1-08-4789\4 · 1-08-4789\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

nr. 1-08-4789

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4789/ nr 05231401198 /

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Nadezda Paukson

Kohtuistungi aeg 30. septembril 2008.a..

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi üldmenetluses F.V .

Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja:

vandeadvokaat Owe Ladva

SÜÜDISTATAV

F.V -elukoht : xxx, isikukood : XXX, kodakondsus: VF , haridus: keskharidus, emakeel: vene keel , töökoht :taksojuht , kriminaalkorras karistatud: 21.11.2007. a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel mõisteti vangistus 3 kuud; KarS § 199 lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 kuud 15 päeva; KarS § 64 alusel mõisteti vangistus 4 kuud 15 päeva; lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel; KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3

kuud; katseaeg 18 kuud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.08.2007.a.

RESOLUTSIOON

Mõista süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ja karistada 2 (kahe ) aasta ja 6(kuue) kuulise F.V vangistusega. KarS § 65 lg.1 ja § 64 alusel lugedes 21.11.2007. a. Harju Maakohtu poolt mõistetud kergema karistuse 3-kuulise vangistuse kaetuks raskeima karistuse s.o. 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

lõplikuks liitkaristuseks mõista

F.V-le 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuuline vangistus.

KarS § 74 lg.2, lg.3 ja lg.4 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 6(kuue) kuuline vangistus,

ülejäänud 2(kahe) aastane vangistus jätta täitmisele pööramata, kui F.V ei pane 2(kahe)

2

aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna krimi-naalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi : s.o.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaal-hooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 50 lg.1 p.1 .V’lt F alusel lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 2(kaheks) aastaks.

Välja mõista JP’ poolt esitatud F.V-lt tsiviilhagi summas 2000.- (kaks tuhat) krooni.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumisel F.V karistuse kand- misele asumise päev .

Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja F.V karistuse kandmisele asumisel.

Asitõendid : Videosalvestis CD-rom’il - liiklusõnnetuse toimumine-kinnises ümbrikus kriminaalasja toimikus / t.l. 106/ - jätta kriminaalasja juurde. Videosalvestis CD-rom’il - liiklusõnnetuse sündmuskoht-/kinnises ümbrikus kriminaalasja toi- mikus / t.l. 106/- jätta kriminaalasja juurde.

Välja mõista

s.o kaits- F.V-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg.1 alusel

jatasu krooni ( kolm tuhat kolmsada kakskümmend krooni ja 52 senti ),sundraha

3320.52

6525

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja ekspertiisitasud summas -(kuusteist 16500. tuhat viissada) krooni . Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministee- riumi arveldusarvele SEB nr. 10220034800017 või Hansapangas nr .221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ , 2800049777 .V , 1-08-4789

F kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses täht-aegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsus kuulu- tatakse 28. oktoobril 2008.a.

SÜÜDISTUS

F.V

süüdistatakse selles, et tema 09.10.2005. a. kell 18:36, olles

alkoholijoobeseisundis, juhtis mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx Tallinnas

3 Kloostrimetsa teel Pirita suunas, kui jäi silma Julgestuspolitsei patrullile kui juht, kes ei olnud

nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Julgestuspolitsei asus mootorsõidukit Xxx jälitama,

andes mootorsõiduki juhile F.V-le peatumismärguande alarmsõidukiga, millel olid sisselülitatud sinine ja punane vilkur ning erisignaal, kuid mootorsõiduk ei peatunud, jätkates liikumist Pirita suunas. Samuti eiras F.V politseiametniku peatumismärguannet, mis oli

temale antud politseiametniku poolt avatud alarmsõiduki juhi kõrvalistuja aknast

ketashelkuriga. F.V , jätkates liikumist mööda Kloostrimetsa teed Pirita suunas, lisas sõidukiirust, mis oli väljaspool antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest 50 km/h ning

üritas Julgestuspolitsei patrulli eest ära sõita, tehes ohtlikke möödasõite piiratud nähtavusega

teelõikudel, mille tõttu Kloostrimetsa teel 600 meetrit Pirita teest Teletorni poole, paremale

suunduvas järsus kurvis, kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mis on eraldatud ühekordse

pidevjoonega, ei kohandanud sõidukiirust arvestades teeolusid, tee seisundit,

ilmastikutingimusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, ei olnud

piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik ning ei tulnud sõiduauto juhtimisega toime, kaldus

vastassuunavööndisse, kus kell 18:41 põrkas kokku Pirita poolt Kloostrimetsa teel liikuva

sõiduautoga Xxxregistreerimisnumber xxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimise õigust omav H A . Liiklusõnnetuses said raskelt vigastada sõiduautos Xxx viibinud 5 inimest: H A , H A , JP, EK, AIA. F.V rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 5 /liikleja peab juhinduma käesoleva määruse

lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud

liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva

määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast; lisa 1 – peatumismärguanne võidakse anda sõidukist. Peatumismärguande saanud juht peab kohe peatuma/, § 76 p 1 /juht ei

tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, § 91 /enne sõidu,

manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi

liiklejaid ja teel töötajaid/, § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb

sõita raja piirides/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab

tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas F.V: - sõiduautot Xxx registreerimisnumbriga xxx juhtinud H A ’le eluohtlikud tervisekahjustused: paremal otsmikuluu lahtine impressioonmurd (haav paremal otsmikul, murru kohal koljusiseses kui ka nahaaluses koes õhku), peaaju vapustus, paremal III-VI ja VIII roide murd, rinnakuluu

pideme murd, traumaatiline ulatuslik õhkverirind parema kopsu osalise atelektaasiga (kokkulangevus) ja keskseinandi nihkumisega, parema põlvekedra lahtine murd liigessidemete rebendiga;

- sõiduautos Xxx registreerimisnumbriga xxx kaassõitjana viibinud H A ’le eluohtlikud tervisekahjustused: I-II-V-VI-VII-VIII vasaku roide murrud rangluu keskjoonel, I parema roide

murd, rinnakuluu pideme murd, õhkverirind vasakul, mõlema labajala pöialabaluude ja varbalülide murrud, vasakul labajalal veel lodiluu ja talbluu murd, ninaluude murd;

4

- sõiduautos Xxx registreerimisnumbriga xxx kaassõitjana viibinud EK’le järgmised tervisekahjustused: mõlemapoolne killunenud reieluu kaugmise toruluu-keskosa murd, parema

pindluu pea murd nihketa, rebimishaav vasakul reiel ja paremal säärel, vasaku IV sõrme

kauglüli põhimikuosa liigesesisene murd, vasaku IV sõrme sirutajakõõluse kahjustus, pea

põrutus, nahaalune hematoom otsmikul paremal. Väike traumaatiline pehmekelmealune verevalum oimusagaral paremal, rindkere põrutus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud;

- sõiduautos Xxx registreerimisnumbriga xxx kaassõitjana viibinud AIA’ele järgmised

tervisekahjustused: vasaku silmamuna läbiv haav (võõrkehata) verevalumiga eeskambrisse ja

klaaskeha soonkesta väljasopistusega (vasaku silma nägemisteravus-valgustunne), ulatuslik

verevalum vasaku silma laugudel, haav vasaku silma alalaul, otsmikuhaav vasakul, ulatuslik

nahaalune verevalum otsmiku-oimu piirkonnas vasakul, vasaku silmakoopa murd, vasaku

sarnaluu murd, ninaluude murd, peaaju põrutus. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud. Vasaku silma nägemisvõime kaotuse tõttu töövõime kaotus 30% või 40% ulatuses;

- sõiduautos Xxxregistreerimisnumbriga xxx kaassõitjana viibinud JP’ele järgmised

tervisekahjustused: mõlema reieluu killuline nihkega murd, parema ja vasaku käe kodar- ja

küünarluu murd, pindluu külgmise päksi murd paremal, V metatarsaalluu murd vasakul

kõõluste rebenditega, peaaju vapustus, haavad vasakul reiel ja labajalgadel, organismi funktsioonide taastamiseks oli vajalik operatiivne vahelesegamine – mõlema reieluu ja vasaku

küünarluu osteosüntees, tüsistusena ilmnes vasemal labajalal haavainfektsioon.

Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid

nendest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud ning põhjustab olulise püsiva töövõime kaotuse vähemalt 40% ulatuses.

Oma tegevusega pani F.V toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. KOHTULIK UURIMINE

Kohtuistungil süüdistatav F.V ütluste andmisest keeldus, tunnistades ainult, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas ennast süüdi. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M Männamaa ütlustest nähtub, et oktoobri alguses 2005.a. töötas ta Julgestuspolitseis ning tollel päeval oli politseioperatsioon, mille käigus kont- rolliti sõidukijuhte nii kiiruse ületamise, joobes juhtimise kui muude rikkumiste osas. Patrull- autot juhtis P Tuuna. Politseipatrulli liikumissuund oli Piritalt teletorni suunas , otsustati teha

tagasipööre Esku tänaval ning siis sõitis nende auto eest läbi Xxx, juhil oli turvavöö

kinnitamata ja nad otsustasid Xxx e järele sõita ,et sõiduk peatada. Juhi sõidustiil oli eba-

kindel. Püüdsid Xxx peatada sireenide ja vilkuritega, samuti Xxx kõrvale sõites ja käega

märku andes, kui Xxx juht ei reageerinud peatumismärguannetele ,hoopis suurendas kiirust ,

sõidustiil oli väga ebakindel, sooritas möödasõite halva nähtavusega kohtades. Liiklusõnnetusele eelnevalt oli järsk kurv, juht hakkas pidurdama, auto sattus külglibisemisse,

kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Ilm oli sademeteta,

nähtavus hea, asfalt kuiv. Oli õhtune aeg ja hakkas hämarduma .Kuna on töötanud

politseinikuna 2 aastat, siis tunneb ära sõidustiili järgi joobes juhi. M Männamaa ütluste kohaselt Xxx juht pidi nägema talle antud peatumismärguandeid, samuti väidab tunnistaja, et

Xxx juht alguses sõitis umbes 30 km/h ,kuid hiljem kiirendas intensiivselt ja vahetult enne

liiklusõnnetust võis kiirus ulatuda peaaegu 100 km/h. , mida väidab oma kogemuse põhjal,

5 samuti selle põhjal, et eesliikuvatest sõidukitest möödus ta tunduvalt kiiremini. Hiljem oli selle kinnituseks ka KAIRI süsteemist politseiauto GPS-süsteemi ülekontrollimine.

Kohtuistungil andsid ütlusi kõik kannatanud : H A ütluste kohaselt tulid nad tollel õhtul seltskonnaga linnast teatrist, kõigi autosolijate meeleolu oli hea, tema oli endale kuuluva Xxx roolis. Vaatas Pirital valgusfoori taga kella ja kõik. Rohkem ei mäleta. Järgmise päeva õhtul ärkas haiglas, oli väga valus. Arsti käest sai teada, et nii abikaasa kui teised tema autos viibinud inimesed on elus. Haiglas viibis kümme päeva, kuid päris terveks ei ole siiani saanud. Peavigastus annab siiani tunda, õnnetuse tagajärjel olid ribid sees, jalg väga raskelt vigastatud. Süüdistatav ei ole ühen-dust võtnud , samuti ei soovi kannatanu esitada mingit tsiviilhagi .Tastusravi maksab kind-lustus. H. A leiab, et sellised inimesed nagu süüdistatav teel ei liikleks, samuti tuleb ta vangi panna. Kannatanu H A ütluste kohaselt ei mäleta tema samuti avariist midagi, istus juhi kõrval eesistmel. Ärkas haiglas, voolikud küljes. Tütar ütles, et abikaasa on haiglas, korrus allpool .Kui haiglast koju sai, oli väga pikka aega igapäevaste toimetuste tegemine väga raske, kuna käsi oli vigastatud. Õnnetusest midagi ei mäleta. Vigastused olid väga suured. Lõualuu katki, hambaid suus ei olnud, vasak jalg oli vigastatud, labajalg täiesti kildudeks.Süüdistatav on täiesti võõras inimene, pole kannatanuga peale õnnetust ühendust võtnud, samuti ei soovi H A esitada tsiviilhagi, kuna taastusravi kulud kannab kindlustus. Hingevalu ei hüvita keegi. Kannatanu EK ütluste kohaselt istus tema H A kõrvalistuja taga. Liiklusele veidi tähelepanu pööras, nägi vastu tulemas vilkuritega politseiautot ja järgmisel hetkel oli kokkupõrge. Vigastused olid kannatanu sõnul tal kohutavad. Mõlema jala sääreluud, reieluud ja põlved oli katki. Ta lõigati autost välja ja haiglas tehti kohe operatsioon. Parem jalg on polte täis. Süüdistatavalt mingit kahju hüvitamist ei soovi, loodab ,et kindlustus tasub taastusravi ka edaspidi. Kannatanu seletuse kohaselt turvavöö tal peal ei olnud, kuid miks ei olnud, ei oska seletada. Kannatanu JP ütluste kohaselt õnnetusest midagi ei mäleta, ärkas haiglas . Arst ütles, et oli osalenud raskes autoavariis. On olnud väga palu operatsioone peale õnnetust. Praeguseks on vasak jalg enam-vähem, kuid parema jalaga tuleb vist veel operatsioonil käia. On olnud mitu korda taastusravil. Alles 2008.a. juunist saab ilma rulaatori ja karkudeta käia, kuid mitte ilma kepita. Kindlustus on kõik ravikulud ja taastusravi kinni maksnud, kuid süüdistatavalt soovib abielusõrmuse ja kahe teise sõrmuse parandamise kulude tasumist 2000.-krooni ulatuses.

Kannatanu AIA’e ütluste kohaselt mäletab sündmusest politsei vilkureid, rohkem mitte

midagi. Istus autos juhi taga, turvavöö oli kinnitamata. Õnnetuse tagajärjel sai raske vasaku silma vigastuse, miski torkas silmast läbi ja vasakust silmast ei näe. Samuti oli lõualuu,ninaluu puruks ja hammaste vigastused.A-I. A arvab, et mingi summa peaks süüdistatav talle maksma, kuna vigastuste tõttu ei saanud tööl käia, varem töötas bussipargis bussijuhina.Samas arvab, et pole süüdistatavalt mingit hüvitust vaja, saab hakkama ilma selleta, on kodune pensionär. Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud teisi tõendeid :

Liiklusõnnetuse akti nr. 2223 /t.l. 3-4 / kohaselt 09.10.2005.a. kell 18.45 Tallinnas, Kloostrimetsa teel sõiduauto Xxx Reg. nr. xxx kaldus vasakusse suunavööndisse ja põrkas

kokku vastutulnud sõiduauto Xxx , reg. nr. xxx. Xxx esiosa on deformeerunud, Xxx täielikult deformeerunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabelitega /t.l. 3-24 / nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohad, vigastused . Asitõendina vaadati kohtus videosalvestust ( t.l. 104-106/ liiklusõnnetuse toimumise kohat.. Regionaalhaigla SA PER Laboratooriumis läbi viidud F.V

suhtes laboratoorne uuring alkoholile verest /t.l. 34/ näitas, et F.V veres oli avarii toimumise ajal 09.10.2005.a. 3,02 ‰ alkoholi.

Toimikus /lk. 45 / on 09.10.2005.a. SA Põhja-Eesti Reginaalhaiglasse Piritalt Kloostrimetsa

teelt toimetatud kannatanuna ka Xxxi juht F.V , kellel olid järgmised vigastused:

ajuvapustus, peapõrutus, pea-otsmiku lõikehaavad, parema kopsu põrutus, kõhu põrutus,

vasaku õlavarreluu lahtine murd, koomas. Toimikus /lk. 112/ on F.V juhiloa koopia,

6

millest nähtub ,et F.V oli väga vähese staažiga sõidukijuht. . Auto juhtimisõigus alates 13.juunist 2005.a

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus, kuulanud üle kannatanud ja tunnistaja, uurides kirjalikke toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis , et F.V poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.

Täielikult on tõendatud, et 09.10.2005. a. kell 18:36 juhtis F.V , olles alkoholijoobes,

mootorsõidukit Xxxr/numbriga xxx Tallinnas Kloostrimetsa teel Pirita suunas, kui sõidukit

märkas Julgestuspolitsei patrull põhjusel, et juhil ei olnud nõuetekohaselt kinnita-tud

turvavöö. Julgestuspolitsei asus mootorsõidukit Xxxjälitama, andes mootorsõiduki juhile

peatumismärguande alarmsõidukiga, millel olid sisselülitatud sinine ja punane vilkur ning erisignaal, kuid mootorsõiduk ei peatunud, jätkates liikumist Pirita suunas. Samuti eiras Xxxi juht politseiametniku peatumismärguannet, mis oli temale antud politseiametniku poolt avatud

alarmsõiduki juhi kõrvalistuja aknast ketashelkuriga F.V , jätkates liikumist mööda

Kloostrimetsa teed Pirita suunas, lisas sõidukiirust, mis oli väljaspool antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest 50 km/h ning üritas Julgestuspolitsei patrulli eest ära sõita, tehes ohtlikke möödasõite piiratud nähtavusega teelõikudel, mille tõttu Kloostrimetsa teel paremale

suunduvas järsus kurvis, kus mõlemas suunas on üks sõidurada, ei tulnud sõiduauto juhtimisega toime, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Pirita poolt Kloostrimetsa teel liikuva sõiduautoga Xxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimise õigust omav H A .

F.V põhjustas sõiduautot Xxx juhtinud H A ’le eluohtlikud tervisekahjustused: paremal otsmikuluu lahtine impressioonmurd (haav paremal otsmikul, murru kohal koljusiseses kui ka nahaaluses koes õhku), peaaju vapustus, paremal III-VI ja VIII roide murd, rinnakuluu

pideme murd, traumaatiline ulatuslik õhkverirind parema kopsu osalise atelektaasiga (kokkulangevus) ja keskseinandi nihkumisega, parema põlvekedra lahtine murd liigessidemete rebendiga /isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 812 t.l. 66-68/. Sõiduautos Xxxkaassõitjana viibinud H A ’le põhjustas F.V oma õigus-vastase käitumisega

eluohtlikud tervisekahjustused: I-II-V-VI-VII-VIII vasaku roide murrud rangluu keskjoonel, I

parema roide murd, rinnakuluu pideme murd, õhkverirind vasakul, mõlema labajala pöialabaluude ja varbalülide murrud, vasakul labajalal veel lodiluu ja talbluu murd, ninaluude murd /isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 813 t.l. 72-74/. Sõiduautos Xxx kaassõitjana EK’le põhjustati liiklusõnnetusega järgmised tervisekahjustused: mõlemapoolne killunenud reieluu kaugmise toruluu-keskosa murd, parema pindluu pea murd

nihketa, rebimishaav vasakul reiel ja paremal säärel, vasaku IV sõrme kauglüli põhimikuosa

liigesesisene murd, vasaku IV sõrme sirutajakõõluse kahjustus, pea põrutus, nahaalune

hematoom otsmikul paremal. Väike traumaatiline pehmekelmealune verevalum oimusagaral

paremal, rindkere põrutus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud /isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 108 t.l. 78- 82/.

Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas F.V sõiduautos Xxxkaassõitjana viibinud AIA’ele

järgmised tervisekahjustused: vasaku silmamuna läbiv haav (võõrkehata) verevalumiga

eeskambrisse ja klaaskeha soonkesta väljasopistusega (vasaku silma nägemisteravus-

valgustunne), ulatuslik verevalum vasaku silma laugudel, haav vasaku silma alalaul, otsmikuhaav vasakul, ulatuslik nahaalune verevalum otsmiku-oimu piirkonnas vasakul, vasaku silmakoopa murd, vasaku sarnaluu murd, ninaluude murd, peaaju põrutus. Tervisekahjustused

ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud. Vasaku silma nägemisvõime kaotuse tõttu töövõime kaotus 30% või 40% ulatuses /isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 53 t.l. 48-51/.

Sõiduautos Xxx kaassõitjana viibinud JP’ele põhjustas liiklusõnnetus järgmised

tervisekahjustused: mõlema reieluu killuline nihkega murd, parema ja vasaku käe kodar- ja

7

küünarluu murd, pindluu külgmise päksi murd paremal, V metatarsaalluu murd vasakul

kõõluste rebenditega, peaaju vapustus, haavad vasakul reiel ja labajalgadel, organismi funktsioonide taastamiseks oli vajalik operatiivne vahelesegamine – mõlema reieluu ja vasaku

küünarluu osteosüntees, tüsistusena ilmnes vasemal labajalal haavainfektsioon.

Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid

nendest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud ning põhjustab olulise püsiva töövõime kaotuse vähemalt 40% ulatuses /isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 52 t.l. 59-62/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on vastuvaidlematult tuvastatud, et F.V rikkus

mitmeid liikluseeskirja nõudeid : nii ei tohi sõidukijuht olla joobeseisundis , F.V tuvastati raske alkoholijoove. F.V ei peatunud peatumismärguandele, vaid vastupidi, püüdis

politsei eest ära sõita ja ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust . Nende liiklusnõuete rikkumise tagajärjel said vigastada viis eakat inimest, kelle tervislik seisund ei ole isegi õnnetusest möödunud 3 aastaga täiesti taastunud. Xxxjuht H A ja tema abikaasa H A said

liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused ning ka teiste Xxx kaasreisijatena viibinud EK, JP’e ja AIA’e vigastused olid rasked , kuigi mitte tekkimise hetkel eluohtlikud,

kuid paranemise kestvus oli kõigil pikaajaline s.o. üle nelja kuu ja JP’l põhjustas tervisekahjustus olulise püsiva töövõime kaotuse , samuti AIA’l.

Sündmuskohalt toimetati SA Perh Mustamäe korpusesse ka sõiduautot Xxx juhtinud ning liiklusõnnetuse põhjustanud F.V, kellel diagnoositi peapõrutus, ajuvapustus, pea ja näo

lõikehaavad, parema kopsu ja kõhu põrutus, vasaku õlavarreluu lahtine murd, kooma.

Kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et tema tervisele liiklusõnnetuses saadud vigastused mingeid püsivaid järelmõjusid oleks jätnud.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.V puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on F.V poolt süü omaksvõtt ja kohtu- istungil viimases sõnas avaldatud kahetsus, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 422 lg.1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , F.V süü suu- rust,leiab kohus, et F.V-le tuleb mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et F.V suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vangistuse mõistmisega, mis osaliselt pöörata reaalsele täitmisele ning ülejäänud vangistus jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui F.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. F.V pani kuriteo toime 2005.a. sügisel s.o. kolm aastat tagasi Nagu nähtub karistusregistri väljavõttest, on F.V peale seda juhtinud septembris 2006.a. alkoholijoo- ses mootorsõidukit ning selle eest on teda karistatud rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmi- sega 3-ks kuuks. , samuti on teda karistatud muude liiklusalaste rikkumiste eest 2007. aasta septembris oktoobris rahatrahvidega. F.V selline käitumine liikluses annab tunnistust sellest, et ta ei teinud endale 2005.a. oktoobris tema süül toimunud liiklusõnnetusest mingeid järeldusi, vaid jätkas ka peale seda õigusrikkumiste toimepanemist. Samas leiab kohus, et just nn. šokivangistus võib panna F.V tulevikus käituma seaduskuulekalt ning tegema talle mõistetud karistusest õiged järeldused. Osa vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise- ga ning F.V’ kriminaalhooldusele määramisega annab kohus süüdistatavale võimaluse kri-

8 minaalhooldaja järelevalve all näidata, et isik suudab talle määratud katseaja edukalt läbida ning seaduskuulekalt käituda. Süüdistatavat enne antud kuriteo episoodi toimepanemist kriminaalkorras karistatud ei olnud küll on teda 2007.a. novembris karistatud kohtu poolt varavastase ja tervisevastase kuriteo toi- mepanemise eest tingimusliku vangistusega. Kohus leiab , et süüdistatava F.V osas tuleb ka kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2-ks aastaks. F.V näol on tegemist isikuga, kes rikkus jämedalt liikluseeskirja nõudeid, istus alkoholi- joobes autorooli ja põhjustas liiklusõnnetuse ning rasked tagajärjed viiele inimesele. Selline kuritegu seadis ohtu nii F.V enda kui teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervi- se. Viimastel aastatel Eesti liikluses toimunu sunnib F.V taolise liikleja tegevust tõkes- tama ja seda eesmärki teenib KarS § 50 lg.1 alusel mõistetav lisakaristus .F.V puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingisid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema liiklusest kõrvaldamine 2-ks aastaks on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik.

Kohtunik