitu korda suurem, tema põlvekõrgune.

Kui tulistas, siis koerad olid eraldi paarimeetrise vahega. Tema seisis kahe koera vahel. Kui koer

oleks tema juures olnud, siis oleks ta saanud sealt ära rebida ja ära viia.

Arvab, et kui oleks teadnud, tundnud seda koera, et see on naabrikoer, kindlasti oleks läinud ja jala

vahele pannud, kindlasti, tema jaoks oli see võõras koer, kes võis olla marutaudis, see oli öine aeg.

Kui see oleks olnud päeval, siis, no ei tea, sel momendil ei olnud teist varianti kui relva kasutada.

Arvab, et see esimene lask ei olnud sihitud otse koerale vaid koera suunas, mis ei tabanud koera.

Peale esimest lasku - koer ei reageerinud sellele. Aga hiljem selgus, et see on jahikoer ja laskudega

harjunud.

Võõras

koer

ei

jõudnud

tema

koera

rünnata,

füüsilist

kontakti

ei

olnud.

Ei saanud oma koera tuppa viia, koerad olid eemal. Koerte vahe oli paar meetrit. Kui nad oleksid

kaugemal olnud, ei oleks situatsiooni tekkinud või kui võõras koer oleks ära jooksnud. Ei tea, milles

küsimus, kas see et koer lõrises või. Oma koer lõrises, ta oli oma territooriumil. Politseinik väitis, et

ta koera ei näinud, aga koer tuli kööki, kui protokolli vormistati, ta tuli siis kui abikaasa tuli. Sellise

müra peale olid kõik üleval. Koer oli ka, aga ei lasknud koera kööki, ajas ta ukse juurest tagasi.

Ühe korra ütles võõrale koerale, et mine minema, nagu ikka koerale öeldakse. Ega ei karjunud seal,

aga kõva häälega. Kindlasti oleks peale relva midagi muud kasutanud, kui aega oleks rohkem olnud.

Nii kiire oli, sest see rünnaku oht oli nii reaalne.

Hetkest kui kuulis maja juures krabistamist kuni esimese lasu tegemiseni – arvab, et läks 2- 3

minutit. Minnes läbi maja, võttes relva, umbes kolm minutit. See toimus nii kiiresti.

Kuna järgmine päev pidi tulema tema poeg suvilasse, siis viis relva tuppa, võttis kindad, ei teadnud,

mis koeraga on tegemist, võttis koera, viis maja juurest eemale sinna, kus on tehtud fotod. Lihtsalt

viis ta ära. Vaatepilt ei olnud ilus. Võttis kinnastega jalgadest kinni ja viis ära. Kindad viskas pliidi

alla ja põletas ära, ei teadnud, kas koer on marutaudis või mitte. Peale seda läks majja, pani uksed

lukku ja mingi aja pärast kuulis politseiautot, vilkurid põlesid igal juhul. Koputati ukse peale, avas

ukse. Välisvalgustus oli kustutatud. Sees põlesid tuled, kui politsei tuli, koer oli koos abikaasaga

kõrvaltoas.

Politsei tuli ja küsis, mille kohta ei suutnud vastata seal. See oli nii suur šokk, mis toimus, et …

Ei pidanud koera laskmisest rääkimist vajalikus, see oli nii suur šokk, sest tema jaoks oli see hulkuv

koer ilma omanikuta. Sellest oli juttu järgmiseks S R ennem kui keegi politseist üle kuulas või

midagi. Ei mäleta, kas helistas S päeva või kaks hiljem. Siis ütles talle.

Ei tunne M N isiklikult, ühe korra vist talvisel ajal on kohtunud, või oli see vend. Aga isaga on

rohkem kohtunud. Aga läbi ei käi. Suhteid ei ole. Helistas ka M N töö juurde ja ütles, et on väga

kahju, et selline lugu juhtus. Ja on siiani kahju sellest sündmusest.

Tl 100-105 - foto 1- see on * tee, kust suundub tee suvila poole. Foto 2- teeots, mis läheb suvila

juurde, abikaasa suvila juurde. Foto 3- see on eeshoov, suvila hoov. Posti külge käib tuli. Kandepost

ja selle juures on tuli. Foto 4-tagumine uks, kust tuli koeraga välja. Koer liikus ümber maja. Foto 5-

see on ilmselt see koht, kus on solgiauk. Foto 6- ilmselt sedasama prügikohta näidatakse. Foto 7- siin

olid koerad. Nr 2 oli tema koer, seisis paremal. Ise oli meeter maad koerte poole kui sellele pildil.

Siin on vana tünn, pada, kus on lilled sees. Ei seisnud ukse juures vaid tünni juures, kus on lilled

sees. Foto 8 –arvab, et näitab suunas kus olid koerad. Foto 8 pealt vaadatuna seisis lillepeenra ja

katla vahel. Õunapuu, sellest seisis veel siinpool. Praktiliselt seisis foto vasakul serval. No ei oska

pildi pealt täpset kohta öelda. See õunapuu jääb selle vahele, see vahemaa on meeter-poolteist. See

oli kolm aastat tagasi. Ei mäleta täpselt kohti. Foto 9 – märgitud kohad, kus koerad olid. Foto 10 –

näitab suunda, kuhu viis selle koera. Ei olnud plaanis seda koera peita, lihtsalt viis tol hetkel… Foto

11- arvab, et selle koha peale viis selle koera. Foto 12- see on sama, mida näitab.

Kannatanu kahjunõuet ei tunnista, sest ka tema koeral on väärtus.

Kahetseb, et tulistas koera. Teades nüüd, et see oli naabrikoer, et on kannatanu alluvaga veel varem

olnud, suhelnud, see kõik. On väga kahju, et see juhtus nii. Ei ole uhke selle üle, et see nii toimus, on

väga kahju. Kõik oleks olnud olemata, kui hoiaks oma koerad kinni. Kui nad ära jooksevad, siis mis

teha, sama hästi oleks võinud see koer kuhugi auto alla joosta.

Oma koer on Inglise kokkerspanjel. Püssil oli optiline sihik, millise relvaga liikus öösel. Ei ole

jahipidamise luba, ei ole jahimees. Pimedas laskmine - see valgus, mis oli, kui hakata arutama, kas

oli ohtlik või ei olnud, sel hetkel oli ainukene mure oma vara kaitsmine. Ei olnud plaani koera maha

lasta, noo lasi viis lasku. Kui oleks esimene lask tabanud koera, teda ei oleks keegi lasknud rohkem.

Kui oleks koera ära tundnud, siis oleks läinud ja jala vahele pannud. Aasta hiljem tuli noor koer,

sama tõugu, lõkkeplatsi juurde ja võttis ta rihmast kinni. Võib arvata, kelle koer oli ja ta oli noor

koer, tuli sõbralikult juurde ja päevasel ajal ja midagi ei juhtunud.

Ei tundnud seda koera ja tema jaoks oli see tol hetkel võõras koer, kes võis olla marutaudis. Šokk

tekkis sellepärast, et see koer sai surma, mitte ei läinud koera nägemisest šokki.

Miks kardab koera, kes ei ründa - ei tea, koeral ei ole ju otsaette kirjutatud, et ei, ma ei ründa, ma

niisama lõrisen, ma olen naabrikoer. Mida teeb öösel väljas koer? Oma hoovi peal käime kõik

koertega. Avan, et pani seda koera kinnastega ära viies ka maha paar korda.

Kindad viskas sellepärast ära, et kartuses, et see koer võib olla marutaudis, kuna puutus seda koera

kinnastega. Läänemaal on marutaud ja koerad peavad kinni olema. Viis selle koera eemale

sellepärast, et pidi tulema alaealine laps. Ei mõelnud selle peale, et viies ta sinna, selle asemel oleks

võinud tõepoolest siduda ta kilekotti, või kohe hakkama teda matma. Ei mõelnud selle peale, kes

teda tuleb sööma. Õhtul viskas kindad pliita alla ja hommikul tegi tuld ja põletas ära. See protokolli

kirjutamine käis pliidi peal.

On relvaomanikuna teadlik et relvakasutamisest tuleb teatada, ei teatanud relva kasutamisest.

Arvab, et enda koer maksis 3000 või 3500 krooni. Tal on vanust 13 aastat. Ei mäleta, kas seal

ostu-müügi juures see hind on olemas. Ta on tõupaberitega samamoodi registreeritud koer. Ei oska

öelda palju need koerad praegu maksavad. Koera omanik on * L V vaktsineerimise raamatus. Kui

on * ostnud selle koera, siis peab seda ka oma varaks. Juriidiliselt on see * nimel koer. Kõik teame,

kellele jääb koer, kui * suureks kasvab, vanematele jääb see koer. Selle koera eest on hoolt kandnud

abikaasa.

Pimedas nägi, et teine koer tuli õue. Läks hoovi, siis oli juba relv kaasas, kartuses, et rohu sees

sahistamine, koer läks ümber maja, läks majja tagasi, võttis relva, kartuses, et see on rebane. Läks

välja, siis nägi oma koera ja mitte midagi muud, siis hetke pärast tuli suur koer vasakult. Siis tema

koer hakkas lõrisema ja teine koer vastas samaga, siis ütles, hõikas teisele koerale, et mine minema.

Üritas oma koera veel ära kutsuda, aga spanjel ei allu väga, ta on omapäine koer, ta ei kuula. Koerad

jäid teineteise peale lõrisema ja lähenesid. Ja tekkis oht, kuna tal on väike koer, see situatsioon kestis

15 – 20 sekundit.

Ei näinud, ei pannud tähele, kas teisel koeral oli rihm kaelas. Sündmuskoht oli piisavalt valgustatud

õue valgustusega. Sest see valgus, mis on maja küljes, see on kinni kasvanud.

Oht seisnes selles, et suurem koer võib rünnata väiksemat, kuna ta ei läinud ära. Reaalset rünnakut,

füüsilist kokkupuudet ei toimunud. Lasi viis korda, sest esimesed lasud ei tabanud. Ja koer ära ei

läinud. Siis käis lihtsalt automaatselt, et rünnakut tõrjuda. Pidi laadima relva eraldi, see ei olnud

automaatrelv. Võib-olla sai teise lasu pihta. Küsimus on väiksekaliibrilises relvas, mis üldse ei ole

jahipüss. Koer ei kukkunud kuhugi, sai ta pihta - raske öelda. Ei kuulnud, kas koer tegi häält, kui ta

pihta sai. Oli šokis, ei mäleta. Kuna ta oli maas ja elas….. Oma koer kuhugi ei jooksnud, kui

tulistas, ta on hinges jahikoer. Arvab, et keegi ei ole tal külje peal paugutanud. Ei ole proovinud,

arvab, et tema koera jaoks ei olnud tavapärane, et tulistatakse, aga ta ei läinud kusagile.

Ega alguses aru ei saanud miks politsei tuli, ei tundnud inimesi. Politsei küsis laskmist. Ütles, et ei

tea, lasi vist õhku. Ei suutnud kohe tunnistada, see oli nii suur šokk. Ei suutnud seda. Ei uurinud, kas

miski koera juures viitab omanikule.

Suvel on talus rohkem, 2- 3 nädalavahetust kuus. Naabritega ei suhtle.

See oli aeg, see 15 – 20 sekundit, olukorra hindamiseks. Praktiliselt lasud olid järjest. Esimesest

lasust ei juhtunud midagi See püss on sportrelv, mida võib kasutada sportimiseks või siis omades

jahiluba mingite ulukite laskmiseks ilmselt. See on nõukogude päritoluga relv. See oli kunagi vist

mõeldud oravate küttimiseks. Relvaluba on umbes 15 aastat. Enne seda sündmust oli relvaga

lasketiirus käinud. Ainult lasketiirus. Ja see oli enesekaitseks. Oli talus kaks relva. Üks oli

väikesekaliibriline vintpüss ja püstol. Võttis püssi, sest see oli esimene, mis kätte jäi, püstol oli

ilmselt kotis, ega need ei olnud kusagil laua peal.

Linnulennult * ja * isatalu vahemaa on 400 – 500 m. Maapiirist tema majani on mingi 200 m. Ei ole

kunagi kaardi pealt vaadanud. Ei ole naabertalu hoovi peal käinud. Kui oma talusse sõidab, ei sõida

naabritalust mööda

Sai aru, et see koer üldse pihta on saanud, kui koer kukkus maha. Ei saanud aru, et koer ennem

kuidagi oleks reageerinud Siis läks juurde ja koer elas siis ja lasi halastuslasu. Oma koer midagi ei

teinud, kuhugi ei läinud. Edasi võttis oma koera ja viisin tuppa relva. Ei tulnud mõtet politseile

helistada, šokk oli sellest asjast nii suur, tegelikult oleks pidanud.

Kannatanu M N andis kohtus ütlusi, et talle kuulus 2005 Lääne- Siberi laika. Tegemist oli Lääne-

Siberi laikaga ja muretses ta umbes 1a 7 k enne seda kui ta hukkus, täpselt ei mäleta. Sellest asjast

on siiski ligi 5 aastat möödas. Tegemist oli tõukoeraga. Selle kinnitamiseks on lisatud tõupaberid,

ostumüügilepingud. Oli 03.09.05 oma * elukohas *, nüüd on ta * küla, enne oli * küla. * talu. Käis

õhtul koeraga jalutamas. Meenus, et pidas sel päeval ka jahti, oli avatud väikeuluki küttimisluba,

jahiseltsi ülemuselt saab loa väljavõtte. * territooriumil võis viibida ka mitte rihma otsas koeraga.

Selleks oli õigus olemas.

Koeraga käis väljas õhtul 23.30 ajal. * I N oli jalutuskäigul kaasas. Jalutasid isale kuuluvatel

talumaadel. Koer ei olnud keti otsas. Jõudsid maapiirini, koer jooksis sellest üle ja läks kõrval

kahtlustatava maale kadakate vahele. Ei järgnenud koerale, jäi ootama, et koer tagasi tuleks, sest

kavatsesid jalutada maapiirini ja tagasi.

Kõigepealt nägi prožektoreid, millega valgustati ja siis järgnesid lasud. See valgustas seda kohta,

kust hiljem koera leidis, kuna nägi, mis kohta valgustati, siis kahtlustatava talust oli see umbes 60 m

eemal. Valgustamine toimus * talu hoovist 80 – 100 m kaugusel.

Esmalt kuulis ühte lasku, aga, siis nagu koera häält ei kuulnud, aga kuna ta oli jahikoer ja selliselt

treenitud, siis ta jooksis lasule lähemale. On ise teda treeninud ja teab, kuidas ta käitub, kui lastakse.

Tavaliselt ta käitus niiviisi. Teine lask juba tabas, sest oli kuulda koera kiunumist ja siis järgnes

umbes 3- 4- 5 lasku, ei oska täpselt öelda. Laskude suunda on raske öelda, aga kui lähtud sellest, et

mis suunas valgustati, siis lasud olid selles suunas mida valgustati. Enne seda, kui esimene lask

kõlas, oli koer vaikselt. Võõra koera hääli ei olnud.

Aega sellest, kui koer jooksis kadakate vahele ja kuulis lasku - see vahemaa on 80 – 100 m, see on

sekundite küsimus, 20 sekundit kuni pool minutit, siis hakkas valgustamine ja kõlasid lasud. Peale

laskude lõppemist, kuna oli pime, ei teadnud, kes laseb, kas joobes, narkojoobes, isik, või mida

tahes, siis läks isatallu, teavitas Lääne PJ ja jäi ootama patrulli. Patrull tuli päris kaua - mingi kahe

tunni pärast. Läks koos patrulliga sündmuskohale, patrull ei osanud sinna ise sõita ja läksid sinna

koos. Maja oli pime. Uksed olid suletud. Patrull kloppis väga kaua, mingi 10 minutit enne kui uks

lahti tehti. Ukse avas kahtlustatav - tema käest küsiti, kas ta tulistas koera. Ei kuulnud kõike mida

ütles, üks vestlus oli eemal, teine lähemal. Lähemal olevas vestluses ütles, et ta ei tulistanud ja fraas,

et tal on omal ka koer, et ta ei tulistaks kunagi koera. Ise ei vestelnud temaga, majas sees ei käinud.

Seisis hoovis maja ees. Maja ees puudus veri, puudus lohistamisjälg. Leidis oma koera

naabermaadelt - ta oli majast 60 m suure tee poole, seal taga on külalistemaja. Tulistamine oli väga

ohtlikus suunas, suure tee poole, külalistemaja poole. See on arusaamatu.

A.Vahur ei näidanud politseile seda kohta ette, ta ise väitis, et ta ei ole tulistanud.

Naabri koera ei ole kunagi näinud, ei näinud siis ja ei ole kuulnud ka. Imelik on see, et kui 10 minutit

klopitakse ukse peale, siis oli seal täielik vaikus.

Tl 78 nr 2 on isatalu, nr 1 ei ole isatalu, lilla on külavahetee, tavaline. Kollane joon on maa piir,

jalutas piirini. A.Vahur talu on nr 3 , nr 4- koera leidmise koht. Nr 5 –asukoht kui nägi prožektori

valgusvihku. Koera liikumisteekond on punktiiriga.

Tl 82 foto nr 3 näitab kohta, kus jalutasid. Osutab suunaga, kuhu liikus koeraga. Isatalust sai teekond

alguse, algust fotol näha ei ole. Foto 4, see on koht, kuhu koer kadakate vahele jooksis, piirikoht.

Tl 83- foto nr 5- osutab uuesti kohale, kuhu koer läks. Foto nr 6 näitab nähtavasti suunda, kus

prožektoriga valgustati. Talukoht on nr 1 märgitud - Vahuri oma.

Tl 84 peaks olema külalistemaja, mis suunas tulistati, näitab suure tee ja külalistemaja poole. Foto

nr 8 – see on koeralaiba leidmise koht.

Kahju summa oli 37757 krooni 24 senti.

Ei näinud A.Vahuril joobe kontrollimist.

Kohe kui leidis koeralaiba, siis kutsus kohe selle politseiniku, kes oli õues, kes fikseeris asukoha,

tegi pilti, määras koordinaadid.

Tahtis selgitada, et väikeuluki jahtimisluba lubab jahtida koeraga ja joosta koeraga vabalt

piirkonnas. Oli alus selleks olemas ja luba. On nõus, et vastavalt Jahiseaduse § 26 lg 2 loetakse

jahiks ka lõastamata koeraga looduses viibimine. Oli öösel jalutamas koeraga. Kuna oli jahipilet

avatud, siis kui oleks toimunud jaht, siis oleks võinud.

Teise koeraga vastamisi sattudes käitus tema koer sõbralikult, sest kui jahikoerad oleks agressiivsed,

siis ei tuleks jahist midagi välja. Võõraste inimestega käitus samamoodi kui võõraste koertega, kui

koer on jahil, siis ta ei saa olla kuri inimeste ja teiste loomade suhtes. Troll ei reageerinud

kindlasti jahil olles ja looma ajades käsklusele, kui teda enda juurde kutsus.

Seal isegi ei jõudnud teda kutsuda, sest see oli mõnede sekundite küsimus, kui tuli valgus ja algasid

lasud. Koer läks kadakate vahele ja tema käitumist enam edasi ei näinud.

Koeral oli kaelarihm, registreerimisnumbrit seal ei olnud.

Tunnistaja I N andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis oma isa talus. Käisid selle päeva õhtul ka *

ja * koeraga jalutamas. Koer jooksis vabalt. Jalutasid ainult oma talumaadel, mingil ajal koer ilmselt

lahkus. Põhimõtteliselt jooksis ta kadakatesse. Seal ei ole võimalik kaugele näha, kui kaugele ta

läks. läksid koerale sinna kadakate vahele järgi ja siis kuulsid laske ja nägid valgust. Seal oli

lagedam koht ja seal oli prožektorivalgustus sinna külalistemaja poole ja siis hakkas laskmine.

Kõigepealt oli üks pauk, siis teine pauk, siis oli koera niuksatus, siis tuli kõvem sõda järgi, ei oska

öelda, palju neid pauke oli. Kui koer oli kadakate vahele jooksnud ja nägid valgusvihku – aega võis

kuluda minut või natukene rohkem. Peale seda läksid koju ja helistasid politseisse. Politsei tuli mingi

poolteist tundi tuli. Läksid sinna taluõue politseiga, koos oma vennaga.

See maja oli pime. Nad ise ei läinud välja autost, politsei läks välja ja koputas. Keegi avas ukse ja

välja tuli pärast kodanik Vahur. Vahur ütles alguses, et ta lasi õhku. Siis hakkasid politseiga otsima

seda kohta, kus prožektoriga valgust näidati. Ja pärast vend leidis koera ja A. Vahur ütles, et tema ei

laseks iialgi koera. A.Vahur ei näidanud koera laipa, ta ütles, et ta lasi õhku. Hoovis maja ees

verelaiku ei näinud, tema arusaamist laskmine ei toimunud õues, see toimus rohkem küla pool.

Paugud olid nagu majast kõrvalt kostuvad, sealt kus prožektoriga valgustati. Kui see maja jäi otse

ette, siis paugud kostusid paremalt poolt.

Tl 78 tehtud skeemil nr 2 on isamaja. Lillaga märgitud on tee, mööda seda tulid ja kollane millega

lilla lõikub, on piir. Koer läks siit sisse kusagil piiri nurgast. Märkis skeemile punktiiriga, kust koer

ära jooksis. Nr 4 on koht, kust välja tulid lagedama koha peale. Seal nägi valgust ja tulistamist

kuulis. Valgusvihu suund märgitud nooltega. Koer leiti kusagilt nr 5 juurest.

Tl 87- 90 - esimesel fotol on *, koht kust hakkasid liikuma. Foto 2- suund kuhu poole läksid. Foto 3-

see on umbes seal, kus see koer kadakate vahele läks. Foto nr 4- nende maa siht, sedamööda läksid

alla. Foto 5- see on see koht, kus seisid, kus valgusvihku nägid ja tulistamist kuulsid. Numbriga 1

on märgitud talu - * talu. Valgus läks paremale, näitab käega, kuhupoole valgusvihk läks. Foto 6-

arvab, et näitab, kuhupoole vihk läheb. Foto 7- see on * talu õuest tehtud pilt, kust leidsid koera.

Foto 8 – siin on näidatud täpselt koht, kust koer leiti. Siin põõsas.

Enne seda kui kuulsid esimest lasku, ei olnud kuulda koerte hääli. See koht, kust valgustati, võis

olla sellest kohast kus seisid 100 meetri kaugusel.

Ei näinud kui politseiga * läksid ja Vahur ukse lahti tegi, kas politsei pani ta puhuma.

Tunnistaja R S andis kohtus ütlusi, et tunneb A.Vahurit väga hästi. Töötasid koos, suhtles temaga

viimast korda umbes 13 aastat tagasi, kui koos töötasid. Vahepeal 13 aasta jooksul nägid siis kui ta

käis prefektuuris ja siis suhtlesid. Vahepeal temaga telefoniga ei ole rääkinud, suhtlemised olid

seoses töökohaga, aga said hästi läbi. Te mõtlete seda kõne, mis M juurest tegi Aivarile? Jah, seda

tegi. Küsimus oli selles, et rääkis sellest, et kuna M tuli töö juurde kurva näoga, et tal lasti koer

maha. Küsis, et kes see oli, ta ütles, et mees nagu Aivar Vahur. Suu vajus lahti, teadis A.Vahurit

väga ausa inimesena. Võttis siis telefoni ja küsis, et mis toimub, et mõne puhul on jahikoer tähtsam

kui oma naine. See oli ammu ka, siis A. Vahur ütles, et piinlik ja ebameeldiv lugu ja tema arust ta

ütles veel, et ta ei näinud. Ja ütles A.Vahurile, et jahimehe jaoks väga halb asi. Ega rohkem ei

rääkinudki. Ei mäleta, ei oska öelda, kas ta oma koera kaitsmisest midagi rääkis. Tema arust tal

kunagi oli koer.

Tunnistaja M L andis kohtuistungil ütlusi, et 03.09.05 said väljakutse minna vaatama tulistamist - *

vald ja * tuli edasi sõita. Kuna oli ise jahil käinud, siis enam- vähem seda kanti tundis, siis sõitsid

sinna juhatuse kaudu kohale. Kõigepealt läksid helistaja juurde ja sealt läksid siis sündmuskohale.

Hoovis haukumas küll kedagi ei kuulnud - selles hoovis kuhu lõpuks jõudsid. Ei mäleta seda enam,

kas maja valgustatud oli, aga lõpuks leidsid majaukse üles, väänkasvajate või viinamarjade sees oli

uks, selle leidmine võttis tükk aega. Mikrofoniga sai õues räägitud, lõpuks tuli härra ukse peale. See

isik kes ukse peale tuli, oli see isik, kes on täna kohtusaalis süüdistatav. Kui seal võis koer olla, siis

võis see imepisike olla, mingit suurt koera seal küll ei olnud. Eeldab, et küsis A.Vahurilt, et kas

midagi tulistamisest teab, täpselt ei mäleta. Seda teab kindlasti, et A.Vahur ei tunnistanud, sest ta

ütles, et tema ei tea laskmisest midagi, ta ei rääkinud midagi võõrast koerast. Kindlasti küsis, kas tal

tulirelvi on - vastas, et on küll. Tal olid ametlikud relvad relvaloaga, vist oli Põhja PP väljastatud.

Küsis neid relvi näha ka, sest tahtis veenduda, et tal relvad kaasas on, sest ta rääkis, et ta on

relvaomanik ja kuna ta ütles, et ta pauku teinud ei ole. Siis isiklik kogemus ütleb, et peale pauku

lõhnab püssitoru väga spetsiifiliselt ja kuna ise on jahimees, siis teab, milliselt see lõhnab. Sportpüss

- see lõhnas värskelt tehtud paugu järgi. Võtsid relvad koos relvalubadega kaasa. Üks oli sportpüss

ja teine võis olla püstol. Ei mäleta enam kas Aivar Vahuril alkoholijoovet ka kontrollisid.

Maja ees verd ei märganud läks kohe majja sisse ja kui selgus, et tal on relvad ja asjad olemas, siis

hakkas teda üle kuulama ja rohkem majast välja ei läinud. Seal toas kui see koer võis olla, siis võis

pisike olla. Ei saa sada protsenti kindel olla, kas nägi koera, ei mäleta täpselt.

Välisuksest sisse minnes oli kohe järgmine ruum, seal oli. Seal majas teisi inimesi peale süüdistatava

ei näinud. Õues oli kottpime, hoov ei olnud kuidagi valgustatud. Tema oli majas sees, väljas oli

teine inimene ja väljas oli prožektor, ju seda siis kasutati. Tema läks ukse taha koputama ja lõpuks

sai sisse ja teine mees hakkas kannatanuga koera otsima.

Teine menetleja koostas väärteoprotokolli, tema kuulas üle menetlusaluse isikuna, aga päris kindel ei

ole. Tema kuulas sündmuskohal A.Vahuri üle - kuulas ta tunnistajana üle, ilmselt Katrin Voogla

kuulas siis jaoskonnas.

Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi, et said 03.09.05 väljakutse sündmuskohale vaatama ühte koera

tulistamist, kusagil seal * taga oli. Sündmuskohale läks koos välijuht M L. Kõigepealt jõudsid

pimedas sinna teataja juurde ja nemad juhatasid mööda kadakatevahelisi teid seda asja edasi. Koera

selles hoovis, kuhu nad kutsuti, ei näinud. Bussiga sõitsid hoovi, L läks majja ja tema

koeraomanikega läks koera otsima. Kui kohale jõudsid, oli tema arust maja pime. Tükk aega sai seal

kolistatud enne kui keegi ukse peale tuli, valgust küll ei mäleta. Reaalselt silmaga küll ei mäleta, et

oleks koera näinud.

Maja juures olles oli tal töötaskulamp. Õunapuude all seal taskulampidega kammisid. Võib-olla

bussi tuled ka jättis põlema. Verd seal maas ei mäleta, aga sealt kust koera leidsid, seal oli verd.

Igavene märg koht oli, jalad sai märjaks. Koera leidsid - maja otsas diagonaalis minnes oli koer

kõrge rohu sees, mingi märg maa oli. See peab piltide peal ka olema. Pildi pealt sai näidata, kus koer

oli, nii palju kui enam-vähem mäletas. Pimedas leidsid, palju seal valges enam orienteerud, see oli

võõras koht. Valges sai umbes vaadatud, et majast umbes 200m kaugusel.

Sellest koera leidmisest sai pimedas pilte teha. Tema oli esmane kontrollija, menetleja oli välijuht.

Esimesel fotol tl 75 - see on kus öösel sõitsid, sõiduauto asemel sõitis hoovi bussiga. Uks on see

valge siin. Pilt 2- see näitab suunda, kust koera leidsid, maja juurest mööda. Algul otsisid õunapuu

alused läbi ja kuidagi ringiga jõudsid sinna. Pilt 3- see on enamvähem sama, aga lähemalt võetud,

näitab suunda, kust koer leiti. Pilt 4- kuskil siin kiviaia tagusel platsil oli koer, seal kus see pikem

rohi oli, kusagil seal rohu sees ta oli. Pilt 5- see rohuplats on nüüd lähemalt võetud, siin rohu sees ta

oli. Pilt 6- see on jälle lähemalt võetud.

Ei vestelnud A.Vahuriga, läks koera otsima nendega, kes väljakutse tegid. Majaomanikuga läks

välijuht vestlema.

Peale väljakutset jõudsid sündmuskohale kusagil tunni pärast, sest üks roolijoodik sõitis vastu, kes

tahtis pihta sõita natukese ja olid sunnitud teda kainenema toimetama, enne Ridala kirikut. Tahtis

bussikülge maha sõita. Teist patrulli ei olnud.

tl 78 skeemil kõik jooned olid ees, talle näidati kaarti ja tema kirjutatud numbrid need ei ole.

Tunnistaja K P andis kohtus ütlusi, et menetles väärteoasja, mis puudutas Aivar Vahuri poolt koera

tulistamist. Kuulas ka Aivar Vahurit üle. Ilmselt vestlesid ka enne ülekuulamist, sest tavaliselt ikka

enne vesteldakse, kunagi ei hakata kuivalt enne kirjutama, enne vesteldakse ja siis tehakse

ülekuulamine. Kui see kodanik tema juurde tuli, siis ta tunnistas kohe, et oli tulistanud, ta kahetses

seda tehtud. Ta oli väga endast ära. Ja selle põhjal tegi vastava protokolli. Kindlasti isik põhjendas

oma tegu, aga ei mäleta enam. Kui õigesti mäletab, siis oli juttu, et ta oli oma väikese koeraga läinud

välja jalutama ja et mingid jahimehed olid. Aga ta mainis, et mingit väikest kasvu koer tal oli seal. Ja

ta oli koera tuppa tagasi viinud. Vist oli taks, aga ei mäleta.

Tunnistaja M V andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis * talus. A. Vahur oli ka seal. Öösel

tulistamist ei kuulnud, magas. On kuulnud, et nende taluhoovis või maadel tulistati sel ajal. Teiste

jutu järgi on kuulnud, et juhtus õnnetus, * rääkis. Öösel oli nende õue peal politseihaarang, ju siis

sellest hetkest teada saigi. Neil endal oli ka koer talus kaasas, inglise španjel. Öösel koer magas

majas. Ei tea kus sel ööl oli abikaasa, kus koer, sest ta magas. M N ei tunne, teab, et tema isatalus on

kogu aeg olnud koerad või koer. Need koerad on ka nende hoovi sattunud, on neid ise näinud. Ei

oska öelda, kas see konkreetne koer, keda tulistati, kas see koer konkreetselt on nende hoovis

käinud. Arvab, et kui politsei tuli, siis nende koer oli toas. Ei mäleta täpselt, kas käis õues kui

politsei tule, tõusis üles ja suhtles küll politseiga. Sügisel on selles paikkonnas seal tulistamine

tavaline, sügisel on seal jaht. Seal ümbruskonnas elab metsloomi ka, kes õue peale tükivad -

jänesed, rebased. Ei tea, kas politsei abikaasal joovet kontrollis, oli paanikas - une pealt ärgates,

politsei hoovis, igal pool tuled põlevad, see ei ole igapäevane olukord. Sai aru, et abikaasa tulistas

enesekaitseks koera. Ei oska vastata, miks abikaasa relvi hoiab - arvab, et see relvade omamise

vajadus on enesekaitse ja sellest ajast sööbinud, kui ta ise politseis töötas.

Kriminaalasjas uuriti kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid:

-tl 22 on otsus väärtoeasjas nr 2570,05,002176, mis on tehtud Lääne PP Haapsalu PJ poolt

29.09.2005, mille kohaselt 03.09.2005 kell 23.50 lasi Aivar Vahur tulirelvast * talu hoovis mitu

lasku naabri M N koera pihta, mille tulemusena koer hukkus. M.Nurmsile tekitati varaline kahju

25 000 krooni väärtuses. Menetlusalune pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

Loomakaitseseaduse §66-2 lg 1 järgi. Karsitust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav

asjaolu – menetlusalune isik kahetseb tegu. Aivar Vahurile on väärtoeotsusega Loomakaitseseaduse

§ 66-2 lg 1 alusel määrtaud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni.

-tl 24 on näha, et menetlusaluse isikuna on A.Vahuri üle kuulanud vanemkonstaabel Katrin

Voogla;

Tl 35-36 on lahangu tulemused, mille kohaselt M N Lääne Siberi laika lahangu tulemused on

sellised: üks kuulidest oli tunginud läbi otsmikuluu läbides peaaju ja alumist lõualuud. Kuul jäi

pidama alumise lõualuu naha alla. Teine kuul sisenes paremast abaluust läbides rindkeret. Kuul

vigastas südame pärgarterit ja kopse. Rinnaõõnes oli palju verd. Üks suurematest kuulikildudest jäi

pidama vasaku abaluu piirkonda. Kuulid põhjustasid ulatuslikke peaaju kahjustusi ning koljuluu ja

lõualuu kildmurde. Kõigi selle tulemusel koer suri momentaalselt.

Tl 37-38 on relva ja laskemoona üleandmise- vastuvõtmise aktid nr 509 ja 511, mille kohaselt on

04.09.2008 hoiule võetud A.Vahur väiksekaliibriline vintraudne püstol Margolin koos salvega (8

padrunit) , väiksekaliibriline vintraudne püss TOZ.18 koos salvega ja optilise sihikuga (6 padrunit)

ning PSM täiskaliibriline vintraudne püstol. A.Vahur on oma allkirjaga kinnitanud, et on nimetatud

esemed 8.10.2005 kätte saanud.

Tl 42-58 on M.N poolt tsiviilhagi tõendamiseks esitatud kuludokumendid.

Tl 122 on õiend selle kohta, et 09.01.2004 väljastas Põhja PP Aivar Vahur nimele relvaload

kehtivusajaga kuni 09.01.2009 järgmistele relvadele: RL-020886 vintraudne püstol PSM kal 5,45

PSM nr ME0537 enese ja vara kaitseks, RL020887 vintraudne püstol Margolin kal 22 LR nr

X5410M enese ja vara kaitseks, RL-020888 vintraudne püss 1Ž-18 kal 22 LR nr F1789 spordiks ja

enese ja vara kaitseks.

Tl 163 on karistusregistri teatis, mille kohaselt A.Vahur ei ole karistusregistrisse kantud.

Karistusregistri arhiivi väljavõtte kohaselt on Lääne PP 29.09.2005 A.Vahurit karistanud

Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, teo toimepanemise kuupäev

03.09.2005, jõusutmise kuupäev 15.10.2005 ja täitmise kuupäev 12.10.2005.

Tl 164 on politsei väärteomenetluste õiend, mille kohaselt A.Vahurit on 03.09.2005 toime pandud

väärteo karistatud Haapsalu PJ 29.09.2005 otsusega Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 alusel

rahatrahviga 6000 krooni, trahv tasutud 12.10.2005;

-tl 172-174 olevatelt inglise kokkerspanieli Oskar dokumentidelt on näha, et koera omanik on V L;

- tl 175 olevast sünnitunnistusest nähtub, et V L on *;

- kohtutoimik (edaspidi KT) tl 30-32 olevas artiklis on kirjas, et omaniku hinnangul on jahikoera

läänesiberi laika väärtus 35 000 krooni;

- KT tl 33 on Lääne-Siberi laika kutsika müügikuulutus – kutsika hind 1000 krooni;

- KT tl 34 on skeem, kuhu on kantud tunnistaja I.N kohtuistungil antud ütlused;

- KT tl 35 on skeem, kuhu on kantud kannatanud M.N kohtuistungil antud ütlused;

- KT tl 36 on Lääne-Siberi laika kutsikate müügikuulutus – kutsika hind 2000 krooni;

- KT tl 37-41 on väljatrükk Eesti Kennelliidu kodulehelt – Eestis jahiks kasutatavad koeratõud,

kust on näha, et nende hulka kuulub ka inglise kokkerspanjel.

Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, kas Aivar Vahur tappis M

N kuuluva koera või mitte. Küsimus on selles, kas kuritegu on pandud toime hädaseisundis või mitte

ning teiseks, kas Aivar Vahurit on selle teo eest juba karistatud või mitte.

Kannatanu M N ja * I N kokkulangevate ütlustega on tõendatud, et nad jalutasid õhtul veidi enne

kella 12 M NLääne-Siberi laika Trolliga * kuuluvatel talumaadel * külas ning koer jooksis maa piiril

kadakatesse. Mõni hetk peale seda nägid nad naabri Aivar Vahurile kuuluva * talu poolt

valgusvihke, millega valgustati maapinda ning kohe peale seda kõlasid lasud. Enne laskmist mingeid

hääli ei kostnud ning ka peale esimest lasku ei kostunud hääli. Peale teist lasku kostus koera kiunatus

ning seejärel veel mitu lasku. Kui kannatanu koos politseiga Aivar Vahuri tallu jõudis, oli M N, I N

ning sündmuskohal käinud politseinike M L ja A K sõnul majas pime ja uksed suletud. Politsei

koputamise peale avati uks ning uksele tuli Aivar Vahur, kes M N ja M L ütluste kohaselt esialgu

eitas üldse seda, et oleks tulistanud. Kui kannatanu koos politseinik A K oli koera maja lähedalt pika

rohu seest leidnud, tunnistas süüdistatav I N ütluste kohaselt, et tema ei tulistaks iialgi koera ning ta

oli tulistanud õhku. Hiljem hakkas ta menetluse käigus tunnistama seda, et oli võõrast koera oma

koera kaitseks tulistanud. Majas juures ega majas sees keegi koera ei näinud ning ka koera

haukumist ei olnud kuulda, kui politseinikud ja teised võõrad isikud * talu juures käisid.

Süüdistatav Aivar Vahur on andnud ütlusi, et kuulis maja otsa juures rohu sees krabistamist, kui oli

oma inglise spanjeliga jalutamas ning arvas, et seal on rebane. Seejärel läks ta tuppa ja tõi sealt

vintpüssi koos padrunitega. Maja ees oli õuevalgustus. Ta läks maja ette ja seal nägi ta oma koera ja

ühte võõrast koera, kes lõrisesid üksteise peale. Ta hüüdis ühe korra võõrale koerale „mine minema“

ning siis lasi koera pihta järjest viis lasku, mille tagajärjel koer suri. Seejärel viis ta kinnastes kätega

koera maja lähedal oleva rohu sisse ja läks tuppa. Seda, et ta esialgu ei tunnistanud laskmist, seletas

ta šokiseisundiga.

Süüdistatava sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed ja need ei haaku muude kriminaalasjas

kogutud tõenditega.

I N ja M N ütluste kohaselt valgustati maapinda mitte maja ees hoovis, vaid maja kõrvalt suure tee

poole, kus oli ka võõrastemaja ning samas suunas tehti ka lasud. Laskmise koht oli seal, kust koer

hiljem leiti, mis oli majast u 60 m suure tee poole. Nad ei oleks muidu teadnud sealt ka koera otsida.

Tunnistajate ütluste kohaselt valgustati maapinda valgusvihkudega, mis ei haaku süüdistatava

ütlustega, et ta pani põlema vaid õuevalgustuse. Prožektoriga valgustamisest ei räägi süüdistatav

midagi. Tunnistajad ei näinud maja ees hoovis ei verejälgi ega koera lohistamisjälgi. See, et *talus

viibides ei näinud keegi Aivar Vahuri koera ega kuulnud tema haukumist, äratab samuti kahtlusi

Aivar Vahuri ütlustes. Aivar Vahuri ütlused on vastuolus tunnistaja M L ütlustega ka selles osas, et

süüdistatava ütluste kohaselt tuli koer kööki, kus M.L teda üle kuulas ja politseinik nägi teda. Kuna

A.Vahuri enda ütluste kohaselt ei ole spanjel eriti sõbraliku loomuga, siis ei ole usutav, et ta võõraste

inimeste juuresolekul üldse häält ei oleks teinud.

Aivar Vahuri ütlustes äratab kahtlust ka asjaolu, et ta kohe politseinikele koera tulistamist ei

tunnistanud. Nimetatud asjaolu on ta ise kohtus kinnitanud ning ka ülejäänud isikud, kes

sündmuskohal käisid, kinnitavad seda. Samuti andis ta kohtus tema poolt ütluste olustikuga

seostamise käigus tehtud foto nr 8 kohta ütlusi, et tema ei seisnud sellel kohal tulistamise hetkel, kus

ta fotol asus, kuigi kohtueelsel uurimisel ta seda kinnitas.

Vastuolu on ka selles, et sündmuskohale saabunud kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt oli maja

täiesti valgustamata, Aivar Vahuri ütluste kohaselt aga oli akendes tuli ja üksnes õuevalgus oli

kustutatud.

Samuti kuulsid M ja I N peale teist lasku koera kiunatust, mida Aivar Vahur ei tunnista. Samuti ei

kuulnud M ja I N enne laskmist mingit koerte lõrinat ega Aivar Vahuri hüüet „mine minema“, mis

oli antud valjemal häälel ja öisel ajal pidi olema kuuldav. Vahemaa nende asukoha ja koera laskmise

koha vahel ei olnud suur- 80-100 meetrit. Koera laip leit * talust 60 m kauguselt.

Aivar Vahuri ütlused on M ja I N ütlustega vastuolus ka koera kadakate vahele jooksmise ja

tulistamise vahel olnud aja osas. M N ütluste kohaselt kulus selleks umbes pool minutit, I N sõnul

umbes minut. Süüdistatav Aivar Vahuri ütluste kohaselt kulus aga aega rohus sahistamise ja

tulistamise vahel umbes kolm minutit. Selle aja jooksul jõudis süüdistatav enda väitel minna tuppa

püssi ja padrunite järgi, püss laadida, minna õue, hinnata olukorda 15-20 sekundit, hüüda võõrale

koerale „mine minema“ ning siis järjest tulistada viis lasku. Ka süüdistatava ütlusi aluseks võttes oli

see väga kiire tegutsemine. Samas on selge, et M N ja I N ütlusi aluseks võttes poleks selline

tegutsemine võimalik olnud. Esiteks pidi koer jooksma süüdistatava talu lähedale, milleks kulus

omakorda mingi osa 30-60 sekundist, millest on rääkinud N ning siis ei oleks enam mõnekümne

sekundi jooksul Aivar Vahur enam saanud kogu tema poolt kirjeldatud tegevust toime panna.

Prokurör leidis, et I N ja M N üldjoontes kokkulangevates ütlustes pole alust kahelda. Mingeid

vastuolusid nende ütlustes ei ole ning nad on ka hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest. Nende

ütlusi on ka olustikuga seostatud ning nad on näidanud nii fotodel kui skeemil oma asukohta, koera

liikumist, valguskiirte ja tulistamise ning koera leidmise kohta. Ülaltoodud põhjendustel ei saanud

sündmused toimuda nii nagu on seda kirjeldanud Aivar Vahur ja arvestades seda, et optilise sihikuga

vintpüssi kasutatakse jahipidamiseks, võis süüdistatav hoopis pidada oma maal jahti rebastele,

millele võis viidata ka tunnistaja R S ütlus, Aivar Vahur ütles talle telefonis, et ta ei näinud.

Tuleb võtta arvesse ka seda, et süüdistatava tegevus oli ohtlik, kuna suunas, kuhu pimedas tulistati,

jäi maantee ning * külalistemaja.

Tegemist ei ole hädaseisundiga ka, tuginedes Aivar Vahuri ütlustele. KarS § 29 kohaselt tegu ei ole

õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või

teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on

kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-95-06, et erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral

õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust.

Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui

hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust.

Antud juhul ei vasta Aivar Vahuri tegevus hädaseisundi tunnustele. Aivar Vahuri ütluste kohaselt

kaitses ta oma vara, kaitstavaks õigushüveks on seega omandiõigus. Kui vastamisi oli kaks koera,

seejuures kaks tõukoera, kes mõlemad kuulusid kellelegi, siis ei saa väita, et kaitstav huvi oli

kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Tegemist võis olla võrdväärsete huvidega, M N omandiõigus

oma koerale ei olnud vähem oluline kui Aivar Vahuri huvi oma koera kaitsta. Aivar Vahuril endal ei

saanud mingit ohtu tekkida, sest ta oleks saanud ka tuppa joosta ja koer teda ka ei rünnanud. Antud

juhul ei olnud tegemist ka vahetu ohuga, sest tegelikult M N koer kedagi ei rünnanud ja mingit kahju

ei tekitanud, koerad ainult lõrisesid. Vahend ohu kõrvaldamiseks ei olnud antud juhul vajalik, sest

oleks võinud kasutada ka muid vahendeid, mis ei oleks tekitanud sellist kahju teise isiku

õigushüvedele- kasutada kivi või kaigast. Samuti ei olnud põhjendatud tulistada koera viis korda.

Seejuures tulistas Aivar Vahur järjest, laadis ja tulistas, veendumata vahepeal, kas tema tegevusest

juba piisab ohu tõrjumiseks või mitte. Seetõttu ei ole usutav tema väide, et ta ei tahtnud koera tappa,

kui ta tulistas koera suunas viis lasku.

Samas kui võtta aluseks N ütlusi, ei olnud üldse kuulda mingit koerte hääli, seega puudus oht

õigushüvedele. M N ütluste kohaselt käitub tema koer võõraste koertega vastamisi sattudes

sõbralikult, sest kui jahikoer oleks agressiivne, ei tuleks jahist midagi välja. Teiseks nende ütluste

kohaselt kõlasid lasud varsti peale seda, kui koer oli kadakate vahele jooksnud ning koer kiunatas

juba teise lasu peale, mistõttu ei olnud vahend süüdistatava väidetud ohu tõrjumiseks ehk veel kolme

lasu tegemine ka enam vajalik.

Prokurör leidis ka seda, koera tapmisega tekitati M N oluline kahju. Kannatanu on nõudnud

37957.24 krooni suuruse tsiviilhagi hüvitamist ja see on põhjendatud.

VÕS § 132 kohaselt asja hävimisega seoses tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. TsÜS § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele

asjade suhtes kehtivaid sätteid.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-125-01 leidnud, et kahju hüvitamine tähendab seda, et kannatanule

ennistatakse endine olukord, s.t kannatanu peab saama sellise hüvituse, mis võimaldaks tal endale

soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada, õpetada ja treenida nii, et see rahuldaks

vajadusi, mida rahuldas tapetud koer. Endise olukorra taastamiseks ei piisa vaid turuhinna

hüvitamisest.

Kuna tegemist ei olnud enam kutsikaga, vaid treenitud jahikoeraga, siis tuleb võtta arvesse mitte

ainult uue samaväärse kutsika soetamiskulusid, vaid ka tema toitmise ja treenimisega seotud

kulutusi, mida kannatanu peab kandma. Kannatanu on oma tsiviilhagis ja ütlustes käsitlenud kahju

olemust ja suurust ning neis ei ole alust kahelda. Samuti on ta esitanud uue ja vana koera ostu-

müügilepingud, Eesti Kennelliidu registreerimistunnistused, jahitunnistuse, jahiloa, jahikoera passi,

vaktsineerimistõendid, loomaarsti külastuse tõendi, avalduse lemmikloomaregistrisse kandmiseks ja

koera toitmise normeerimistabelid. Kannatanu ütluste kohaselt ostis ta vana koera 9000 krooniga

ning uue 10 000 krooniga, tema poolt esitatud Delfi artiklist nähtub, et koera maksumuseks võib olla

ka 35 000 krooni, koera tegelik hind on erinev ja sõltub koera päritolust ja seda tõendavatest

dokumentidest.

Kuriteo toimepanemise ajal 2005.a kehtis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alamäär 2690

krooni, mistõttu oluliseks kahjuks oli 26900 krooni. Antud juhul on M N tekitatud suurem kahju kui

oli oluline kahju 2005.a, mistõttu esineb ka KarS § 203 lg 1 koosseisuline tunnus oluline kahju.

Antud juhul ei esine ka isiku teistkordse karistamise keeldu. Aivar Vahurit karistati 29.09.2005.a

Lääne Politseiprefektuuri poolt loomakaitseseaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni

suuruses summas, mis on tasutud 12.10.2005.a. väärteootsuses on märgitud, et 03.09.2005.a lasi

Aivar Vahur tulirelvast * talu hoovis mitu lasku naabri M N koera pihta, mille tulemusel koer hukkus

ja M N tekitati varaline kahju 25000 krooni väärtuses. Erinevus seisneb võrreldes süüdistusega teo

kirjelduse täpsuses ja tekitatud kahju suuruses, mistõttu väärteokirjeldus ja süüdistus ei ole üks-ühele

samasisulised.

Antud juhul on nii Riigiprokuratuur kui Tallinna Ringkonnakohus leidnud (mis küll ei ole õiguslikult

siduv maakohtule), et KarS § 203 tunnustel kriminaalmenetluse alustamisel ei ole tegemist ne bis in

idem põhimõtte rikkumisega, kuna õigusvastase ründe objektiks on erinevad õigushüved.

Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-124-06, et „karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et ühe süüteo

eest ei tohi kedagi karistada mitu korda. Selle sätte sõnastusest lähtuvalt tuleb hindamisel, kas

tegemist on mitu korda karistamisega, analüüsida just nimelt süüteokoosseisude - mitte aga kitsamas

tähenduses teo - omavahelist kattuvust. Seejuures tuleb sama süüteona KarS § 2 lg 3 tähenduses

lisaks sellele, kui isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule,

mõista ka olukordi, kus uus süüdistus kattub eelnevaga olulises ulatuses (vt Riigikohtu 16. aprilli

2007. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-120-06). See tähendab, et sama juhtumi uus menetlemine ei ole

täielikult keelatud, kuid isikut ei tohi hilisemas menetluses karistada normi järgi, mille ebaõigussisu

kattub olulisel määral selle normi ebaõigussisuga, mille järgi on isikut juba karistatud.“

Loomakaitseseaduse § 662 lg 1 sätestab vastutuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest.

KarS § 203 paikneb aga KarS varavastaste süütegude peatükis ja tegemist on konkreetsemalt omandi

vastu suunatud süüteoga. Loomakaitseseaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib loomakaitseseadus

loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada

loomade tervist või heaolu. Seega on loomakaitseseadus suunatud mitte looma omaniku õiguste, vaid

looma kaitseks. Loomakaitseseaduse alusel ei ole võimalik isikut karistada kellelegi omandi

rikkumisega varalise kahju tekitamise eest ning selle eest ei ole Aivar Vahurit ka karistatud. Seega

on tegemist erinevate õigushüvedega. KarS § 203 komm 1.4 kohaselt tuleb asjana käsitada ka

kodulooma, kogum §-ga 264 on võimalik. KarS § 264 sätestab kriminaalvastutuse analoogiliselt

loomakaitseseaduse § 662 lg 1 samuti looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, millega

peavad kaasnema veel lisaks p 1-3 loetletud koosseisulised tunnused. Kuna loomakaitseseaduse §

662 lg 1 ja KarS § 203 süüteokoosseisud ei ole kuidagi omavahel kattuvad, on võimalik isikut

karistada nii looma suhtes lubamatu teo toimepanemise kui võõra asja hävitamise eest.

Oluline aspekt väärteootsuses juures on see, et sisuliselt samade tehiolude kohta, mis sisalduvad

kuriteosüüdistuses, on tehtud otsus väärteoasjas, mis on jõustunud ja mida Aivar Vahur ei ole

vaidlustanud. Seega ei ole väärteoasjas tuvastatud hädaseisundi olemasolu, mistõttu on samade

asjaolude kohta tehtud väärteootsus üheks tõendiks selle kohta, et süütegu on Aivar Vahuri poolt

toime pandud ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Riigikohus on leidnud nt

valeütluste andmise asjades, et kohtuotsus võib olla üheks tõendiks, mille alusel tuvastada isikute

süüd teadvalt vale ütluse andmisel.

Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse seda, et karistust kergendavad asjaolud

Aivar Vahuri käitumises puuduvad, ta ei tunnista oma süüd ega kahetse oma tegevust. Ka ei ole ta

hüvitanud kuriteoga tekitatud varalist kahju ega ka vabandanud kannatanu ees. Samas tuleb võtta

arvesse seda, kuidas kuritegu toime pandi, selleks kasutati ohtlikku vahendit- tulirelva ning tulistati

pimedusse, põhjustades ohu ümbruskonnas ja maanteel liikuvatele isikutele. Tuleb võtta arvesse ka

seda, et süüdistatav ei teatanud tulirelva kasutamisest ning ei tunnistanud ka alguses tulirelva

kasutamist politseile. Kuriteoga tekitatud kahju ei ületa siiski mitmekordselt olulist kahju ning jääb

kaugele ka suurest kahjust, mistõttu ei ole isiku süü keskmisest suurem. KarS § 203 puhul on

tegemist keskmise raskusastmega kuriteoga, mille eest on ette nähtud ka rahaline karistus ja

vangistus kuni viis aastat. Samuti tuleb võtta arvesse, et tegemist on varem kriminaalkorras

karistamata isikuga, kes on pereinimene ja omab kindlat sissetulekut. Seetõttu on võimalik karistada

teda vangistusega keskmisest väiksemas määras ning vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi.

Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Aivar Vahur KarS § 203 järgi ning karistada teda

vangistusega üks aasta, mille kandmisest vabastada ta tingimisi KarS § 74 sätete kohaldamisega 18-

kuulise katseajaga.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata süüdistatavale kohustuseks katseaja jooksul hüvitada kannatanule

kuriteoga tekitatud kahju.

Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et A.Vahur tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Selleks kolm

teineteist täiendavat alust.

Topeltkaristamise keeld ehk „ne bis in idem“ põhiõigus

PS § 23 lg 3 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

Süüdistuse esitamine ja õigusemõistmine rikub seda põhimõtet – sest keeld hõlmab ka kohtu alla

andmise keeldu.

TL 22 - otsus väärteoasjas, mille järgi on A. Vahurit 29.09.05 karistatud Loomakaitseseaduse § 66

2 lg 1 alusel rahatrahviga. Loomakaitseseaduse § 4 mõtestab looma suhtes lubamatu teo, milles on

muuhulgas ka looma hukkumist põhjustava toime panemine. Väärteo sisuline kirjeldus - A. Vahurit

on karistatud Loomakaitseseaduse järgi selles, et tema lasi * külas mitu lasku M N koera pihta, mille

tulemusena M. N koer hukkus ja tekitati varaline kahju 25 000 krooni.

Võrreldes arutatud süüdistusega on tegemist täpselt sama teoga: sama koera tapmine tulirelvaga

03.09.05 23.50 * talu hoovil. Erinev on hinnang kahju kohta, kriminaalsüüdistuses on täpsustatud

tulirelva liik ja mark, laskude arv, kuid see ei muuda tegu teiseks. Kilbile tõstetud erinev väärtus –

looma surm või omaniku varaline kahju.

Ringkonnakohtu määrus ei ole selles küsimuses asja arutavale kohtule siduv eelotsustus. See siduv

kohtueelsele menetlejale alustamaks menetlust, kontrollima kahju.

PS § 23 lg 3 kehtib sõltumata sellest, milliseid õigushüvesid on teoga rünnatud ja käesoleval juhul ei

ole kõne all ideaalkonkurents, mida on Riigikohus 03. 04.06 otsuses 3- 1-1- 1-06 öelnud.:

3-1-1-1-06 – liiklusõnnetuse asi, kus politsei tegi algul karistusotsuse kergete vigastustega õnnetuse

põhjustamise eest Liiklusseaduse järgi, hiljem selgus, et kannatanul raske tervisekahjustus, 422, 423

kohaldamisala – kannatanu kaebas Riigikohtuni asja alustamisest keeldumisele, leides, et kuigi

teokirjeldus on sama, pole raskeid tagajärgi varem süüks arvatud.

Riigikohus leidis, et tuleb selgitada, kas tegu, mille eest karistati väärteo korras, ja tegu, milles

süüdistatakse, on üks või eri teod. Nn „teoühtsuse põhimõte“

Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud

ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti

väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu

realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku

elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-4-04, RT III 2004, 10, 117, p 8.3).

Vahurile süüks arvatud teod on hinnatavad ühe teona, neil ka sama tagajärg.

A. Juhkovi karistamise aluseks olnud väärteokoosseis ja tema poolt toimepandule tegelikult vastav

kuriteokoosseis pole omavahel ideaalkonkurentsis, vaid kuriteokoosseis neelab väärteokoosseisu

(spetsiaalsuspõhimõte).

Kuriteo koosseis neelab väärteo koosseisu – KarS § 3 lg 5 – Kui isik paneb toime teo, mis vastab

väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei

mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.

Kui isikut on juba KarS § 3 lg.5 vastaselt karistatud väärteo eest, siis on tegemist absoluutse

menetlusliku takistusega RK lahend 3- 1-1- 88-02 ja 3-1-1-21-06.

Riigikohus veel leiab Juhkovi asjas, nö tõdeb paratamatust: Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab,

et objektiivses mõttes võib A. Juhkovi süüditunnistamine käesoleval juhul olla toimunud

materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, kuid vaatamata sellele pole eeltoodust tulenevalt enam

võimalik tema süüditunnistamine tegelikult realiseeritud kuriteokoosseisu alusel.

Kuid isegi juhul, kui riik on süüteo toimepanija suhtes langetanud lõpliku otsuse ebaõigesti, mille

tagajärjel ta mõistetakse õigeks või süüdi kergemas süüteos, ei ole ühelgi isikul õigust nõuda süüteo

toimepanija käitumise ümberkvalifitseerimist. Süüteo teistkordne menetlemine on välistatud

teistkordse kohtu alla andmise ja karistamise keelu põhimõttest ja õiguskindluse printsiibist

tulenevalt.

Topeltkaristamise keeldu võib täita isegi isiku distsiplinaarkorras karistamine. Asjakohased ka RK

lahendid 3- 1-2- 4- 06, 3- 1-1-19-00.

3- 1-1- 88-02 – S Vaarmetsa asi – isikut oli distsiplinaarkorras karistatud kinnipidamiskohas alkoholi

tarvitamise eest ja RK leidis et samas teos ei saa kriminaalkorras süüdi mõista.

3-1-1-21-06 – J Tamkivi asi - Riigikohtu kriminaalkolleegium asub seisukohale, et J. Tamkivile RHS

§ 731 lg 1 järgi määratud hoiatustrahv on käsitatav "lõpliku süüdimõistmisena" PS § 23 lg 3 ja

konventsiooni 7. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes. Seega on välistatud võimalus tunnistada J. Tamkivi

süüdistuses nimetatud riigihanke korraldamata jätmise eest süüdi veel ka KarS § 289 järgi.

3- 1-2- 4- 06 - väärteovastutus KPS § 231 lg 1 järgi välistab vastutuse sama teo eest KarS § 361 lg 1

järgi – küsimus ja vahetegu ainult kahjus – kui kalliks menetleja neid kohakalasid hindab ja kas

annab olulise kahju välja

3-1-1-19-00 - KrK § 184 lg 2 järgi selles, et olles alkoholijoobes, lõi ta 13. märtsi 1999. a öösel

Narvas diskoklubi "Geneva" hallis isiklikust vaenust tulenevatel ajenditel turvafirma ESS töötajale

Valeri TØinjajevile, kes oli teenistuskohustuste täitmisel, kolm korda vastu nägu, kuna viimane ei

lasknud teda üleriietes siseneda tantsusaali. Vastutuse välistas, et J. Assonit oli juba karistatud Narva

Linnakohtu halduskohtuniku 26. märtsi 1999. a otsusega HÕS § 162 lg 1 järgi kolme ööpäeva

arestiga, mis oli ka ära kantud. (3 kõrvakiilu ei mahu mõiste „peksmine“ alla)

3-1-3-6-03 – Stanislav Koirot karistati HÕS § 144 järgi arestiga kolmeks ööpäevaks. S. Koirot

karistati selle eest, et ta "Kohtla-Järvel Tammiku mikrorajoonis Pargitaguse bussipeatuses oli purjus,

rõvetses ja tikkus kaaskodanikele ligi". Samal ajal samas kohas teiste kannatanute suhtes huligaansus

KrK § 195 järgi – lõi jalaga selga ühele, ründas teist, algas kaklus.

Need on tõesti ise teod, mis sest et samal ajal samas kohas kuid erinevad teod – üks verbaalne, teine

füüsiline rünne ja eri kannaatnute suhtes. Ei moodusta teoühtsuse põhimõttes ühte tegu.

Varasem Riigikohtu praktika, mis möönis sama teo eest nii kriminaal- kui haldusvastutuse

kohaldamist ideaalkonkurentsis on pärit enne KarS jõustamisaega, kui ei olnud kehtestatud KarS § 3

lg.5 spetsiaalsuspõhimõtet, ajal kui kuritegude konkurentsi ei lahendatud teoühtsuse põhimõttest

lähtuvalt.

Sel põhjusel ja PS § 23 lg 3 alusel tuleb Aivar Vahur esitatud süüdistuses KarS § 203 järgi õigeks

mõista.

Hädaseisund.

§ 29. Hädaseisund

Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat

ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning

kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti

õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

KarS § 29 järgi hädaseisund- kui võõras koer ilmus öisel ajal A. Vahuri õuele ja ohustas A. Vahuri

inglise kokerspanjelit Oscar, Aivar Vahur kõrvaldas ohu võrdväärsele hüvele ja samuti võis ta

kaitsta olulist abstraktset huvi – taudi leviku eest, sest tal oli piisav alus karta, et tema õuele ilmunud

hulkuv koer võib olla marutaudis, rünnata tema koera või teda, või levitada marutaudi

ümbruskonnas.

Aivar Vahuril polnud teavet, kelle koer see on, kui hästi kasvatatud, et vaktsineeritud ja terve ja et

jooksus vaid mõne minuti. Võis eeldada ka vastupidist.

A. Vahuri ütlused menetluse keskel ei ole muutunud, kohe kui isik tunnistati väärteoasjas

menetlusaluseks isikuks, siis ta tunnistas koera surmamist, on jäänud nende ütluste juurde kindlaks

ka hiljem.

Vahuri ütlused ei ole millegagi ümber lükatud.

Sündmuskoht – * talu maad - nii süüdistus. Prokurör süüdistab Vahurit, avakõnes, et tulistas hoovis,

laiba peitis eemale. Kuna süüdistus on seline, siis ei pea ümber lükkama kannatanu versiooni – tema

ja I N ütluseid, mille kohaselt võis tulistamine olla 50m eemal, u laia leidmise kohas. Asja arutatakse

ikka süüdistuse järgi. Talu maad v hoov. Talu maad lõpevad üsna otsaseina taga ja koht, kus leiti

koera laip, oli naaberkinnistul ehk ei asunud * talu maadel. Seega ei toimunud süüdistuse järgi

tulistamine seal. Et verd ei nähtud õues – õu oli kottpime – L – seega ei uuritud üle iga

ruutsentimeetrit hoovist, otsiti koera (K)

Vahuri ütlused: läks koeraga tagauksest hoovi, solgiaugu juures oli rohus krabinat, spanjel jooksis

teisele poole maja, A.Vahur arvas et rebane on hoovile tulnud, läks tuppa, võttis relva, eest uksest

hoovile, tuli spanjel ja siis vasakult ehk nn solgiaugu poolt suur võõras koer. Koerad teineteisest

paari meetri kaugusel, A.Vahur mõlemist 8-10 meetrit eemal, koertest võrdsel kaugusel.

Moodustasid V-tähe (Vahuri ütlused olustikuga). Urisesid. Aega vähe. Võõras Koer oluliselt suurem.

VÕÕRAS – st. Vahur ei pidanud ega saanud teada, et jahikoer ja seetõttu eriti sotsiaalne nii teiste

koerte kui inimeste suhtes. Võõrale suurele koerale ei pea julgema vahele minna. Küll inimesi

julmalt kiskuda saanud, kes läinud koertele vahele. Ära ajamisele ei allunud võõras, enda juurde

kutsumisele spanjel. tulistas 5 korda, maha kukkus alles enne viimast lasku, mis oli nn halastuslask.

Lahangu tulemuste järgi oli tabanud 2 lasku, seega võisid esimesed kolm mööda minna. Järgmised

lasud tulistas Vahur ikka ja jälle selle pärast et eelmised ei mõiganud – koer ei jooksnud ära ega

langenud maha, st hädaseisund polnud lõppenud.

Kõrvaldatud oht ehk tekitatud kahju on võrreldav ära hoitud kahjuga – Vahurite koera elu ja

tervisega, omaniku jaoks ka varalise väärtusega. Seda, mis tõugu üks v teine koer, ja mis vastava tõu

kutsikad maksavad ei oma sellest aspektist tähtsust – ei saa eeldada, et koera omanik peaks

kalkuleerima koerte hindu. keegi ei pea pealt vaatama, kuidas kallihinnaline tõukoer tema rahaliselt

väärtusetut krantsi tuuseldab. Loeb üldine väärtusskaala. Koera elu koera elu eest. + abstraktne huvi

mida kaitsta – loomataudi levik. Sellel koeral ei olnud tähist mis andnuks arvata, kui kaua see koer

jooksus on, või kas ta on vaktsineeritud või võib loomataudi viirust kanda.

Loomatauditõrje seadus § 12 lg.2 Loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomaks loetakse loom,

kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat

või tema kasutuses olevat territooriumi. Sama sätte § 3 reguleerib nende püüdmist, pidamist ja

hukkamist.

Vahuril pole KOV volitust lahti pääsenud loomi püüda, pidada ega hukata, aga sellise regulatsiooni

olemasolu näitab, et loomataudi leviku oht on nii suur, et selle kaitseks on kehtestatud seadus.

Konkreetsele kahju saabumisele aidanud kaasa omaniku hooletus – et ta öisel ajal lõastamata

loomaga – kui ta ei suuda tagada looma enda juures püsimist, et see ei läheks hulkuma. Rikkus

sellega Ridala Vallavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 5 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“.

Kannatanu võrrelnud ennast ja oma koera süüdistatava ja tema koeraga – et milles erinevus.

Erinevus, et A Vahuri koer ei läinud võõrale õuele hambaid näitama. Loodus, kus lõastamata

koeraga liikumist võib jahiks nimetada, pole kindlasti elamu hoov.

Kahju.

KarS 203 järgi kooseisu oluline tunnus – oluline kahju.

Oluline kahju – KarS RakS § 8. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine

Süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on

koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt:

1) oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;

Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 374, § 1 – kehtestada kuupalga alammääraks

täistööaja korral 2690 krooni. Oluline kahju seega 26900

Selles asjas ei ole oluline kahju tõendatud.

Kahju hüvitamine, st. Ka kahju suuruse kindlaksmääramine ei käi kannatanu õiglustunde või

arvamuse, vaid ikka seaduse järgi.

Vastavalt TsÜS § 49 lg.2 kohaldatakse loomade suhtes asjade kohta kehtestatud sätteid, kui ei ole

ette nähtud konkreetsel juhul teisiti.

VÕS § 132. Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

(1) Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui

asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt

vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud

asja väärtus.

TsÜS § 65. Eseme väärtus

Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Uue samaväärse koera soetamiskulu – kutsika ostuhind – 1'000-10'000. Isiku arvamus palju tema

surnuks puretud koera väärtus võib olla, ei ole ses kontekstsi adekvaatne – ta on emotsionaalne, ei

kajasta kohalikku keskmist müügihinda. Ei nähtu millistest eeldustest lähtuvalt seda on öeldud. See

emotsionaalne omaniku arvamus ei ole võrreldav käega katsutavamüügikuulutusega – mis kinnitus,

et sellise raha eest on tõepoolest võimalik selline koer osta. Väärtus, mille eest võiks soetada

samaväärse kutsika 5000.e kahe usaldusväärse lähteandme keskmine. Et kannatanu valis kallima, oli

tema valik.

Juurde saab liita mõistlikult kasvatamiskulud.

Mõistlik kasvatamiskulu ei ole jahitreeningul käimise kulu, sest jahil oleks kannatanu käinud – nagu

ta tunnistas, ja seda kulu kandnud ka ilma koerata, see 8840.- krooni maha.

Lahangukulu 400 pole soetamiseks vajalik kulu. Kuludokumendi olemasolul saaks seda äärmisel

juhul hinnata kannatanu menetluskuluna, a siis tekkiks kaitsjal küsimus, kas järgmisel korral tellivad

kannatanud ise juba nt jäljeekspertiisi?

Jalutusrihma kulu 400 pole „mõistlik kulu koera soetamiseks“

seega kahjust maha 5000+8840+400+400= 14640 krooni, alles jääb 23'317, mis ei täida loomuliku

kahjut.

Seega ei põhjustanud Aivar Vahur annatanule olulist kahju ja ta tuleks KarS § 203 järgi õigeks

mõista ka sel motiivil.

KOHTU SEISUKOHT

Kõigepealt kontrollib kohus kaitsja väidet, et A.Vahur süüdimõistmine KarS § 203 järgi

rikuks Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestatud ne bisin idem põhimõtet.

KarS § 2 lg 3 kohaselt ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda.

KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

Seega kohus uurib kõigepealt, millise süüteo eest on A.Vahur väärteokorras süüdi mõistetud ja

millist süütegu sisaldab A.Vahur`ile esitatud süüdistus.

Vastavalt tl 22 olevale otsusele väärteoasjas nr 2570,05,002176, mis on tehtud Lääne PP Haapsalu

PJ poolt 29.09.2005, on A.Vahur süüdi tunnistatud ja karistatud järgmise väärteo eest - 03.09.2005

kell 23.50 lasi Aivar Vahur tulirelvast Lääne maakonnas Ridala vallas Allika külas Madju talu

hoovis mitu lasku naabri Meelis Nurmsi koera pihta, mille tulemusena koer hukkus. M.Nurmsile

tekitati varaline kahju 25 000 krooni väärtuses. Väärtegu on kvalifitseeritud Loomakaitseseaduse §

66-2 lg 1 järgi.

Süüdistus on A.Vahurile esitatud alljärgneva kuriteoteo toimepanemise eest - Aivar Vahur`it

süüdistatakse selles, et tema tulistas 03.septembril 2005.a kella 23.50 ajal Lääne maakonnas Ridala

vallas Allika külas Madju talu maadel isiklikust tulirelvast - vintraudsest püssist IŽ -18 22 kal LR nr

O 1789 Meelis Nurmsile kuuluva Eesti Kennelliidus registreeritud tõukoera Lääne –Siberi laika

nimega Troll pihta mitu lasku, millest üks tungis läbi looma otsmikuluu, läbides peaaju ja alumist

lõualuud ning teine kuulidest sisenes koera paremast abaluust läbides rindkeret ning vigastades

südame pärgarterit ja kopse, mille tagajärjel suri koer sündmuskohal saadud vigastustesse. Kuriteoga

tekitas Aivar Vahur kannatanule Meelis Nurmsile varalise kahju kokku 37957.24 krooni suuruses

summas. Kuritegu on kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 203 järgi.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-120-06 on riigikohus leidnud: “Vastavat probleemi (topeltkaristamise

keeldu) on kirjeldanud Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Franz Fischer v. Austria. Euroopa

Inimõiguste Kohus märkis, et see, kui ühe teo suhtes on kohaldatavad mitu normi, ei ole vastuolus

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikliga, kuid selle

nõude rikkumise välistamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isiku sama tegu menetleti või teda

karistati erinevates menetlustes või formaalselt erinevate sätete järgi. Esineb olukordi, kus üks tegu

näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale süüteokoosseisule, kuid mille puhul lähemal

kontrollimisel ilmneb, et menetleda tuleb vaid ühe koosseisu järgi, sest see hõlmab kogu teise normi

rikkumise ebaõigust. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele

süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit

lisatunnust. Võib esineda ka olukordi, kus erinevad süüteokoosseisud kattuvad vaid väikeses osas.

Seega, kui isik mõistetakse erinevates, üksteisele järgnevates menetlustes süüdi erinevate

süüteokoosseisude järgi, peab kohus kontrollima, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad

kokku olulisel määral.“

Selle sama Riigikohtu seisukoha pinnalt on prokurör leidnud, et „tegu ei ole topeltkaristamisega, sest

Loomakaitseseaduse § 662 lg 1 sätestab vastutuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest,