1-08-10195\2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-10195

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 oktoober 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10195 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu Andrus Suima tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Andrus Suima, ik 36611242730, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel puudub RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, KarS § 75, § 76 maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada Andrus Suimat temale Tartu Maakohtu 23.04.2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-4390 mõistetud karistuse 1( üks) aasta ja 6 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Andrus Suima mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2007a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-4390 KarS § 424 järgi, ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 3aastase katseajaga tema kriminaalhooldusele allutamisega. Tartu Maakohtu 21.11.2007a määrusega nr 1-07-4390 pöörati karistus 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele. Vangistuse algust arvestada alates 15.11.2007a. Kohtumäärus jõustus 31 detsember 2007a. Karistuse lõpp 14.05.2009a. KarS § 76 lg.1 p 2 alusel määratav ½ karistusajast on Andrus Suimal kantud 14.08.2008a.

2 (3) Tartu Vangla iseloomustusest Andrus Suima kohta nähtub, et vanglas viibides on kinnipeetav töötanud abitöölisena erinevatel ametikohtadel. Vangistuses täiendavalt kutseõppes osaleda ei soovi, eelistab töötamist. Vabanedes planeerib asuda elama maale talutöödele, millega laheneks ka elamispinna probleem. Pikemas perspektiivis töö osas nägemus puudub. Kindlat elukohta ei oma. Isiku kuriteod on otseselt seotud alkoholisõltuvusega. Andrus Suima tunnistab, et iseseisvalt ta alkoholiprobleemiga toime ei tule ja soovib vabanedes pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks. On omandanud kutsekeskhariduse remondilukksepa erialal. Andrus Suima elas vabaduses olles elukaaslase toetusest, ametlikul ülalpidamisel üks alaealine laps. Vangistuse ajal lähedaste materiaalne toetus puudub. Elukaaslase ja lapse ema Anneli Rajastega on suhted alkoholiprobleemi tõttu purunenud. On varem kriminaalkorras korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Vanglakaristust kannab, kuna rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, ning talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Andrus Suima tunnistab positiivsete muutuste vajalikkust, kuid ei oma piisavat motivatsiooni eneseteostuse osas. Andrus Suima jaoks on alkoholi tarvitamine olnud viis pingetega tegelemiseks ning paistab, et tal on olnud raske hoida tarvitamist kontrolli all. Sotsiaalsed sidemed väljaspool vanglat on säilinud õe ja sõbraga, kellelt on saanud moraalset tuge. Tunnistab alkoholiprobleemi, kuid ei oma erilist motivatsiooni sellega tegeleda ja pöörduda spetsialisti poole abi saamiseks.

Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta Andrus Suima ennetähtaegset vabastamist. Tema kuritegelik käitumine on põhjustatud alkoholisõltuvusest. Kriminaalhooldajale teadaoleva info põhjal ei ole Andrus Suima motiveeritud alkoholi liigtarvitamisest loobuma, vangistuses oleku jooksul ei ole ta selleks midagi ette võtnud. Võib avata, eet üle 10a väldanud alkoholisõltuvusest ei ole võimalik vabaneda 9 kuulise sundolukorraga, kus alkoholi mittetarvitamine ei tulene isiku enda tahtest. Vangla kontaktisikule antud ütluste järgi ei soovi Andrus Suima ennetähtaegselt vabaneda, kuna soovib vältida käitumiskontrollile allutamist. Hinnangust lähtuvalt on Andrus Suima uute kuritegude toimepanemise risk kõrge.

A.Suima kohtuistungil vabanemist enne tähtaega. Tal pole elukohta ja soovib karistuse kanda lõpuni. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kedagi ei saa vangistusest vabastada vastu tema enda tahtmist. Lisaks sellele puudub vabaduses toetav võrgustik ja kindel elu- ja töökoht. On eelnevalt rikkunud talle määratud kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi ja tingimisi mõistetud karistus on pööratud täitmisele.

Kohtu seisukohad KarS §76 lg1 p2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ½, kuid mitte vähem, kui 6 kuud, mõistetud karistusajast. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Andrus Suimal on karistusest ½ kantud 14.08.2008a. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on isiku enda tahe. Tingimuslikult ennetähtaegselt vabastatav isik peab olema valmis täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja võimalikke kohustusi võtma. Selle poolest erineb katseajal olemine ennetähtaegse vabastamise korral ja katseajal olemine KarS § 74 korras. Käesoleval juhtumil see vältimatu eeldus puudub.

3 (3) Selle alusel on kohus seisukohal, et Andrus Suimat ei saa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75, §-st 76.

Kohtunik Ülle Raag