1-07-3662\16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-07-3662

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2008. a Kriminaalasja number 1-07-3662 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Marelle Ulla

Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk

erakorraline ettekanne taotlusega pöörata B.B'ile

Pärnu Maakohtu 26.03.2007. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele ja kriminaalhooldaja taotlus süüdimõistetu B.B vahistamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk suhtes vangistuse taotlus – tühistada B.B tingimisi kohaldamata jätmine pöörata B.B

ja 'ile (isikukood xxx, elukoht *, *, kodakondsus *, emakeel * keel, valdab * keelt) Pärnu Maakohtu 26.03.2007. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus 3 kuud 27 päeva täitmisele. (kolm) (kakskümmend seitse)

2. Kohaldada süüdimõistetu B.B suhtes tõkendit vahistamine.

3. kinnipidamine Vangistuse 3 kuud 27 päeva kandmise aja alguseks lugeda B.B sundtoomise korras s.o .20.10.2008.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Ärakiri 1-07-3662 Pärnu Maakohtu 26.03.2007 .a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-3662 mõisteti B.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud; KarS § 266 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud; KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti B.B'ile liitkaristuseks vangistus 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati ärakantud karistuseks eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2007 kuni 01.02.2007s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks loeti vangistus 3 kuud 27 päeva. Vastavalt KarS §

74 lg 1 ja 3 jäeti vangistus B.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ära kandmata 3 kuu 27 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui B.B 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. B.B määrati katseajaks Pärnu Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid.

Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest s.o 26. märtsist 2007. a.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 26.09.2008. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk erakorraline ettekanne, mille kohaselt kriminaalhooldusalune B.B ei järgi kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele.

Kriminaalhooldusalune B.B ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele alates augustist 2008. Viimati käis registreerimisel 28.07.2008. a.

Erakorralise ettekande esitamisel hooldusaluse seletuskiri kriminaalhooldajal puudub, kuna isik ei ilmu kriminaalhooldusosakonda. Telefoni teel sai kriminaalhooldaja B.B'iga veel kontakti augustis 2008 aga enam ei vasta ta ka telefonile. Korduvalt on saadetud teated nii venna, sõpradega noormehele registreerimise nõude täitmise vajalikkusest aga registreerimisele B.B jõudnud ei ole. Katseaja alguses käis B.B kokkulepitud aegadel registreerimas. Katseajal on esinenud ka enne periood, kus hooldusalune ei käinud registreerimas ja see kattub tema kriminaalhooldusametniku pikemalt haiguslehel olemise perioodiga september - november 2007. Peale seda sai B.B'ile seletatud uuesti põhjalikult kontrollnõudeid. Edaspidi, kuni siiani, on ta tõesti olnud alati telefoni teel kättesaadav ja teatanud, kui on mingid põhjused, et registreerima ei saa tulla. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole katseaja kulg toonud muutusi B.B'i elukorraldusse ega ka käitumisse.

Katseaja alguses oli probleeme töötamise mõtte leidmisega, ravikindlustuse puudumisega, vastutustunde puudumisega, enesevalitsuse kaotamisega, suhtlusringkonna kriminaalse taustaga ja hariduse jätkamise vajalikkuse teemadega. Kõik needsamad riskifaktorid on käesoleva hetkeni üleval ja muutusi noormees katseajal ei ole oma elukorraldusse teinud, vaatamata motiveerivatele vestlustele. Katseaeg ei ole toonud oodatud muutusi hooldusaluse käitumisse. Katseajal on B.B pannud toime väärtegusid: 25.05.2007 KarS § 218 lg 1 rikkumine, trahv 720 krooni; 27.06.2007 Alkoholiseaduse § 70 rikkumine, trahv 600 krooni. Karistuse on ta saanud katseajal ka enne katseaga toimepandud väärteos 08.11.2006 (otsus 01.02.2008) KarS § 218 lg 1 rikkumine, määratud rahatrahv 1 200 krooni.

Kriminaalhooldaja üheks kahtluseks registreerimisele mitteilmumisel oli ka asjaolu, et käesoleval suvel on B.B'i nimi figureerinud mitmetes kuriteokahtlustes (üks kriminaalhooldajale teadaolev, mida B.B ise rääkis 25.07.2008 oli toimunud * ühe meesterahva peksmine ja teda kahtlustatakse selles), kuid kontrollides politseist andmed üle - ei ole ta menetlusaluseks, kahtlustatavaks üheski kriminaalasjas ja viimane kokkupuude politseiga oli korrapidaja andmetel 19.06.2008. Kontrollitud on B.B'i osas andmeid ka prokuratuurist, menetlusregistri andmetel on ta 2 kriminaalasjas kahtlustatav aga tõenäoliselt süüdistust ei esitata kummalgi juhtumil. Seega

B.B ei ole vahi all, tal ei ole teadmist, et kuna on uued kriminaalasjad ja tuleb nagunii vanglasse minek. Järelikult puudub tal ka emotsionaalselt kaudne põhjus registreerimisele

Ärakiri 1-07-3662

mitteilmumiseks. Kriminaalhooldaja saab vaid oletada, et registreerimistele mitteilmumine on kriminaalhooldusaluse pahatahtlik vastutustundetu käitumine. Katseaja kulu analüüsi põhjal ei näe kriminaalhooldaja muud ettepaneku võimalust kui B.B'ile

Pärnu Maakohtu 26.03.2007 kohtuotsuse nr 1-07-3662 alusel määratud 4 kuune liitkaristus (kandmata 3 kuud 27 päeva) pöörata reaalsele täitmisele.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde ja palus kohaldada B.B suhtes tõkendina vahistamist. B.B andis kohtuistungil ütlusi, et talle on kriminaalhooldaja taotlus arusaadav, nii ongi. Eelmisele kohtuistungile ei tulnud, sest teadis mingit teist kuupäeva, vend ütles talle edasi küll, kuid arvas, et on järgmisel kuul. Ei käinud jah registreerimas, mingit põhjust ei olnudki. Ennem oli ka katseajal mingi aeg, millal ei käinud. Teadis, millised on tagajärjed, kui registreerima ei tule. Katseajal olid mingid eesmärgid küll – pidi korralikuks hakkama, töökoha otsima, teistsuguste sõpradega läbi käima. Midagi vahepeal hakkas looma, kuid siis ei olnud tööd, mujal pole võimalik tööl käia, siis pole elukohta. On katseajal ka politseiga pahandusi olnud, on olnud kaineris. Politseis on ka mingi asi, tahavad mingit peksmist pähe määrida, politsei kutsete peale ei ole politseisse läinud, kui tahavad, tulgu ise.

Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele.

B.B on täiesti hoolimatult suhtunud kontrollnõuetesse, on tahtlikult kõrvale hoidunud.

Kandmata karistus 3 kuud 27 päeva. Prokurör leidis, et ka vahistamise taotlus on põhjendatud.

KrMS § 429 sätestab alused, mil süüdimõistetut võib vahistada. Kuna B.B ei käinud registreerimas ja ei ilmunud ka politsei kutsetele, on alust arvata, et hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest ja käesoleval ajal on ka piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

Kohtu seisukoht

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Pärnu Maakohtu 26.03.2007. a otsusele oli B.B kohustatud katseajal elama oma alalises elukohas *; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. B.B ütlustest selgus, et talle oli katseaja olemus ja talle pandud kontrollnõuded arusaadavad.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja taotlusest on B.B käitumiskontrolli perioodil rikkunud ka varasemalt registreerimisele ilmumise kohustust ning käesolevaga ei ole registreerumisele ilmunud alates augustist 2008. Kohus leiab, et B.B on käitumiskontrolli nõuet – ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja juurde – rikkunud teadlikult ja tahtlikult.

Lisaks eeltoodud registreerimiskohustuse rikkumistele on B.B'it karistatud katseajal väärteomenetluse korras KaS § 218 lg 2 järgi s.o varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ning Alkoholiseaduse § 70 järgi s.o alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Samuti on menetlusregistri andmetel B.B kahtlustatav kahes kriminaalmenetluses. Eeltoodu kinnitab kriminaalhooldaja seisukohta, et B.B elukorralduses ja käitumismustris ei ole käitumiskontrolli perioodil toimunud mingeid muudatusi. Seega ei ole B.B suhtes

Ärakiri 1-07-3662

määratud karistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja isiku allutamisega käitumiskontrollile saavutatud oodatud tulemusi st isik ei ole asunud õiguskuulekale teele.

B.B kinnitas, et teab, millised on kontrollnõuete rikkumise tagajärjed. Lähtudes eeltoodust saab tõdeda, et tegemist ei ole üksikrikkumisega, vaid kriminaalhooldusaluse B.B tavapärase ja süsteemse kontrollnõude eiramisega, mis ei võimaldanud tema suhtes kriminaalhooldust teostada, kuna ta ei allunud käitumiskontrollile. Kui aga isik, kes on tingimisi vangistuse kandmisest vabastatud, ei täida kontrollnõudeid, siis ei olegi võimalik läbi käitumiskontrolli tema puhul karistuse eesmärke saavutada.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja

B.B suhtes tuleb tühistada karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ja karistus tuleb täitmisele pöörata. Vahistamistaotlus

KrMS § 429 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

Kohus leiab, et B.B on oma käitumisega näidanud, et ta hoidub kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest – ta ei käinud kriminaalhooldaja juures registreerimisel, kuigi tal mingit põhjust kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks ei olnud. Samuti ei ilmunud ta kohtuistungile, öeldes, et vend küll talle ütles mingi aja, kuid tundmata ise mingitki huvi kohtuistungi aja kohta.

Seetõttu tuli B.B suhtes kohaldada sundtoomist kohtuistungile. Oma suhtumist uurimisasutuse kutsetesse väljendas ka väga selgelt kohtuistungil – kui neil on vaja, tulgu ise. Kohus leiab, et kõik eelnev annab piisava aluse kahtluseks, et B.B võib hoiduda kõrvale ka süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Kuna kohus käesoleva määrusega pöörab tingimisi mõistetud karistuse täitmisele, siis ka teine KrMS § 429 sätestatud vahistamise laus on olemas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdimõistetu B.B suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist ja karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda B.B kinnipidamine sundtoomise korras s.o. 20.10 .1008. Kohus juhindub kohtumäärust tehes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 429 lg 1 p 1, lg 3, § 432lg 3, 4.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige