1-08-14306/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-14306 (kohtueelses menetluses nr 07260103889) riik T.G versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Prokurör Külli Saks

Süüdistatav T.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada T.G süüdi (KarS) § 201 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s. o 18 600 (kaheksateist tuhat kuussada)

krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata T.G-le mõistetud rahalise karistuse

kandmine ositi; kohustada T.G maksma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul iga kuu 01.-ks kuupäevaks 1 550 (üks

tuhat viissada viiskümmend) krooni; tühistada T.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Mõisaküla Linnavalitsuse tsiviilhagi ning välja mõista T.G-lt

7 839 (seitse tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) krooni Mõisaküla Linnavalitsuse kasuks;

2.2 riigieelarve tuludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada välja mõista T.G-lt

kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsja tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis)

krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu toimikust koopia tegemise tasu 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) krooni 20 senti; 2.3 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

2

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „T.G, 1-08- 14306, rahaline karistus“);

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.G, 1-08- 14306, sundraha“, „T.G, 1-08-14306, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on

süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses T.G süüdimõistmist KarS § 201 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o. 18 600 krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi, kohustades T.G

maksma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul iga kuu 01.-ks kuupäevaks 1550 krooni.

2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

T.G-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

T.G on süüdistatud selles, et tema töötades ajavahemikul märtsist 2003.a. kuni

oktoobrini 2007.a. Mõisaküla Linnavalitsuse raamatupidajana, kelle ülesandeks oli muuhulgas

korraldada Mõisaküla Linnavalitsuses sularahaarvestust kassa kaudu, vormistada

kassadokumente ning pidada kommunaalteenuste arvestust, märkis vee tarbimise arvestuse

abonentkaartidele kanded linnakodanike poolt esitatud veenäitude alusel, samas võõra vara

omastamise eesmärgil koostas raamatupidamisele esitamiseks tegelikust väiksemate näitude ja

tasumisele kuuluvate summadega arved ning kandis need raamatupidamisprogrammi, esitades

õigete andmetega arved vaid raamatupidamise kausta või jättis arved üldse koostamata ja

esitamata, omastades linnavalitsuse kassast raha näitude vahe ulatuses. Selliselt omastas ta

perioodil 28.02.2005.a kuni 30.06.2007.a Mõisaküla Linnavalitsuses, aadressil J. Sihveri 4,

Mõisaküla linnavalitsuse kassasse kantud raha kokku 13 589.- krooni ning jättis enda ja oma ema Tatjana Nõmmiku eest seoses veetarbimisega omakasu eesmärgil Mõisaküla Linnavalitsuse kassasse maksmata kokku 575.-krooni ja pangakontole kandmata 480.- krooni.

T.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri

taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. T.G tuleb käskmenetluses KarS § 201 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

3

Kohtueelsel uurimisel on Mõisaküla Linnavalitsus esitanud tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi 7 839 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 201 lg 1 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja T.G süü suurust, on põhjendatud T.G karistamine rahalise karistusega 300 päevamäära, s. o 18 600 krooni.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 495.60 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 333.20 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 828.80 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.G-lt välja mõista riigieelarve

kuludesse sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 828.80 (495.60 + 333.20) krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

4

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Helle Tamm

Kohtunik