1-07-10227\18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-07-10227

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-07-10227 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi I.S-i süüdistus KarS § 275 ja § 274 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 30. juuni 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava I.S-i kaitsja advokaat Marko Paabumets Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav I.S

elukoht: XXX-XX , isikukood: xxx, töökoht: XXX

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

30. juuni 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-10227 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 03.oktoobrist 2008.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 23.oktoobrist 2008.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

2

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 24.oktoobrist 2008.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohus tunnistas 30. juuni 2008 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja I.S-i karistas teda rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 34 800 krooni. Samuti mõistis maakohus

I.S-i süüdi KarS § 275 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 17 400 krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti I.S-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 34 800 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev vangistust, mis vastab KarS § 70 lg 2 alusel

rahalise karistuse 3-le päevamäärale, s.o 1740 krooni ja lõplikuks rahaliseks karistuseks I.S-ile mõisteti 57 päevamäära, s.o 33 060 krooni.

Maakohus arutas I.S-ile KarS § 275 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles

alkoholijoobes, 31.03.2007 kella 02.00 paiku Tartus Riia 179a asuva Lõuna

Politseiprefektuuri Tartu arestimaja hoovis solvas võimuesindajana avalikku korda kaitsvat Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S.H. seoses tema ametikohustuste täitmisega, sõimates politseiametnikku ebatsensuursete sõnade ja väljenditega, millise tegevusega alandas tema au ja väärikust.

Veel arutas maakohus I.S-ile KarS § 274 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles

alkoholijoobes, 31.03.2007 kella 02.00 paiku Tartus Riia 179a asuva Lõuna

Politseiprefektuuri Tartu arestimaja hoovis üritas ühe käega kägistada kaelast

võimuesindajana oma ametikohustusi täitvat Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel M.K. ja haaras seejärel kahe käega rinnust kinni samuti võimuesindajana oma ametikohustusi täitval Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S. H. il ning tõukas viimase endast eemale nii, et S. H. kukkus ja vigastas põlve, laupa ja küünarnukki.

I.S end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud.

Otsuse motiivide kohaselt on süüdistatava süü KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi leidnud kohtuistungil täielikult tõendamist kannatanute M.K. ja S. H. i ütlustega ja 30.-31.03.2007 patrullilehega. S. H. i vigastused fikseeriti traumapunktis. I.S-ile koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt skandaalitses süüdistatav 31.03.2007 kell

01.45 joobnuna XXX ja ei täitnud turvameeste korraldusi, tal olid koordinatsioonihäired ja alkoholilõhn suust. Kell 07.30 tuvastati alkomeetri näit 0,57 mg/l kohta. I.S käitus väga agressiivselt, keeldus täitmast politsei seaduslikke korraldusi ning lõhkus kambri ust. Taolise

käitumise tõttu kainestuskambris kohaldati I.S-i suhtes sel ööl kolmel korral käeraudu.

Kohus leidis, et tõendid kogumis näitavad, et alkoholijoobes ja ärritunud olekus I.S

solvas tahtlikult oma ametikohustusi täitvat S. H. i ning tõukas ta vastu seina ning püüdis

kägistada M.K. . Süüdistatava poolt kasutatud solvavad väljendid kajastuvad S. H. i

ülekuulamise protokollis ning samuti kohtuistungi protokollis. Kannatanu tundis, et solvati teda kui isikut ja kui ametikohustusi täitvat politseinikku. Kannatanute ütlused on loogilised ning kooskõlas üksteisega, patrullilehega ja I.S-i kainenemisele toimetamise protokolliga.

3

Kohtuistungil jäi I.S selle juurde, et ei ole kuritegusid toime pannud. Kohus leidis, et

süüdistatava ütlused on antud enda süüst vabastamiseks ning paljasõnalised. Need on

vastuolus kannatanute tunnistustega, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga ning patrullilehega. Samas, kuna I.S-i ütlused on vastuolulised ning ta ei ole ütlustes esinevaid vastuolusid suutnud usutavalt põhjendada, siis leidis kohus, et tema ütluste kui usutavate tõenditega ei saa asja lahendamisel arvestada.

Võimuesindajaks on KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 sätete mõttes isik, kes talle antud volituste

alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni. Vastavalt

politseiseaduse (edaspidi PolS) §-ile 3 tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja

organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset

uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Seega on S. H. ja M.K.

võimuesindajateks KarS § 274 lg 1 ja § 275 mõttes. Nad kuulusid patrulltoimkonda ning

Falck turvamehed vajasid nende abi avaliku korra kaitsmisel. Kannatanud otsustasid

toimetada I.S-i arestimajja kainenema. Kohus leidis, et politseiametnike tegevus oli

põhjendatud PolS § 152

lg 3 p 1 sätte alusel, kuna I.S oli agressiivne ja joobes.

Kannatanud hindasid joobeseisundit keskmiseks süüdistatava väliste joobetunnuste põhjal

ning tema käitumise põhjal nende sisenemisel kasiinosse ning nende sellist seisukohta

kinnitas hiljem arestimajas teostatud joobe tuvastamine. Agressiivset käitumist kinnitab

asjaolu, et arestimajja jõudmisel oli I.S-i suhtes vaja mitmel korral kohaldada rahustusmeetmeid, mida rahulikult käituva isiku suhtes tehtud ei oleks.

Kohus leidis, et I.S-i kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi.

Süüdistatav proovis kägistada M.K. ning tõukas S. H. it, kes sai kukkumisel kergeid

vigastusi. Vägivald oli seotud võimuesindajate, s.o politseiametnike ametikohustuste täitmisega ning vägivalla ajendiks oli konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Ka süüdistus KarS § 275 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Kaitstavaks õigushüveks on avalik võim ja avalik kord ning inimese au ja väärikus. S. H. tundis, et halvustatakse teda ja tema ametit, solvangud olid esitatud ebasündsas vormis ning agressiivselt. Kohtul puudus alus kahelda kannatanute

ütlustes ja neid kinnitavates dokumentaalsetes tõendites. I.S pani kuriteod toime tahtlikult ning tema vastutust välistavad asjaolud puudusid.

Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestas siinjuures ka I.S-i kohta esitatud positiivseid iseloomustusi tema

töökohast XXX ja Tartu Jahindusklubist. Kuivõrd I.S on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud ühel korral ning tal on olemas kindel töökoht, siis pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

I.S-i kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 30.06.2008 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et süüdistatava süü KarS § 274 lg 1 ja

§ 275 järgi leidis kohtuistungil täielikult tõendamist. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid, jätnud põhjendamatult hindamata asjas olemasolevad olulised tõendid ning vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme. Kohus on jätnud täielikult põhjendamata, milles väljendub I.S-i

4

ütluste andmine enda vastutusest vabanemiseks ning milles seisneb vastuolu kannatanute

tunnistustega. Ka puuduvad põhjendused selle kohta, miks peaks lugema kannatanute ütlusi

usaldusväärseteks tõenditeks, kui nendes esineb vastuolu I.S-i ütlustega. Vastuolusid väljatoomata on kohtuotsus põhjendamatu, seega ebaseaduslik.

I.S-i väitel ei kohaldatud tema suhtes kasiinos erimeetmeid ja ta ei olnud politsei saabudes põrandal, kus talle käeraudu sooviti peale panna. Kannatanud aga väidavad vastupidist. Kohus ei

oleks tohtinud käsitleda kannatanute ütlusi usaldusväärsete tõenditena kasiinoga seotud sündmustes, kuivõrd tuvastamata on Falcki turvameeste isikud ning nende osalus ning selle viisid

I.S-i kinnipidamisel. Tõendamata on I.S-i agressiivne käitumine kasiinos ja Falcki turvameeste abivajadus seoses I.S. Kohus oleks pidanud lähtuma I.S-i ütlustest ja mitte arvestama kannatanute ütlustega, kuivõrd need ei ole usaldusväärsed.

Kohus on leidnud, et kannatanud pidasid I.S-i joobeseisundit keskmiseks süüdistatava väliste joobetunnuste põhjal, kuid jätab märkimata, milliste tõendite põhjal ta sellise järelduseni jõudis.

Kannatanud ei ole tuvastanud joobeastet, vaid selle, et isik on joobes, määramata joobe astet. Kohtuistungil on S. H. i ja M.K. poolt antud ütlused (kõvasti joobes) ilmsete liialdustega ja

vastuolus eeluurimisel antud ütlustega (isik oli alkoholi tarvitamise tunnustega). Väliste joobetunnuste põhjal joobe tuvastamine on ebaseaduslik, mistõttu on ebaseaduslik ka I.S-i

kainenemisele paigutamine. PolS § 153

ei anna võimalust joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga tuvastada arestimaja töötajate poolt sinna toimetatud isiku joobeastet,

mistõttu ei ole seadusega kooskõlas ka nimetatud dokumendiga joobeastme tuvastamine, seda

enam, et selle dokumendi koostamisel joobeastme tuvastamist ei saanud toimuda. Arvestades M.K. ütlusi, on kohus vääralt hinnanud I.S-i joobeastme tuvastamist arestimajas ning selle

vastavust seadusele. Kohus on jätnud täielikult hindamata joobeseisundis isiku kainenemisele

toimetamise protokolli, mis lükkab ümber joobe tuvastamise kui sellise üldse ning I.S-i keskmises või raskes joobeastmes oleku tema kinnipidamisel. Asja materjalidest tulenevalt oleks

kohus õigesti hinnates ning seadust kohaldades pidanud jõudma järeldusele, et I.S-i kainenemisele paigutamine oli seadusevastane ning tema põhiõigusi rikkuv tegevus.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et I.S-i kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi. M.K. ütlustest on võimalik järeldada, et I.S teda ei kägistanud, mistõttu I.S-i käitumises

ei ole realiseerunud kriminaalkoosseis. Maakohus on jätnud märkimata, mis oli see vägivalla

ajendiks olev konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Vägivald peab olema seotud

võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku ametikohustuste täitmisega, st vägivalla

ajendiks peab olema konkreetne avalikku korda kaitsev tegu, mistõttu abstraktsest vimmast

mingi konkreetse ametikoha (nt kõigi politseinike) vastu ei piisa. Apellant on seisukohal, et

ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt ei ole olnud seaduslik, mistõttu ei ole kuriteokoosseis KarS § 274 lg 1 järgi realiseerunud ka isegi juhul, kui oleks tõendatud I.S-i

poolt vägivalla kasutamine kannatanute suhtes, ning I.S tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja lisab, et S. H. i vigastus võis tekkida kukkumisel koos I.S-iga või tema väljatõmbamisel autost, mis ei ole käsitletav I.S-i poolt vägivallategudena kannatanute vastu ja seda tahtlikult KarS § 120-122 järgi.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et süüdistus KarS § 275 järgi on õigesti kvalifitseeritud.

Kannatanute ütluste põhjal võib järeldada, et sõna „jobu“ ei solvanud kannatanuid, ning „jobu“

ütlemine just S. H. ile ei ole tõendatud, kuivõrd M.K. , kes viibis sündmuste juures ja pidi kõike nägema, ütleb, et ei tea, kuidas S. H. i solvamine välja nägi, samas ta ei välista, et just

5 temale öeldi sõna „jobu“. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta leiab, et sõna „jobu“ näol on tegemist solvanguga, et see on toimunud just S. H. i suhtes ja tema ametit halvustades, samuti, et solvamine oli ebasünnis ja agressiivne, mistõttu kohtuotsus on vastuolus menetlusõiguse normidega. Seega on kohus jätnud arvestamata kannatanute ütlused, mille alusel oleks kohus pidanud järeldama, et solvamist I.S-i poolt ei ole toimunud ja kuriteokoosseis I.S-i käitumises KarS § 275 järgi ei ole realiseerunud. Kohus, hinnates vääralt tõendeid, jättes motiveerimata otsuse ning kohaldades vääralt materiaalõigust, on teinud ebaõige otsuse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära

süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei

kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuses uuritud tõendite põhjal esitatud järelduste ümberhindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendeid hinnanud vääralt ja kohaldanud valesti materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil süüdistatava ja kaitsja etteheidetega maakohtu otsusele. Väide, et maakohus on otsuse põhiosa koostamisel rikkunud

KrMS §-s 312 p 1, 2 märgitud nõudeid või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, on

alusetu. Kogutud tõenditest tulenevalt on maakohus motiveeritult käsitlenud süüdistatavale esitatud süüdistuse sisu süüteokoosseisudes KarS § 274 lg 1 ja 275 järgi.

Alusetu on apellatsiooni väide, et ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandjate ehk kannatanute poolt ei olnud seaduslik. Kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud tõenditega

on tõendatud, et süüdistatava poolt toimepandud vägivald oli seotud võimuesindajatest

politseitöötajate ametikohustuste täitmisega, olukorras kus nad olid toimetamas ilmsete joobetunnustega agressiivsusele kalduvat süüdistatavat arestimajja kainenemisele.

Maakohtu otsuse põhiosa (tl 127-130) tõendite uurimus ja järeldused võimaldavad põhjendatult lugeda tõendatuks süüdistatava süü talle inkrimineeritud süütegudes.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni seisukohaga, et tõenditest tulenevalt peaks kohus

lugema politseitöötajatest kannatanute ütlusi mitteusaldusväärseks. Asetleidnud

käitumissituatsioon ja politseitöötajate S. H. i ja M.K. tegevus ei veena ka ringkonnakohut

järeldama nende tegevuses ebaseaduslikkust 31.03.2007 kella 01.30 – 02.00 paiku I.S-i

toimetamisel arestimajja. Kriminaalasjas ei leidu mingeid sisukohaseid tõendeid, milledest

avalduks politseitöötajatest kannatanute vajadus moonutada asetleidnu faktilisi asjaolusid või veelgi enam – teadlikult esitama süüstavaid ütlusi nende suhtes kuriteod toime pannud I.S-i vastu. Käesoleval juhul ongi kriminaalasjas esinevate nn vastaspoolte ütlustes vastuoluline olukord,

kus süüdistatav eitab süüdistustes märgitud tegevusi, kannatanud aga kinnitavad nende

toimumist. Maakohus on tõendite hindamisel lugenud põhjendatult usaldusväärseks kannatanute ütlused. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ei ole eluliselt usutav, et oma tavapäraseid tööülesandeid täitvad S. H. ja M.K. olid millegipärast

6

ajendatud käesolevas asjas agressiivse alkoholijoobes süüdistatava käitumise ja vägivaldse tegevuse kirjelduse osas asjaolusid ebaõigesti esitama.

Seetõttu ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava kaitseversiooniga, et politseitöötajad valetasid ka toimunu asjaolude kohta kasiinos. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus, et ta läks kasiinosse, kuna tahtis õlut juua. Kuna õlut talle ei müüdud, sest tingimuseks seati kasiinos mängimine,

siis kutsuti turvatöötajad. Süüdistatav oli ka turvameestele seletanud, et tahab lihtsalt õlut juua, kuid samal ajal sõitis kasiinost mööda politseiauto, mille turvatöötajad kinni pidasid ja seejärel väljusid politseitöötajad autost ning kutsusid teda kaasa. Kasiinost astus süüdistatav

välja omal jalal. Seejärel läks ta politseiautosse, mille uks löödi kinni ja ta viidi kuhugi.

Seejärel sõideti kuhugi hoovi ja politseitöötajad ütlesid „kobi välja“. Kui süüdistatav oli

keeldunud politseiautost väljumast, siis tõmmati ta autost välja ja ta kukkus koos

politseitöötajatega pikali. „Siis nad natuke klohmisid mind ja käed pandi raudu ning viidi kongi.“ Süüdistatav arvab, et sel hetkel oli tal kindlasti joove alla keskmise. Miks tema kallal

vägivalda tarvitati, süüdistatav ei tea. Mingit vägivalda tema politseitöötajate suhtes tarvitanud ei ole ning ta ei tea, millistel asjaoludel politseitöötaja S. H. vigastused sai. Samuti on süüdistatava ebatsensuursete väljendite tarvitamise politseitöötajad välja mõelnud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et kriminaalmenetluse kestel on süüdistatava enda kaitsepositsioon olnud heitlik. Algselt on ta ennast kaitsja juuresolekul

süüdi tunnistanud, järgmisel ülekuulamisel on teinud seda osaliselt, seejärel loobus kokkuleppemenetlusest ja maakohtus öelnud lahti varemantud ütlustest. Maakohus leidis, et kuna I.S-i ütlused on vastuolulised ning ta ei ole ütlustes esinevaid

vastuolusid suutnud usutavalt põhjendada, siis leidis kohus, et tema ütluste kui usutavate tõenditega ei saa asja lahendamisel arvestada.

Apellatsioonis leiti, et maakohus pole käsitlenud süüdistatava poolset kannatanu M.K. kaelast kägistamist. Samas pole see viide asjakohane, sest süüdistuse sõnastuse kohaselt süüdistatav ”üritas käega kägistada kaelast”, millist tegevust M.K. kinnitas maakohtu istungil ”kuna tal jäi parem käsi vabaks, siis ta sirutas selle minu kõri piirkonda, kuid kõri ta ei tabanud, vaid sai riietest kinni.” Maakohus on aga süüdistatava tegevuse analüüsimisel õieti järeldanud, et süüdistatav proovis kägistada M.K. .

Kaitsja rõhutas põhiprobleemina asjaolu, et I.S-i kainenemisele toimetamine pole olnud

seaduslik. I.S-i kinnipidamisel kasiinos tema joovet ei tuvastatud ning samuti polevat

tõendatud, et süüdistatav oli kasiinos agressiivne. Kaitsja väite kohaselt politseitöötajal vigastuse tekkimine on seotud sellega, et politseiautost I.S-i väljakiskumisel süüdistatav

kukkus S. H. ile peale ja selle tegevuse käigus võisid vigastused tekkida. Kaitsja ei pea

solvavaks ka süüdistatava poolt väljendi „jobu“ kasutamist, kuna politseitöötaja taluvuspiir peab olema kõrgem.

Süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi võimuesindajate (S. H. i ja M.K. ) suhtes toimepandud vägivallas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu järeldusi ja kannatanute järjekindlaid

ütlusi üle korrata. Kaitseversioonina esitatud süüdistatava väidetav „kukkumine“ politseitöötaja S. H. i otsa ja sellega seoses temal tuvastatud vigastuste olemasolu, on ainetu.

7 Kannatanu S. H. (tl 77-89) on andnud maakohtus toimunu osas detailseid ütlusi, milledes pole ringkonnakohtul nagu maakohtulgi alust kahelda. Nii on ta seletanud, et kesklinnas patrullides nägid nad XXX kasiino juures Falcki autot ja Falcki töötajad tulid temalt ja paarimehelt M.K. lt

abi paluma, kuna kasiinos viibib ebasoovitav isik. Kasiinosse sisenedes nägid nad meest põrandal, kellel turvatöötajad olid käed raudu pannud. Sisenedes vormiriietes, tutvustasid nad

ennast politseitöötajatena ja palusid Falcki töötajatel käerauad eemaldada ning süüdistataval rahuneda. Kuna I.S oli väliste tunnuste järgi (vägad kõvad lõhnad suust, koordinatsioon oli häiritud, tuikus) kõvasti joobes, siis otsustasid nad M.K. ga ta kainenemisele viia. Kohapeal ei olnud joobe tuvastamisel mõtet, sest visuaalselt oli süüdistatav kõvasti joobes. Korra kohaselt

tuvastab kainenemisele viidava isiku joobe arestimaja töötaja. Nad ütlesid I.S, et

toimetavad ta arestimajja. Sellele teatele reageeris süüdistatav rahulikult. Olles jõudunud

politseiautoga arestimaja territooriumile ja palunud väljuda süüdistataval, muutus viimane agressiivseks ja hakkas solvama ebatsensuursete sõnadega. Kannatanu teatas süüdistatavale, et

taolisele solvamisele võib järgneda kriminaalasi, kuid süüdistatav ignoreeris korraldust nii

solvamise lõpetamise kui politseiautost väljatuleku nõudmise osas ning politseitöötajatest

kannatanud otsustasid süüdistatava autost välja tirida. Süüdistatav aga haaras S. H. ist kahe

käega rindkere piirkonnast riietest kinni ja viskas teda vastu arestimaja kiviseina. Seejuures kukkus ta põlve ja käega vastu maapinda ning peaga vastu seina, tundes tugevat valu. Pärast

toimunut panid nad M.K. ga I.S käed raudu. Solvavad väljendid olid alanud autos ja

jätkusid ka siis kui süüdistatav oli maapinnale pandud. S. H. kinnitas, et solvangud „käige perse, kuradi mendid, jobu“ ning ebatsensuurselt „igale poole saatmine“ olid suunatud talle ning ta tundis end solvatuna.

Hiljem oli süüdistatav helistanud talle, palunud vabandust ja väitnud, et ei mäleta toimunust midagi.

Kannatanu M.K. on maakohtus antud ütlustes (tl 89-100) samuti kinnitanud, et kasiinost

äraviidud süüdistataval olid ilmsete joobetunnustena tugev alkoholilõhn suust, ebaselge vaade, häiritud kõne ja taaruv olek. Hiljem arstimaja juures, politseiautost väljatoimetamisel,

oli süüdistatava kõne ja pilk, mille juures I.S tarvitas ebatsensuurseid väljendeid

suunatud paarimehest politseitöötaja S. H. ile. Tihti käis sellest sõnalisest tekstist läbi sõna „jobu“. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kannatanute, samuti süüdistatava enda (kriminaalmenetluse erinevatel etappidel) antud ütlusi detailsemalt käsitleda, sest maakohtu otsuses on seda juba tehtud.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-3-05 märgitakse, et võimuesindaja või avalikku korda kaitsva

muu isiku solvamine või laimamine kujutab endast KarS § 275 objektiivset teokoosseisu.

Arvestades seda, et termin "solvamine" on määratlemata õigusmõiste, saab selle mõiste

sisustajaks olla lõppkokkuvõttes kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata, kas mingi sõna või

tegu on solvav, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud. Kui solvamisel kasutatud väljendid ei

olnud ebatsensuursed, peavad need mõistetavalt olema süüdistuses sõna-sõnalt (või võimalikult täpselt) kirja pandud. Sellist seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika. Kuid ka varasemas kohtupraktikas ei avaldatud süüdistuses ebatsensuursed, vulgaarsed, inimväärikust alandavad väljendid.

Ringkonnakohus nõustub, et süüdistatava poolt S. H. i aadressil väljaöelduga on tegemist

ebasündsate ja inimväärikust alandavate väljenditega ning ta kasutas ilmselgelt solvava olemusega sõnastust.

8 Ringkonnakohus leiab, et alusetu on süüdistatava kaitsja väide nagu ei oleks sõnad ”kuradi mendid”, ”jobud”, ja ebatsensuurse sisuga ”perse ja mujale saatmine” politseitöötaja suhtes solvavad, sest need on oma vormilt ebasündsad. Ringkonnakohus järeldab, et ebasünnis vorm ei tähenda vaid vulgraasete väljendite kasutamist teise isiku suhtes, vaid see hõlmab ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid väljendeid, mis

ei ole esitatud vulgaarses vormis. Arvestada tuleb ka käitumissituatsiooni, kus joobes süüdistatav oli politseitöötajate suhtes ilmselt agressiivse iseloomuga, mis ajaliselt süvenes. Õigusalases kirjanduses on solvamisena käsitletud inimese halvustamist ebasündsas vormis,

mis võib seisneda isiku tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jms..

Ringkonnakohtu arvates ei ole sõnad ”jobud”, ”kuradi mendid”, ”perse” väljenditena

iseenesest ebatsensuursed, kuid on oma sisult negatiivsed ning politseinike suhtes kasutatutena nende tegevust selgelt halvustavad. Seega kohtles I.S politseitöötajat S. H. i käesolevas käitumissituatsioonis halvustavalt ja seega ka ebasündsalt. End solvatuna tundmist

on korduvalt kinnitanud kannatanu S. H. . Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava tegevuse

õigeks kvalifitseerimiseks KarS § 275 järgi on vajalik viidata just S. H. i enda ütlustele maakohtus (tl 83) ja mida ta tajus seejuures kui agressiivne süüdistatav kasutas solvavaid

väljendeid. Ilmselgelt on vajalik siinkohal aktsepteerida S. H. i enda hinnangut selles, et

süüdistatava tegevus käesoleval juhul kogumis (agressiivsus ja tarvitatud solvavad väljendid) ületas kannatanu jaoks igapäevase politseitöötaja valuläve, kus ta on aegajalt sunnitud kuulma

joobes isikutelt ebatsensuurseid väljendeid. Märkida on vajalik ka seda, et tagantjärele on süüdistuse seisukohalt võimatu reastada joobeseisundis vägivallatseva ja räuskava süüdistatava

ebatsensuursete sõnade ja väljendite konkreetset järjekorda ning kõiki detaile, seda enam kui süüdistatav ise kohtueelsel uurimisel avaldas algselt, et ei mäleta toimunust midagi. Kuivõrd I.S kasutas politseitöötaja suhtes solvavaid väljendeid situatsioonis, mil viimane täitis võimuesindajana oma ametikohustusi, siis leiab ringkonnakohus, et I.S-i käitumises on maakohus õieti tuvastanud KarS §-s 275 ettenähtud kuriteokoosseisu.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et I.S tuleb talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõista seetõttu, et politseitöötajad ei käitunud 31.03.2007 öösel kella 02.00 paiku oma töökohustuste täitmisel seaduslikult.

Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et apellatsioonis rõhutatakse liigselt Falcki turvatöötajate, samuti politseitöötajate tegevust kasiinos, millega ei ole aga süüdistusel otsest

puutumust, sest süüdistus käsitleb süüdistatava tegevust mitte kasiinos, kus asusid turvatöötajad, vaid Lõuna Politseprefektuuri Tartu arestimaja hoovil, Riia 179 a ja oli seotud politseitöötajatega.

Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et I.S-i kasiinost väljatoimetamisel ja tema toimetamisel arestimajja, käitusid politseitöötajad Politseiseadusest lähtuvalt.

Politseiseadusest tuleneva kainenemisele toimetamise asjaolusid on maakohus otsuses juba

käsitlenud. Ilmsete joobetunnuste ja agressiivsuse avaldumisel oli politseitöötajatel õigus toimetada I.S kainenemisele.

Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 15-16) avaldub, et kainenemisele toimetamise aluseks oli asjaolu, et 31.03.2007 kell 01.45 süüdistatav joobnuna skandaalitses XXX ja ei täitnud turvameeste korraldust. Kannatanu S. H. selgitas maakohtus,

et protokolli kanti need andmed tema ja M.K. selgituste põhjal. Süüdistataval olid

9 koordinatsioonihäired, oli keskmises joobes, suust alkoholi lõhn. Samuti on märgitud, et kuna I.S oli agressiivne ja lõhkus kambri ust ning ei allunud korraldustele, siis kasutati tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas