1-08-1235\10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-1235 (kohtueelses menetluses nr 07260103541) Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kohtulahend

Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsus J.L-i

süüdimõistmises KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu J.L (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x- x xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega:

1.1 pöörata Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu

ja 22 päeva osas täitmisele;

1.2 J.L-ile mõistetud kandmata vangistuse alguseks määrata 12. november 2008

Viljandi politseiosakonna arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas). Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 määruse koopia edastada süüdimõistetule; 2.2 välja mõista J.L-ilt riigi kasuks kohtukulu 330 krooni ja 40 senti; 2.3 määruse koopia saata karistusregistrile, arestimajale ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada:

3.1 süüdimõistetu tähtaegsel vangistuse kandmisele mitteilmumisel võib kohaldada süüdimõis- tetule sundtoomist;

3.2 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

J.L on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendada J.L-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09.

oktoober 2008 ning üldkasuliku töö tegemisel J.L allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-x xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx .

Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud J.L-i kohta. Ettekandest nähtuvalt J.L on 01. oktoobri 2008 seisuga sooritatud üldkasulikku

tööd 15 tundi. J.L-i poolt antud korduvatele lubadustele ei ole ta ÜKT sooritanud.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.L-i suhtes ei ole üldkasuliku töö kohaldamine

otstarbekas ning üldkasuliku töö kohustuse täitmine on ka edaspidi vähetõenäoline. Ametniku hinnangul puudub hooldusalusel igasugune kohusetunne üldkasuliku töö sooritamiseks. J.L ei õpi ega tööta. J.L on 03. mail 2008 ja 28. mail 2008 karistatud väärteoasjas Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks

KrMS § 428 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekande vaatab täitmis- kohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahen- damise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

Prokuröri arvamusest nähtus, et tuleb pöörata Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu ja 22 päeva osas täitmisele.

Süüdimõistetu leidis, et ta on nõus nüüd üldkasulikku tööd tegema. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et ta jätab asja kohtu otsustada.

Kohtu põhjendused

KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab

süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaal- hooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg-le 7, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime

uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole J.L

süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on Tartu

Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud kandmata vangistuse osa

täitmisele pööramine. J.L on teinud tööd 180 tunnist 15 tundi. Tegemata tundide

mittetegemiseks igasugused erakorralises ettekandes nimetatud taotluse rahuldamist välistavad

asjaolud puuduvad. Seega tuleb pöörata Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega J.L-ile mõistetud vangistus 2 kuu ja 22 päeva osas täitmisele.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdimõistetu J.L-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on

kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 330 krooni ja 40 senti. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vangistusseduse (VangS) § 3 kohaselt on arestialune VangS tähenduses on arestimajas aresti või kuni kolmekuulist vangistust kandev isik.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus-

tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik