1-07-13517\12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-13517

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.oktoobril 2008.a Tallinn Kriminaalasja number

1-07-13517 (07231801812)

Kohtunik Katrin Puhkason

Rahvakohtunikud Inge Aluve ja Jüri Ehasalu

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Valeri Helmar , Maksim Tšurkin

Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Kriminaalasi H.D süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 (vastab

KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi röövimises 12.09.1999.a); KarS § 349 teise isiku tähtsa isikliku dokumendi kasutamises 12.03.2007.a ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi isikute

grupis võõra vallasasja äravõtmises ja ametliku dokumendi varguses 24.06.2007.a

ning ´i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 J.Z ebaseaduslikus sissetungimises võõrasse ruumi 15.08.2005.a

ning KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, 18.08.2006.a, 04.03.2007.a

võõraste asjade äravõtmises, 24.06.2007.a isikute grupis

võõra vallasja äravõtmises ja § 346 järgi ametliku dokumendi varguses 24.06.2007.a

üldmenetluses Süüdistatav

H.D

isikukood XXX

, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht:

xxx ja xxx, emakeel: vene keel, .keskharidus, Äriregistri järgi OÜ L juhatuse liige,

2 kriminaalkorras karistatud 6 korral:

• 12.08.1992.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 , § 139 lg 2 p 1,2,3 ja §

140 lg 2 p1,2 alusel vabadusekaotusega 2a. ja 6 kuud;

• 16.05.1995.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK 203 lg alusel arestiga 3 kuud

• 28.02.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni,

• 19.11.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK 186, § 182 2 lg 2 ja § 2101 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 .a 10 kuud,

• 26.06.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK 141 lg.2 p.1,3,41

järgi vabadusekaotusega 6 aastat, algusega 05.02.2000.a,

• 09.01.2003.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 331

alusel vangistusega 2 kuud

, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistus 3 a 2 k 26 päeva (algus 09.01.2003.a), viimati vabanes 04.04.2006.a,

• väärteokorras karistatud 2006 ja 2007.a korduvalt NPALS § 151 alusel rahatrahvide ja arestiga,

kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2007.a tõkend: vahistamine 25.06.2007 Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Kiviloo määratud korras

Süüdistatav J.Z

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht:

xxx , keskharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, Kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

• 22.02.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt § 139 lg 2 p 2,3 alusel rahatrahviga 420 krooni,

• 09.08.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg

2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga,

• 07.12.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1a.

• 13.08.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud, liikaristus 4 kuud vangistust,

• 05.11.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega vangistus 6 kuud,

• 12.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, karistatud KarS § 65 lg 1 ja KrMS § 238 lg 1 vangistus 8 kuud, vabanes 09.06.2006.a kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2007.a , tõkend: vahistamine 29.06.2007.a Kaitsja Vandeadvokaadi abi Urmas Simon määratud korras

3

RESOLUTSIOON KrMS §- dest 180 lg 1, 306, 311-313,315 Kohus o t s u s t a s:

1.

H.D

( Tunnistada süüdi järgi KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 ) ja mõista temale karistuseks . vangistus 5 /viis/ aastat

KarS § 65 lg 1 alusel mõista 26.06.2000.a ja 09.01.2003.a kohtuotsustega mõistetud karistuste (vastavalt 6 aastat ja 2 kuud) suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 7 /seitse/ aastat vangistust, millest on 6 a ja 2 kuud ära kantud. Kandmata on 10 kuud vangistust.

2.

H.D Tunnistada süüdi järgi KarS § 349 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 1/üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 4 kuud. Karistuse algus 24.06.2007.a

3. H.D

Mõista õigeks KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi (24.06.2007.a episoodis) süüteo koosseisu puudumisel.

4. Tunnistada süüdi järgi 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale

J.Z KarS § karistuseks 3 kuud. vangistus KarS § 64 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks 12.04.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Lugeda karistus kantuks.

5.

J.Z Tunnistada süüdi järgi KarS 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 2 /kaks/ aastat ja 4 kuud . Karistuse algus 28.06.2007.a

6. J.Z

Mõista õigeks KarS § 199 lg 2 p 7 osas ja § 346 alusel (24.06.2007.a) episoodis süüteo koosseisu puudumisel.

7. H.D ja J.Z suhtes rakendatud tõkend -vahistamine jätta jõusse

kuni kohtuotsuse jõustumiseni .

8.. Tsiviilhagi on esitatud järgmiselt:

H.D-lt - kannatanu Gennadi G e tekitatud varaline kahju summas 39 685.00 krooni.

J.Z-ilt - Kannatanu V D tekitatud varaline kahju summas 2980.00 krooni. Kannatanu V T tekitatud varaline kahju summas 1500.00 krooni. Kannatanu D D tekitatud varaline kahju summas 1200.00 krooni -

4 välja mõista.

Kannnatanu I Š tekitati varaline kahju summas 6800.00 krooni, mille suhtes esitas eraldi nõude L J - jätta läbi vaatamata,

9.

Asitõenditest: - ID-kaart – tagastatud omanikule - V.M .

- Juhiluba – tagastatud omanikule V.D

- Vöökott ja dokumentide kaaned (asub Põhja Ringkonnaprokuratuuris) hävitada,

- J.Z-i telefon №kia 7210 (asub Põhja Ringkonnaprokuratuuris) kohtuotsuse jõustumisel tagastada J.Z-ile.

10.

Välja mõista H.D-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: sundraha /kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni/ ja 10875.00 krooni määratud kaitsja tasu

/kakskümmend kaks tuhat üks krooni ja 69 senti/ ja 22001.69 krooni tunnistaja sõidukulud / seitse tuhat nelisada viiskümmend kolm krooni ja 74 7453.74 krooni senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Swedpangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-13517 ), süüdimõistetu ja nõude sisu (menetluskulud).

11.

Välja mõista J.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: sundraha krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis kroonija 6525.00

määratud kaitsja tasu krooni / kaksteist tuhat kolmsada seitsekümmend kaks 12372.30 krooni ja 30 senti/, ekspertiisi asutuse kulud kokku /kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend krooni ja 8760.00 00 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber

2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Swedpangas kood 767 viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-13517) süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 09.10.2008. a). Apellatsioonteate saabumisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav kohtu kantseleis 15 päeva möödumisel (hiljemalt 24.10.2008).

5

Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid, tuvastatud faktilised asjaolud ning menetluspoolte seisukohad :

H.D süüdistatakse selles, et tema 12.09.1999.a ajavahemikus 01.00 kuni 06.40, seejärel, kui Tallinnas Xxx korteris elav GG lubas tal oma korteri kööki tulla, võõra vara äravõtmise eesmärgil lisas H.D GG joogiklaasis olnud viina sisse ainet, mille manustamise järel

kaotas GG kuni hommikuni teadvuse. Seejärel tungis H.D korteri tubadesse, äratades toas maganud, XXX sündinud I Š , kes kõnetas teda, kuna pidas teda oma pojaks - G. G . Kuriteo lõpuleviimise tagamiseks ründas H.D voodis pikali olnud Š ja peksis teda rusikatega

vastu pead, nägu ja rindkeret, s.o elutähtsatesse organitesse. IŠ vastupanu mahasurumiseks püüdis

H.D kaasas olnud noaga kannatanut lüüa, kuid rüseluse käigus murdus nuga pooleks. H.D jätkas IŠ peksmist, kuni viimane otsustas surnut teeselda, lasi ennast lõdvaks ja jäi liikumatuks, ehk peksis kannatanut kuni I.Š kadusid kõik märgatavad elumärgid, misjärel lõpetas

H.D tema peksmise ja varastas korterist GG kuuluvad asjad kokku 39 685.- krooni väärtuses:

- televiisori Samsung 3800.- krooni väärtuses,

- muusikakeskuse Aiwa koos puldi ja dokumntidega 2000.- krooni väärtuses,

- videomagnetofoni Aiwa koos puldi ja dokumntidega 1700.- krooni väärtuses,

- mobiiltelefoni №kia 2110 koos laadijaga 500.- krooni väärtuses,

- sularaha summas 5000.- krooni,

- merevaiguga inkrusteeritud pildi 235.- krooni väärtuses,

- meeste nahkpüksid 1500.- krooni väärtuses,

- kirsipunane meeste ülikonna 600.- krooni väärtuses,

- inkrusteeritud laega 150.- krooni väärtuses,

- spordikoti 200.- krooni väärtuses,

- nahast koti 200.- krooni väärtuses,

- veluurist dekoratiivpatja 100.- krooni väärtuses,

- sinised teksapüksid 200.- krooni väärtuses,

- 4 pudelit tualettvett kokku 180.- krooni väärtuses,

- 2 T-särki kokku 100.- krooni väärtuses,

- 2 krobelist meeste kuldsõrmust kokku 1500.- krooni väärtuses,

- laia meeste kuldsõrmuse 1500.- krooni väärtuses,

- rubiiniga meeste kuldsõrmuse 2600.- krooni väärtuses,

- 2 meeste kullast klotsersõrmust kokku 1750.- krooni väärtuses,

- 2 kiviga kuldsõrmust kokku 3000.- krooni väärtuses,

- kuldkett koos ripatsiga kaaluga 20 g 5000.- krooni väärtuses,

- kullatud käekell 700.- krooni väärtuses,

- 4 naiste kuldsõrmust kokku 5000.- krooni väärtuses,

- 2 meeste hõbedast klotsersõrmust kokku 120.- krooni väärtuses,

- hõbedast keti 200.- krooni väärtuses

- botased 100.- krooni väärtuses

- korterivõtmed maksumuseta.

Samuti IŠ kuuluvad asjad kokku 6800.- väärtuses:

- üks naiste kuldsõrmus suure heleroosa läbipaistva vääriskiviga 1300.- krooni väärtuses,

- 4 erinevat naiste kuldsõrmust väärtusega ca 1000.- krooni igaüks, kokku 4000.- krooni

väärtuses,

- üks naistesõrmus, mille pealispind oli krobeline, 1000.- krooni väärtuses.

- veluurist päevatekk 500.- krooni väärtuses.

Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule.

6

Oma tegevusega pani H.D toime võõra vara röövimise elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, samuti ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda isiku poolt, kes on varem toime

pannud röövimise, vara asukohta takistanud tõkke kõrvaldamisega, kui see on toime pandud külmrelvaga, s.o kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab KarS § 200 lg 2 p KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi 4,8,9 tunnustele. Samuti tema 12.03.2007 Tallinnas Pärnu mnt 15 asuvas Hansapanga kontoris esitas tellerile VM nimele väljastatud ID-kaardi , ja püüdes tellerit eksitusse viia oma isikusamasuse osas, soovis saada VM arvelduskonto uusi internetipanga koode. Oma tegevusega pani H.D toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 349

Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku, isikuna kes on varem toime pannud varguse, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis J.Z-iga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis H.D

koos J.Z-iga minema, haarates kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti 100 krooni väärtuses, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX

reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXXreg nr XXX

registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXX reg nr XXX

registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni, Hansapanga kaardi taastamisväärtusega 30

krooni; korterivõtmed 2000 krooni väärtuses, signalisatsioonipuldiga võtmed 2000 krooni väärtuses; väravapuldi 100 väärtuses; sularaha summas 500 krooni, tekitades VD 5480 krooni suuruse varalise kahju.

Oma tegevusega pani H.D toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8

Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis J.Z-iga VD korterisse Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus ,

olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis H.D koos J.Z-iga minema,

haarates raha ja dokumentide varguse eesmärgil kaasa kaasa esikus olnud dokumentide ja raha

hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti, millest oli juhiluba VDnimele, auto XXX reg nr XXX

registreerimistunnistus, sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, millised on ametlikud dokumendid.

Oma teoga pani H.D toime ametliku dokumendi varguse, s.o järgi KarS § 346 kvalifitseeritava kuriteo.

J.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega vargusi, 15.08.2005 kella 04.00 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse

JS korterisse Tallinnas Kuna kannatanu ärkas tema liikumise peale, haaras J.Z . mobiiltelefoni Siemens C45 väärtuses alla 1000 krooni ja põgenes korterist. Oma tegevusega pani J.Z toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda.

Samuti tema varem varguse toime pannud isikuna ajavahemikus 18.08.2006 kl 23.00 kuni 19.08.2006.a kl 01.00, viibides DD korteris Tallinnas, võrra vallasasja omastamise eesmärgil võttis

salaja sularaha summas 1200 krooni.

Samuti tema varem varguse toime pannud isikuna 04.03.2007 kella 07.20 ajal, viibides korteris VT Tallinnas võrra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis salaja köögilaua pealt Vassili Tšernovile kuuluva mobiiltelefoni Samsung E530 3870 krooni väärtuses.

Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku, isikuna kes on varem toime pannud varguse, võõra

7

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis H.D-ga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis J.Z

koos H.D-ga minema, haarates kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud nahast vöökoti 100 krooni väärtuses, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX

reg nr XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXXreg nr XXX

registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXX reg nr XXX

registreerimistunnistus taastamisväärtusega 250 krooni, Hansapanga kaardi taastamisväärtusega 30

krooni; korterivõtmed 2000 krooni väärtuses, signalisatsioonipuldiga võtmed 2000 krooni väärtuses; väravapuldi 100 väärtuses; sularaha summas 500 krooni, tekitades VD 5480 krooni suuruse varalise kahju.

Oma tegevusega pani J.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8

Samuti tema 24.06.2007 kella 08.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis grupis H.D-ga VD korterisse , Tallinnas. Kuna korteri omanik VD juhtus kodus olema ja pani sissetungimist tähele, jooksis J.Z koos H.D-ga minema, haarates raha

ja dokumentide varguse eesmärgil kaasa esikus olnud dokumentide ja raha hoidmiseks ettenähtud

nahast vöökoti, millest oli juhiluba VD nimele, auto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus;

sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus; sõiduauto XXX reg nr XXX registreerimistunnistus, millised on ametlikud dokumendid.

Oma teoga pani J.Z toime ametliku dokumendi varguse, s.o järgi KarS § 346 kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et uuritud tõenditega on H.D süü KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi, mis

vastab KarS § 200 lg 4, 8 ,9 koosseisule. Kannatanu GG on üheselt kinnitanud, et tundis

süüdistatavat juba varasemast ajast. Süüdistatav viibis 12.09.1999.a tema korteris. Politseis tundis

süüdistatava ära just hääle järgi. Kannatanu kirjeldas viinapudelit, mille ta lauale tõi. Ta on kirjeldanud korteri olustiku peale H.D lahkumist, kaduma läinud asju. Asjade kogus ja nende kadumine on kinnitatud ka J J ja L J ütlustega, kes kinnitasid, et korteris elas G G koos emaga ja

asjad kuulusid neile Need ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis nähtavaga. Samuti on näha veretaoline loik I. Š toas tema voodil, noa käepide. Köögis viinapudelilt leitud sõrmejäljed kuuluvad H.D-le. Tunnistajate J. ja L. J kirjeldus I. Š väljanägemisest ja

tema enda jutust, mis korteris oli toimunud langeb samuti kokku vaatlusprotokollis kirjeldatuga ja ekspertarvamusega vigastuste kohta ning nende tekkemehhanismi kohta. Seega on tuvastatud, et I. Š

peksti elutähtsasse organisse pähe. 26.06.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest nähtub, et H.D on süüdi mõistetud röövimise eest, mis on toime pandud samasuguse tegutsemisviisiga,

jõhkra vägivalla ja noa kasutamisega võõrast elukohast ära võtnud asja. Süüdi ta ei ole end tunnistanud. H.D ütlused on vastuolus teiste tõendite kogumiga, mis viitab H.D ebausaldusväärsusele tõendi allikana tervikuna. Tema usaldusväärsust ning väidet, et kohtus räägib ta vaid tõtt, kõigutab

ka tema ristküsitluse käigus tuvastatud asjaolud, et tema on ise kannatanuna enda väitel andnud teises kriminaalasjas kohtus valeütlusi /tl 148-149, 156-157 II kd /. Kuigi L. J oli kannatanuna üle kuulatud, sest soovis esitada tsiviilhagi kui I. Š pärija, ei ole see kahju vahetu kahju temale seetõttu on prokurör teda menetluses käsitlenud tunnistajana. Kaitsja on seisukohal, et H.D süü selles kuriteo episoodis ei ole tõendatud. H.D pole end järjekindlalt süüdi tunnistanud, ta eitab selles korteris käimist,, arvestades asjade hulka ei saanud seda toime panna üks isik. H.D ära tundmine on toimetatud protsessinormide rikkumisega. Vastupidiselt prokuröri väitele, ei ole GG teda kohe ära tundnud ja on hoopis algul osutanud teisele

8

isikule. Sellega oleks ka äratundmine pidanud olema lõppenud. Seadus lubab kordust kui esimene

äratundmine on lõppenud. Samuti ei ole teine tõend kohtukõlbulik. Sündmuskohalt sõrmejälgede

võtmisel pole protokolli kantud, kuidas need pakiti ja pitseeriti. Toimikus puudub ekspertiisi määrus, ekspertiisiaktist aga avaldatakse vaid ekspertarvamus. Pealegi on H.D süüdistamisel antud kuriteos möödunud mõistlik menetlusaeg. Kohus

( leiab, et H.D süü KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 järgi KarS § 200 lg 2 p 4,8,9 ) järgi on

tõendite kogumis leidnud tõendamist. Kohtulikul uurimisel on otsese tõendi – kannatanu GG ütlustega tuvastatud faktiline asjaolu, et 12.09.1999.a viibis H.D tema elukohas Kolde pst 84-34. Kohtul puudub igasugune alus kahelda GG ütluste usaldusväärsuses, seda enam, et selles

osas on kohtupsühhiaater ja kohtupsühholoog andnud ekspertarvamuse, et G. G oma psüühilise

seisundi poolest takistusi tema toiminud sündmuste õigeks meenutamiseks, sealhulgas ka

sündmuses osalenud isikute äratundmiseks. GG on H.D ka ära tundnud äratundmiseks

esitamisel ja seda ka sellise tunnuse nagu hääle järgi. Asjaolu, et kaitsja vaidlustab selle menetlustoimingu, kui kohtukõlbmatu tõendi, sest kannatanu algselt osutas teisele isikule ja peale

seda H.D-le, mistõttu on tema arvates tegemist korduva menetlustoiminguga. Kohus ei soostu selle seisukohaga. Äratundmise käigus just korduv ja pikaajaline isikute silmitsemine näitab

asjaolu, et GG väga tõsiselt vaatles isikuid, kaalus, avaldas arvamust, peale mida täpsustas arvamust. Kannatanu on kohtus selgitanud, et just H.D-le osutamisel, kostus viimase suust vali sõim ja ta tundis ära hääle järgi H.D, kui isiku, kes 12.09.1999.a tema elukohas viibis.

Kohtuistungil ei talitsenud H.D samuti ennast, mistõttu kohus pidi korduvalt tegema

märkusi kohtuliku uurimise segamise eest. H.D viibimisest nimetatud ajal selles korteris, kinnitab ka teine tõend – daktüloskoopia ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamus, et korteris köögis olnud viinapudelil olid H.D sõrmejäljed. Seetõttu kohus soostub ka prokuröri väitega, et

taoline vägivaldne käitumine, nagu antud juhul vanainimese – IŠ korduv peksmine pähe, oli

H.D tegutsemisviis 1999.a. Kohus soostub prokuröri seisukoha, et pea piirkonda löömine

eluohtliku piirkonna mõjutamine, seda enam, et tegemist oli eaka inimesega ja teise röövimise

(mille eest ta 26.06.2000.a süüdi mõisteti) pani ta toime samasuguse jõhkra vägivalla ja noa

kasutamisega. Teise isiku löömine on tahtlik ja teadlik tegevus, antud juhul oli see suunatud selleks, et omastada korterist võõrast vara ja lõpetada vanainimese karjumine. Antud korterist leiti vaatluse käigus just vanainimese voodilt noa käepide, tunnistaja L. J väidab, et hiljem leidis ka I. Š

toast käepidemeta noa. I. Š oli lähedastele rääkinud, et ründaja käes oli nuga. I. Š l fikseeriti vahetul peale tema leidmist, see on lühikese aja jooksul peale H.D viibimist selles korteris meditsiinidokumentidest näo ja pea piirkonnas just tugeva tömbi esemega tekitatud kehavigastused. Seda kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisakt ja ekspertarvamus. Uuritud tõenditega kogumis on

kuriteo objektiivne koosseis – elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamine, mis seisnes

vanainimese löömises pea piirkonda rusika ja noa käepidemega, et maha suruda tema vastupanu võõra vara röövimisel tõendatud. Seega teo objektiivne koosseis väljendab subjektiivset koosseisu

– otsest tahtlust. Kohus soostub prokuröri arvamusega, et ekspertiisimäärus ei ole tõend. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja eelpoolviidatud daktüloskoopia ekspertiisi aktis on ära toodud

küsimused, millele ekspert vastas. Seetõttu ei soostu kaitsja väitega, et ekspertiisimääruse puudumine toimikust teeb ekspertiisiaktist kohtukõlbmatu tõendi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal koopeeriti kahele tõmmiskilele köögis olnud pudelilt sõrmejäljed. Kohus ei leia, et ainuüksi asjaolu, et protokollis puudub märge, kuhu need pakendati ja kuidas pitseeriti

teeb ekspertiisi tulemi kohtukõlbmatuks ja tekitaks kahtluse, et eksperdile ei esitatud

sündmuskohalt võetud jälgi. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et sündmuskohal ühelt

objektilt ( viinapudelilt) võetud jälgede puhul ei ole eraldi nummerdamine ja pakendamine

kohustuslik ära näidata sündmuskoha vaatlusprotokollis. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiis määrati 12.09.1999.a ja ekspertiisiasutusse saabusid uuritavad objektid 13.09.1999.a. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtulikul uurimisel saab uurimisobjektiks olla vaid ekspertarvamus,

vajadusel tuleb ekspert arvamuse selgitamiseks, täpsustamiseks üle kuulata. KrMS § 292 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus määrata ekspertiisi akti avaldamise. Seega on uuritavaks objektiks võib olla kogu ekspertiisiakt, tõendiks aga ekspertarvamus. Mis puutub kaitsja

9

väitesse, et Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 p. õigus kohtulikule lahendusele mõistliku aja jooksul on tunduvalt ületatud, käeoleva kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 8

aasta, uurimistoimingud on tehtud 1999 ja 2000.Konventsioon Inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks artikkel 6 p 1 sätestab – igaühel on õigus oma kodanikuõiguste ja – kohustuste kindlaks määramisel või temale esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja

arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtusse saabus käesolev kriminaalasi 29.10.2007.a ja esimene kohtuistung toimus 28.01.2008.a

H.D süüstatakse kuriteos, mille aegumistähtaeg oli nii toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal 10 aastat. Kohtumenetlus kestis alla aasta.

12.03.2007.a episood H.D süüdistuses KarS § 349 järgi Pärnu mnt. 15 Hansapanga kontoris

Süüdistatav tunnistab, et tõepoolest esitas võõra ID kaardi pangatellerile, kuid H.D kogemata.V. M ID kaart sattus kogemata tema kätte, kui leidis selle kasiinos. Panka läks tol korral selleks, et endale interneti PIN- koode vaja. Kuna tal oli V. M dokumendid samuti taskus, andis ekslikult tellerile M ID kaardi. Teller aga ütles, mida te topite oma ID kaarti .Tema erutus selle

peale, haaras ID kaardi ja läks minema, mitte ei põgenenud. Enne panka minekut oli V. M le

kasiinos öelnud, et tahab talle dokumendid tagastada.. Ei olnud tahtlust. Ristküsitlusel selgitab prokurörile kohtueelsel uurimisel 12.03.2007.a antud ütluste kohta: /tl 97 I kd/ „Tunnen V. M pool aastat aga tihti me ei suhtle. …Ta küsis minu käest, kas saaksin temale ühe teene osutada, tal on

vaja pangakoode….Ta andis mulle oma ID kaardi“, et rääkis seda, mis esimesena pähe tuli. Kohtule räägib alati tõtt. See peale taotles prokurör H.D ütluste avaldamise kohtueelsel

menetlusel ja kohtus teises kriminaalasjas, kus tema oli kannatanu, millele kohus viitas eelpool

prokuröri seisukohti refereerides otsuse tl 10, viitega / tl 148-149, 156-157 II kd/, kus ta on avaldanud, et andis kohtus valeütlusi. Süüdistatav kuulati üle peale teiste tõendite uurimist, tema ütlused on vastuolus tunnistaja K. S ja V. M ütlustega. Tunnistaja (Hansapanga teller) kinnitab kohtulikul uurimisel, et kohtusaalis viibib see noormees KS

kes märtsis 2007.a esitas talle ID kaardi, et uuendada teleteenuse lepingut ja saada uusi paroole,

erines näo poolest sellest isikut, kes oli fotol. Kuna noormees kontaktandmete andmete selgitamisel väitis endal mitu telefoni olevat, palus ta kirjutada pangale avaldus kontaktandmetega, sest kui ta esitatud ID kaardiga sisenes kontole ja küsis kliendi käest telefone, ei osanud viimane vastata. Sellepärast paluski kirjutada avaldust hansaneti paroolide saamiseks. Meesterahvas hakkas kirjutama avaldust, kuhu see avaldus aga sai, ei mäleta. Sellele avaldusele oli ta isegi mingi allkirja pannud. Kuna tal oli noormehe isikus kahtlus tekkinud, kas on tegemist õige inimesega ja ta vajutas häirenuppu. See aga asub nähtaval kohal .№ormees läks närvi ja küsis, miks ta seda teeb. Seejärel jooksis minema, vist haaras ID kaardi kaasa. Kuid ta oli ID-kaardist valguskoopia teinud ja see jäi

panka. Turvatöötaja pidas selle noormehe tema kirjelduse alusel umbes 15 minuti pärast kinni. Mäletas, et noormehel oli Armani nokamüts, pruun tagi ja pruun või must portfell, ühel käel olid vanemad tätoveeringud. Tagasi tulles vaatas turvatöötaja ka seda ID kaarti, millest ta koopia tegi.

Tunnistaja kinnitab kohtuistungi, et tunneb H.D . 20097.a kevadel kaotas ta oma VM rahakoti pangakaartide ja ID kaardiga. Selle rahakoti aga sai H.D käest tagasi üks päev enne seda, kui ta politseiuurija juurde läks. H.D ütles, et oli rahakoti leidnud, pangakaart oli alles,

kuid paroolikaarti ei mäleta. See oli kuu aega peale koti kadumist. ID kaardi aga sai tagasi

politseiuurijalt. Enne rahakoti kadumist oli H.D tema juures käinud. Rahakott oli enne kadumist jope taskus. Oli tol korral vist joobnud kui kott kadus Kirjalikud tõendid:

- asitõendi vaatlusprotokoll - ID kaart VM nimele (IK XXX) välja antud 08.06.2006.a. Tagastatud omanikule /tl 100, 94 I kd/ .

10

- H.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 24.06.2007.a kell 09.00, p 9 (kus on kirjeldatud äravõetavad objektidkaasas olnud esemed seljakott, töökindad, 2 kruvikeerajat, Super Attack liim, kokkupandav taskunuga, välgumihklid, võtmete komplekt. SIM kaart, õpilaspilet ja ID kaart OMnimele ja N K Ukraina pass / tl 19 II kd/. - kinnipeetu üleandmise aktist 12.03.2007.a kell 17.50 nähtub, et AS Falck Eesti turvatöötaja Jüri

Rõõmusaar on üle andnud politseiametnikule H.D Pärnu mnt 15 Hansapangas, kes esitas pangas internetiparoolide saamiseks teise isiku ID kaardi (VM nimele) Kui pangateller K. S

sai pettusest aru, H.D lahkus pangast. Ta peeti kinni vastavalt telleri kirjeldusele

Sakala tn 12, Turvakontrollis avastati tema juurest pass H.D nimele ID kaart XXX VM nimele, nuga, portfell /tl 93 I kd/.

- kinnipeetu läbivaatus protokollist 12.03.2007.a Kesklinna PO-s nähtub, et H.D läbivaatuse käigus avastati peale rõivaste veel asjad, mis võeti hoiul : musta värvi kott, taskulamp, võtmekimp 6x), päikeseprillid, №kia telefon, CD- plaadimängija, ID kaart RA IK XXX nimele /tl 95 I kd/, juhiluba tagastatud RA/tl 104 I kd/ Menetluspoolte seisukohad: Prokurör on seisukohal, et H.D süü KarS § 349 järgi – see on teise isiku nimele välja

antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi on esitatud tõenditega tõendatud. H.D küll väidab, et esitas V. M kaardi ekslikult tellerile. Kuid tunnistaja

K. S on üheselt tunnistanud, et panka tulnud noormees kirjutas avalduse paroolide saamiseks ja joonistas sinna isegi allkirja. Kui nähes, et teller vajutab häirenuppu, haaras ID kaardi ilmselt selle

laualt ja põgenes. Peale kinnipidamist oli see kaart tema käes. Rahakott, pangakaart, Interneti

paroolikaart ja ID kaart oli V. M valdusest väljunud tuvastamata asjaoludel .V. M kinnitas, et H.D tõi rahakoti tagasi ja kinnitas, et saab ID kaardi tagasi politseist, kuna ta tahtis seda pangas kasutada. Tema kinnipidamistel oli tema juurest alati leitud võõraid dokumente. Seega on tuvastatud, et ta ettekavatsetult ja teadlikult soovis pangas kasutada võõrast dokumenti.

Kaitsja on seisukohal, et H.D puudub süü. Puudub subjektiivne koosseis – tahtlus.

Puuduvad igasugused tõendid, mis kummutaksid süüdistatava väited, et ta esitas selle tellerile kogemata. Subjektiivse koosseisu puudumine aga tähendab kuriteo koosseisu puudumist.

Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga subjektiivse koosseisu puudumisest H.D tegevuses 12.03.2007.a Pärnu mnt. 15 Hansapanga kontoris. Uuritud tõenditest on otsene tõend tunnistaja K . S ütlused, kes üheselt kinnitab, et noormees, kes esitas talle ID kaardi V. M nimele, on süüdistatav V, H.D, kes tol korral ei teadnud aga kontaktandmetest nimetada telefoninumbreid. Telleri palvel

hakkas kirjutama kirjalikku avaldust teleteenuse lepingu uuendamiseks ja internetipanga paroolide saamiseks just V. M nimelt, oli juba allkirjagi kirjutanud. Kui aga nägi paanikanuppu vajutamist,

läks närvi ja põgenes pangakontorist. Ta oli ilmselgelt haaranud kaasa ka avalduse ja ID kaardi. Sellest ID kaardist oli ta teinud valguskoopia. Selline käitumine ei omane isikule, kes kogemata esitab vale kaardi. Telleri kirjelduse peale pidas turvatöötaja kinni just H.D, kellel oli kaasas nii enda pass kui ka V. M ID kaart. Samuti asjaolu, et V. M le viis ta rahakoti koos pangakaartidega tagasi enne seda kui viimane oli politseisse kutsutud. Seejuures avaldas H.D, et leidis selle

rahakoti. V. Makogon aga kinnitab, et rahakott läks kaduma kuu enne tagastamist. Mitte miski ei

oleks takistanud kotti kaartidega tagastada peale leidmist. Mitte miski poleks takistanud eksituse puhul vabandamist ja enda dokumendi esitamist tellerile. On ilmselge, et V. M ID kaarti kasutades ja tema nimel esinedes oleks H.D avanenud võimalus ja õigus kasutada V. M kontot Interneti pangas. See ei õnnestunud vaid telleri tähelepanelikkuse tõttu. Kuid H.D kogu tegevus oli sellele suunatud ja teadlik tahtlik tegevus. Seetõttu leiab kohus , et uuritud tõenditega on tuvastatud faktilised asjaolud, et H.D esitas teadlikult ja tahtlikult panga tellerile V. M ID kaardisee on võõra tähtsa isikliku dokumendi, et saada uusi paroole V . M interneti panga kontole. Tema tegevus sel eesmärgil kestis kuni momendini, kui ta nägi, et teller vajutas häirenupule, peale mida ta pangast põgenes, võttes kaasa ka asitõendi - võõra tähtsa isikliku dokumendi. Kuid sellega koos pidas turvatöötaja ta kinni ja H.D anti üle politseitöötajale. Seda kinnitavad uuritud kirjalikud tõendid

11 – kinnipeetu üleandmise akt ja kinnipeetu läbivaatus protokoll 12.03.2007.a, milest nähtub, millised

dokumendid tema juures olid. Seega H.D tegevusega oli täidetud KarS § 349 kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg. 15.08.2005 episood Tallinnas J.Z-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Süüdistatavana J.Z tunnistab küll telefoni vargust, kuid väidab, et sellesse korterisse sisenes hommiku poole ööd viina võtma. G andis talle võtmed ja aadressi, ise läks viina tooma. Kui

ta korteriukse avas, nägi esimeses toas telefoni, võttis selle ning kuuldes kahinat lahkus korterist. Telefoni müüs kohe kasiinos maha. - kannatanu aga kinnitab kohtuistungil, et 15.08.2005.a oli ta mehega tülli läinud ja viimane oli JS öösel kodunt ära. Öösel kuulis, et korteri uksekukk keerati lahti. Olles veendunud., et koju saabus

ebakaines olekus mees, ei avanud ta silmi. Kui kuuldes kummalist sahinat, mis ei olnud omane

purjus inimese toimemisele, avas ta silmad. Talle tundus, et nägi oma arvates kahte inimest korteris ukseavas, sest toauks oli praokil. Üks inimene roomas tema juurde ja haaras tema kõrvalt mobiil. Kui ta selle peale karjatas, siis mehed jooksid ära, sest nad olid sisenenud koridori. Telefoni marki ei mäleta, väärtus varguse ajal umbes 1000 krooni. Kuna tema arvates avati korteriuks oma võtmetega, kutsus politsei kohale, sest hakkas mehe pärast muret tundma. Samuti helistas mehe sõbrale, kes leidiski mehe Kopli politseiosakonnast. Mees oli läbi pekstud. Kui mees koju tuli, siis korterivõtmeid tal polnud. Tsiviilhagi ei esita.

- tunnistaja kinnitab, et ta ei mäleta selle öö sündmusi, kuid kinnitab, et ta ei kutsu ka GS purjuspäi kunagi koju tuttavaid, sest naine niikuinii ei lubaks. Kainenes politseis ja kuulis, et oli teadvusetult lamanud oma maja ees Kirjalikud tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 15.08.2005.a kell 05.32 on fikseeritud ja pildistatud Sõle tn. teises trepikojas kolmandal korrusel asuva korteri 46 olustik, korteri välisuksel kaks Abloy lukku, muukimisjäljed puuduvad / tl 90-92 II kd/. - suulise kuriteoteate protokollist nähtub, et 15.08.2005.a kell 05.28 on J. S avaldanud, et kella 04.00 paiku on tundmatu isik tunginud tema korterisse mehe korterivõtmetega ja varastas diivani eest talle kuuluva telefoni Simens C-45 IMEI koodiga XXX /tl 87 II kd/.

Prokurör leiab, et J.Z-i süü on uuritud tõenditega tõendatud, süüdistatav ise tunnistab

telefoni vargust, mille väärtus aga jäi väheväärtusliku asja piiridesse. Samas eitab ta korterisse sissetungimist, väites keegi mees (G ) kutsus teda sinna korterisse koos jooma. Selles osas aga

kannatanu ja tunnistaja ütlused ei haaku tema ütlustega. Kannatanu J. S ütluste kohaselt öösel

sisenes keegi võtmetega korterisse ja varastas telefoni. D. S ei mäleta midagi. Kuna telefoni

väärtusega pnai J.Z toime väärteo, siis korterisse sissetungimisele on antud karistusõiguslik hinnang KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kaitsja leiab, et et J.Z-i süü ei ole tõendatud, kuna pole ümber lükatud ühegi tõenditega, et korterielanik G. S ise ei andnud talle korteri võtmed.. G. S on ise tunnistanud, et oli purjus ja ei mäleta midagi. Korteriuksel sissetungimisjälgi polnud.

Kohus leiab, et J.Z-i süü on uuritud tõenditega tõendatud. J.Z-i ütlused on vaid endõigustavad, et tal oli luba siseneda võõrasse korterisse ja omanik oli talle ise võtmed andnud.

Keegi seda ei kinnita. On tuvastatud, et ta läks korterisse vargile, mida tegi ebaseadusliku sisenemisega võõrasse korterisse. Kannatanu J Š on kinnitanud, et sel ööl, kui mees oli ära, avati korteriuks võtmega. Diivani ees maas olnud telefoni juurde roomas üks mees ja haaras telefoni. Kui ta end liigutas, siis mees põgenes korterist. Kannatanu hakkas oma mehe pärast muretsema ja peagi selgus, et mees on politseiosakonnas, oli leitud tänavalt teadvusetult lamamas. Võtmed olid tal kadunud. GS aga ise kinnitab, et kutsu kunagi mingis seisundis võõraid korterisse, sest abikaasa

12

ei luba. J.Z oli varem korduvalt sissetungimisega vargusi toime pannud, seega on ta

korduvalt tunginud valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse ruumi. Tema tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Võõrasse ruumi sisenemine ilma valdaja loata on teadlik ja tahtlik tegevus ja sellega on täidetud ka süüteo koosseis. 18.08.2006 .a varguse episood Tallinnas, J.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Süüdistatavana ülekuulamisel oma süüd ei tunnista, vaid kinnitab võttis korterist J.Z

raha kaasa D. D korraldusel. Ta läks D. D juurde õhtul suhtlema. D. D andis talle raha

narkootikumide jaoks, mida ta ise vajas. Ilmselt oli ka keegi vanematest kodus Ristküsitlusel prokuröri taotlusel avaldati J.Z-i ütlustest 13.03.2007.a /tl 105 II kd ülevalt teine rida :“

valinud välja momendi, kui D , võttis jope taskust, mis rippus esikus musta värvi rahakoti, kust

võtsin 1200 krooni, koti panin tagasi. Raha varastasin raha, sellepärast, et oli raha vaja“. Ta selgitab, et ei rääkinud narkootikumidest, kuid tegelikult võttis raha ikkagi D etteütlemisel. Tema ütlused ei haaku ütlustega, kes kohtus kinnitab, et tol õhtul kutsus J.Z-i kannatanu DD enda poole. Kedagi teist peale nende korteris polnud. Kõik uksed olid kinni ja vanemad magasid oma toas.Esikus nagis ema mehe jope taskus on ühine rahakott. Korteris olles käis J.Z sageli WC-s, korterist lahkus kella 01.00-02.00 vahel. Hommikul kella 06.00 ajal tuli ema tema tuppa, teatades, et kotist on kadunud raha 1200 krooni. Korteriuks oli kogu aeg lukustatud. Enne J.Z-i tulekut nende korterisse oli raha olemas, pärast tema lahkumist aga oli raha kadunud. Hiljem Vitali tunnistas raha vargust ja lubas raha tagastada kuid pole seda teinud.. 04.03.2007 .a varguse episoodis Tallinnas J.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Süüdistatavana ülekuulamisel oma süüd telefoni varguses tunnistab. Ta läks V. T J.Z korterisse, palus tualetti. V kiirustas tööle. Kui ta väljus ruumist pani Viktoria end riidesse. Köögis laual märkas telefoni, võttis selle ja viskas õhuaknast välja lumehange. Viktoria avastas telefoni kadumise ja otsis tema läbi. Peale korterist lahkumist võttis väljast telefoni ja muus maha. - kannatanu kinnitab kohtuistungil, et 04.03.2007.a elas Sitsi tn. 28/30 teisel korrusel korteris VT koos oma noormehega, kelle tuttav oli J.Z. Tol hommikul oli üksinda kodus, kui sinna

tuli Vitali ja palus WC-sse. Ta lasi ta korterisse, ise aga läks vannituppa Enne kui J.Z

lahkus avastas, et kadunud on telefon Samsung E530, mille isa oli talle kinkinud Isa nimel olid

telefoni dokumendid. Telefoni nägi köögis laual vahetult enne Vitali tulekut.Ta käskis Vitalil taskust kõik asjad välja võtta ja kompas ta läbi. Telefoni ei olnud. Korter asub teisel korrusel. Kuu aega hiljem Vitali tunnistas telefoni vargust ja ütles, et aknast väljaviskamisega oli telefoni ekraan katki läinud. Varguse momendil võis telefoni väärtus olla 2500 krooni.

- kannatanu ütluste kohaselt ostis ta telefoni tütrele. Varguse päeval pidi olema viimane VT telefoni osamaks. Leiab, et telefoni väärtus varguse momendil võis olla kusagil 1500 krooni, nagu need telefonid sel ajal kaupluses maksid. Tsiviilhagi võib välja mõista tütrele. Esitas kohtule enda

nimel sõlmitud Tele 2 järelmaksulepingu ja liitumislepingu 13.08.2005.a, millest nähtus, et ostu momendil oli telefoni Samsung E530 IMEI koodiga XXX maksumus 3870 krooni.

24.06.2007.a asjade ja ametliku dokumendi varguse episoodis Tallinnas H.D ja J.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi.

H.D oma süüd ei tunnista, väites, et ta ei teadnud üldse, et J.Z selles majas vargile läheb. Nad kohtusid sel hommikul juhuslikult ja mingit kokkulepet kusagile korterisse sisse

tungida ja vargus toime panna ei olnud. Tema läks selle maja koridori selleks, et teha endale

narkootikum. Trepikotta sisenes ka ootamatult J.Z, kes läks ülespoole. Siis kuulus uksepauku ja sammude müdinat. Kui nägi trepist alla jooksvat J.Z taipas, et viimane

võis varguse toime panna ning hakkas samuti jooksma. Vitalil kukkus telefon trepiastmele. . Ta väljus majast ja jäi auto juurde seisma. Majast jooksis välja paljasjalgne meesterahvas, kui ta küsis, mis juhtus. Siis haaras mees temast kinni ja hakkas väänama. Ta palus võimalust helistada asjade

13 suhtes ja helistaski Nataljale, et viimane ütleks J.Z-ile, et Vitali asjad tagasi tooks, kuid oli ebamäärane. Mees, kes teda oli kinni pidanud, haaras telefoni ja ütles, et nüüd on tal telefon olemas ning kutsub politsei.

J.Z tunnistab rahakoti vargust, kuid väidab, et mingit eesmärki dokumenti varastada polnud. H.D seisis maja trepikojas platvormil. Kinnitab, et H.D ei teadnud, et ta

vargile läheb. Mõte varastada vöökott tekkis tal siis, kui nägi, et korteris on naine. Selle maja trepikoja uks oli lahti. Kui ta sisenes nägi trepikojas H.D. See oli ootamatu kohtunine .Ta

läks trepikotta „rohtu“ suitsetada. Edasi minnes teisel või kolmandal korrusel nägi üht praokil uksega korterit, kuhu sisenes. Kui aga peremeest nägi siis haaras esimese ettejuhtuva asja, milleks osutus vöökott..Kuna mees teda taga ajama hakkas, jooksis majast välja kino Rahu suunas. Kotist leidis 500 krooni, dokumendid viskas ära. Samas aga kinnitab, et juhiloa võttis kaasa ja hoidis seda NU toas. Ütles seda ka U . Prokuröri poolt ristküsitluses avaldatud enda ütluse kohta 29.06.2007.a /tl 67 II kd/ selgitab, et oli tol korral narkojoobes. - Kannatanu kinnitab kohtuistungil, et 24. juunil 2007.a oli abikaasaga kodus. Kella 08.00 ajal VD vaatas ta toas telerit ja naine pikutas. Elutoa peeglist nägi, kui ootamatult ilmus esikusse valgus, välisuks läks lahti. Ta pööras end kohe ringi ja nägi ust avava isiku siluetti. Isik sisenes koridori. Ta jooksis kohe välja. Ära joostes löödi uks kinni. Ust avades nägi aga, et kaks kuju jooksevad korruse vahel. Ühel neist kukkus põgendes mobiil maha. Ta jooksis neile järele majast välja. Tavaliselt on

maja välisuks kinni, seekord oli avatud. Üks neist peitus autode vahele, ca 5 m kaugusele trepikojast. Ta käskis mehel helistada kaaslasele, et viimane tooks dokumendid tagasi, sest abikaasa hõikas aknast ,et kaduma läksid ka dokumendid. Mees tuli tema korterisse, kuid siis teatas, et tal

pole telefoni. Ta andis oma telefoni ning mees helistas kaaslasele. Tema telefoni jäi number

584341171. Dokumendid : auto XXX reg nr XXX tehniline pass taastamisväärtusega 250 krooni;

sõiduauto XXXreg nr XXXtehniline pass taastamisväärtusega 250 krooni; sõiduauto XXX reg nr XXXtehniline pass taastamisväärtusega 250 krooni, Hansapanga kaart taastamisväärtusega 30 krooni; juhiload, korterivõtmed 2000 krooni väärtuses, signalisatsioonipuldiga võtmed 2000 krooni väärtuses; väravapult 100 väärtuses; sularaha summas 500 krooni olid vöökotis korteris esikus. Kuid tol korral

läksid nad kaduma. Load sai politseist tagasi ülejäänud dokumendid tõid lapsed ära. Kinnipeetud mehe andis ta üle politseitöötajale. Uksel oli luku juures muukimisjäljed, mistõttu tuli lukud välja vahetada. Varaline nõue 500 krooni ning uue luku väärtus 2450 krooni.

- tunnistaja kinnitab kohtuistungil, et tol hommikul hüppas mees tugitoolist järsult püsti ja GD jooksis esikusse mehele järele. Mees aga hüppas trepiplatvormile. Sellest sai aru, et keegi oli tuppa tunginud. Kui ta vaatas kohale, kus seisavad dokumendid. Vöökott oli laualt esikust kadunud. Ta läks akna juurde ja nägi, et autode taga kükitab üks mees. Kohe ilmus välja tema mees, kellele ta hüüdis dokumentide kadumisest. Mees talutas selle mehe tuppa ja käskis kaaslasele helistada. Vahepeale oli mehe juhatusel käinud trepikojas ja toonud ära seal olnud telefon. Õhtul helistasid

lapsed domofoniga ja tõid vööta ning katkise vöökoti tagasi. Seal olid korterivõtmed, polnud magnetvõtit, 500 krooni oli kadunud.. Dokumente rohkem polnud.

- tunnistaja kinnitab kohtuistungil, kui uurija teda üle kuulas, siis oli ta narkojoobest üle NU saamas, uurija ise küsis ja ise vastas, tema vaid noogutas. Kinnitab prokurörile, et tea kinnitada

eelnevalt antud ütluste sisu. J.Z tunneb, viimane oli 25.06.2007.a tema juures, kuid

midagi asjadest pole tema korterisse jätnud. H.D nägi mingil toimingul politseis. Oma

telefoni numbrit ei mäleta. Teda vahistati 25.06.2007.a., kinnitab oma allkirja äratundmiseks esitamise protokollil, kuid väidab, et oli tol ajal raskes narkouimas. - äratundmiseks esitamise protokollidest 05.07.2007.a /tl 139-143 II/, nähtub, et N. U on fotodelt ära tundnud Vadimi, kes 24.06.2007.a talle mobiilile helistas ja palus J.Z-ile edasi öelda, et ta varastatud asjad ära tooks, vastasel juhul antakse teda Vadimi politseisse.

14

- tunnistaja selgitab kohtus, et tema võttis kord suvel J.Z-i käest Saturni juures ühed VT juhiload vaadata, seetõttu võisid seal tema sõrmejäljed olla. Ei mäleta, kas J.Z rääkis, kuidas ta need load sai või ei. Kirjalikest tõenditest nähtub, et 24.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeriti ja pildistati olustik Tallinnas , sellest nähtub, et krt 23 ukse välispiidal murdmisjälg. /tl 6-9 II /

-läbiotsimise protokollist 25.06.2007.a nähtub, et N. Ustimenko korterist Tallinn, XXX leiti läbiotsimisel juhiluba XXX VD nimele ja teisi dokumente /tl 29 II kd/. - asitõendi vaatlusprotokollides kirjeldatud juhiluba XXX , mis on 27.03.2007 .a välja antud VD

nimele) ja vöökott autodokumendi kaantega, katkised märkmiku kaaned tl 55-56 57-59 II kd/. Asitõendid asuvad prokuratuuris. Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et uuritud tõenditega on H.D ja J.Z-i süü KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi süüdistuses toodud episoodides kogumahus tõendatud. 24.06.2007.a episoodis: V. H.D ütlused ei lange kokku kannatanu ja tunnistaja (D ) ütlustega, millest nähtub, et H.D koheselt, kannatanu poolt kinnipidamise ajal teadis, mida varastati (kott, mille sees on dokumendid), kelle käes on asjad, kus asub kaasosaline ja H.D endal oli võimu nõuda J.Z-ilt varastatu tagastamist, mis viitab kooskõlastatud tegevusele kuriteo toimepanemisel isikute grupi poolt, milles

rollid olid jaotatud: korterisse tuli sisse tungida lugu muukimise teel, jälgida trepikojas kõrvaliste isikute liikumist enne, kui on võimalik ohutult korterisse siseneda, korterisse jõudis sisse astuda vaid J.Z ja võtta vöökoti, olles sunnitud koheselt taganema, kuna kannatanu märkas sisenemist ja

tormas esikusse. Põgenedes kukkus mobiil kohe maha (mis tähendab, et H.D ei saaks juhuslikult trepikoja esimesel platvormil olles teatada, et kaotati mobiil). Trepikojast välja joostes pani kannatanu tähele, et trepikoja välisuks oli fiksaatoriga lahti tehtud, mida kunagi ei tehta (selles osas kannatanu ütlus viitab selle kuriteo ettevalmistusele süüdlaste poolt). Kannatanu on kindel, et

kui uks oleks kinnises asendis olnud, oleks ta vargad trepikojas kätte saanud. On üldteada, et vaadeldud tüüpi kottides hoitakse tähtsaid dokumente, autodokumente, juhilube ja seega oli tahtlus

suunatud ka dokumendi vargusele. Juhiluba toodi U juurde ja peideti ära. Sealt see ka leiti läbiotsimisel. Varastatu väärtus ületas 1000.- krooni. Tõendiks kannatanu V. D ütlused, et nägi kui korteriuks tehti lahti ja tema vöökott kadus. Toast välja jooksnud, nägi trepikojas kahte isikut majast

välja jooksmas. Teise noormeestest pidas ta hoovis kinni, kui viimane kükitas autode vahele. Kinnipeetuks oli H.D, kelle ta viis oma korterisse. Viimane aga tegi kannatanule ettepaneku,

et helistada asjade tagasi saamiseks. H.D helistaski kuhugi, palus koheselt dokumendid tagastada, väites, et jäi vahele. N. Ustimenko on H.D ära tundnud isiku, kes helistas, et J.Z

tagastaks asjad. J.Z hoidis tema korteris oma asju. Vöökotil olid V T

sõrmejäljed, kes kinnitab, et ta leidis selle tühja vöökoti. Kannatanult varastatud vöökott koos asjadega jäi J.Z-i kätte. Sellega nägi teda tunnistaja V T . J.Z pole ka kohtus oma ütlustes olnud järjepidev. Puudub igasugune alus kahelda D. D ütlustes ja T ütlustes. D. D l puudus ju igasugune vajadus kaasata J.Z enda vanemate raha vargusele ajal, mil vanemad magasid. J.Z-ile oli omane tavaline tegutsemisviis, kui oli külas, siis sealt midagi varastas. Kaitsjad on seisukohal et J.Z-i süü vöökoti varguses on tõendatud, kuid pole tõendatud

H.D osavõtt V. D korterisse sissetungimises ja varguses. Seega pole tõendatud selle kuriteo toime panemine grupis. J.Z tunnistab vargust, kuid ei kinnita, et tema teost oli

enne toime panemist teadlik H.D . Teisi tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Pole ühtki

tõendit, mis kinnitaks, et neil oli kokkulepe ühiselt toime panna vargus. Nad on selgitanud, mis asjaoludel nad nimetatud majja läksid. Dušenkin nägi korterisse sisenemas vaid ühte inimest, kuid ei näinud, et võeti kott. J.Z selgitab, et sinna majja läks ta ise, koridoris oli H.D. On loomulk, et nähes trepist alla jooksvat J.Z, sai H.D aru, et J.Z on ilmselt

midagi korda saatnud. H.D ei eita, et jooksis koos J.Z-iga majast välja Prokuröri oletus, et H.D teadis J.Z-i kavatsusest on paljasõnaline oletus. H.D varem korduvalt kinni peetud isikuna sai aru, mis juhtub, kui tema jääb maja koridori ja ta kinni peetakse.

15 Sellepärast ta helistaski J.Z-i tuttavale kui kannatanu ta õues kinni pidas. Kuid see ei tõenda iseenesest, et ta oli kuriteo kaasosaline. H.D ja J.Z olid juhututtavad, nad pole koos kuritegusid toime pannud. Mingit kokkuleppet kuriteo toimepanemises ühiselt pole tuvastatud ja H.D kuulub selles episoodis õigeks mõistmisele. Varguse D. D korterist korraldas viimane ise, sest tal oli vaja raha saada. D.D aga J.Z-ilt raha ei saanud, sest V.-J.Z jättis raha endale. J.Z tunnistab raha võtmist, kuid tehiolud olid teised. Sellese korterisse ta ei tunginud sisse. V. T korterist telefoni varguses J.Z tunnistab seda ja selles episoodis ei ole vaidlust.

Kohus leiab, et J.Z-i süü võõraste vallasjade äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil – see on KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 8 on uuritud tõenditega tõendatud nii D. D korterist, V. T elukohast kui V. D korterist. Kannatanud on selgitanud, et asjad nende korterist läksid kaduma vahetult peale seda, kui J.Z nende korteris viibis. J.Z ise eita D

raha võtmist ega V. T telefoni vargust. J.Z-i ütlusi aga D. D korterist raha võttis ta

viimase korraldusel, et narkootikume tuua, peab kohus vaid paljasõnaliseks eneseõigustuseks. Kohus soostub prokurör arvamusega J.Z-i ütluste muutlikkusest, miks pidi D. D oma kodus ja ajal, mil ta vanemad magavad, nende raha võtmiseks kasutama J.Z . Kohtus antud ütlused on vaid endõigustav versioon, mis ei haaku ei kannatanu ütlustega, ega antud

varguse tehioludega ning ei kahanda teo õigusvastasust.. Kannatanu ülekuulamisel J.Z

temalt ühtki sellist küsimust ei esitanud. Vastupidi, kannatanu selgitas, et jope taskus rahakotis hoiti pere ühisraha, ja kaduma läks see peale seda, kui J.Z oli nende korteris käinud. V. T telefoni varguses haakuvad J.Z-i ja kannatanu ütlused nii telefoni kadumise momendi, kui ka J.Z-i läbiotsimise kohta korteris, J.Z tunnistab oma süüd. Kuid kohus soostub

kaitsjate seisukohaga, et H.D süü V. D korterist varguses pole tõendanud. Kui J.Z kinnitab, et läks nimetatud majja narkootikumi suitsetama, kuid nähes praokil korteriust, tekkis tal mõte siseneda korterisse, et midagi varastada. Tegelikult kannatanu ütluste järgi oli uks lukus olnud, enne, kui märkas tundmatu tulekut ukseavale. Seetõttu leiab kohus, et vargus pandi

toime sissetungimisega. Sündmuskoha vaatlusel oli fikseeritud ukse välispiidal muukimisjälg. J.Z haaras esikust vöökotti ja põgenes, kuna märkas, et kannatanu talle järgnema hakkas.

Pole tõendeid, et H.D ükskõik millise teoga oleks aidanud J.Z . varguse läbiviimisel. Kohus soostub selles osas kaitsjate seisukohtadega, H.D väljajooksmine majast koos J.Z-iga, hiljem kannatanu telefonil helistamine J.Z-i tuttavatele, et viimane

asjad tagasi tooks ei tähenda ega tõenda, et H.D oleks täiendanud mingi teoga J.Z-i

põhitegu. Ta on selgitanud, miks ta selles maja trepikojas oli, miks ta koos J.Z-iga

majast välja jooksis. Kannatanu räägib küll kahest põgenejast, kuid samas pole ta kinnitanud, et need kaks isikut ukse taga olid. Jutt oli majast välja jooksvatest isikutest, mille käigus

trepile maha kukkunud telefon, mis võis kuuluda kas H.D-le või J.Z-ile. See ei tõenda veel kaastäideviimist varguse lõpuleviimiseks. Riigikohtu 14.juuni 2006.a. otsuse (3-1-1- 43-06) kohaselt, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana Kaastäideviimisel täidavad kõik kaastäideviijad kooskõlastatult teopanuse läbi oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel, neil on ühine eesmärk, nad annavad olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine, igaüks peab toime panema

vähemalt ühe kuriteo toimepanemiseks vajaliku teo, kuritegu on jagamatu ja inkrimineeritav

osavõtjatele terves ulatuses; piisab kui iga osaleja tegevus täiendab teise tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik; kaastäideviimisel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest

nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooriast tulenevalt pole nõutav, et

kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse

koosseisu, on oluline, et iga kaastäidevija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades

olulise teopanuse. H.D osas pole seda tuvastatud. H.D kuulub seetõttu kuriteo

episoodis KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 346 järgi õigeks mõistmisele, kuna pole tuvastatud tema

käitumises kuriteo koosseis. Samuti on kohus seisukohal, et J.Z-i kuulub õigeks mõistmisele 24.06.2007.a episoodis KarS § 199 lg 2 p 7 osas, sest puudub grupp, see pole

tõendatud antud tõenditega. H.D peeti kannatanu poolt kohapeal kinni, sest oli

16 J.Z-iga koos majast välja jooksnud. Taipas J.Z teades, kui jooksumüdinat kuulis, et

J.Z-i võis vargile minna. Faktiliselt kannatanupoolne tema kinnipidamine kinnitas seda, seetõttu pakkuski võimalust põgenenud J.Z-ilt asju tagasi küsida tuttava. Samuti leiab kohus arvestades kohtulikul uurimisel tuvastatud, et J.Z pani varguse toime esimese nähtava asja

suhtes, milleks osutus vöökott, ta ei teadvustanud, et seal on ametlikud dokumendid. Kohus ei

soostu prokuröri arvamusega, et on üldteada, et vöökotis hoitakse tähtsaid dokumente,

autodokumente, juhilube, seega oli tahtlus suunatud dokumendi vargusele. Kohtu arvates on

vöökott kohasem võtmete hoidmiseks. Kohus leiab, et ei otsest ega kaudset tahtlust varastada

võõraid ametlikke dokumente pole tuvastatud. Seetõttu kuulub ta KarS § 346 järgi õigeks mõistmisele kuriteo koosseisu puudumisel. Samas on kohus seisukohal, et varguse episoodid D. D , V. T ja V. D korterist tõendatud ja kuuluvad kogumis kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi. Karistamise alus on süü.

H.D on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud esimese ja teise astme kuriteod. Prokuröri arvates on karistust raskendavaks asjaoluks on vanuri suhtes kuriteo toimepanemine. KarS § 58 lg 3 ja teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 38 lg 5 aga on raskendava asjaoluna sätestanud teadvalt kõrges eas isiku suhtes. Kohtul puuduvad andmed, et H.D oleks I. Š t tema voodis

lüües oli teadlik ja aru saanud, et tegemist on 84 aastase vanuriga, see on vanainimesega, kes on vanem kui 75 aastat. Seetõttu kohus ei saa lugeda seda asjaolu karistust raskendavaks asjaoluks § 58 mõistes.. KrK § 141 lg 2 p 2,3,4 (nägi ette vangistuse 6 kuni 12 aastat) KarS § 200 lg 2 sanktsioon

näeb ette vangistuse kolmest kuni viieteist aastat.. H.D on varem korduvalt karistatud ja

kandnud vabaduskaotuslikke karistusi, neist mingeid järeldusi pole teinud. Prokurör taotleb tema

karistamist vangistusega 9 aastat. Toime pandud kuritegu ründas jõhkralt kannatanute põhiõigusi oma elu ja tervise ning vara puutumatusele omaenda kodus. Järgmise röövimise eest karistati teda

26.06.20000.a karistati 6-aastase vabadusekaotusega, mille ta ära kandis. Seetõttu selle röövimise episoodi eest vaatamata sellele, et selle toimepanemisest on möödunud 8 aastat tuleb teda karistada vangistusega, mille kestus ületab kehtiva sanktsiooni alammäära, kuid ei ületa järgmise episoodi eest mõistetud karistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista tuleb mõista talle liitkaristus hilisemate kohtuotsuste kogumis, arvestades karistusest maha ärakantud karistusaega. Peale karistuse kandmiselt vabanemist on ta toime pannud uue kuriteo KarS § 349 järgi, mille sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kuni kolm aastat. Tal on kalduvus narkootikumide pruukimisele. Kohus leiab selle kuriteo kuulub ta karistamisele vangistusega sanktsiooni pooles ulatuses.

J.Z on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteod.. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem korduvalt karistatud vangistusega, tal puudus kindel sissetulek. Seetõttu tuleb teda õiguskorra huvides karistada vangistusega. KarS § 266 lg 2 op 1 kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millise karistuse ( 8 kuud) ta kandis ära 09.06.2006.a. Seetõttu mõistetav karistus tuleb lugeda kantuks, sest selle määr võib olla vähem

kui mõistetud karistus 8 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 mõistetav karistus saab tema puhul olla vaid vangistus eeltoodud asjaoludel ja kolme varguse episoodi eest tuleb teda karistada vangistusega, mille kestus on sanktsiooni poole ulatuse lähedane. Asitõenditest on dokumendid omanikele tagastatud. Põhja Ringkonnaprokuratuuris asuvad vöökott

ja dokumendikaaned, kannatanu ei soovi neid tagasi, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele, mobiiltelefon №kia kuulub tagastamisele J.Z-ile. Tsiviilhagid on esitatud järgmiselt:

Kannatanu GG on esitanud varalise nõude 39 685.00 krooni. Nimetatud esemed on hinnatud 1999.a Kannatanu jäi kohtuistungil nimetatud nõude juurde. Varastatud oli nii äsjaostetud teler,

muud tehnikat, rõivaid kui ka kuld ja hõbeesemeid. Kannatanu poolt hinnatud esemed on teadaolevas hinnaklassis, mistõttu kohus leiab, et kannatanu esitatud varaline nõue on põhjendatud, on tekitatud H.D õigusvastase käitumisega ja kuulub H.D-lt väljamõistmisele.

Kannatanu VD varaline nõue on 2980.00 krooni. Kohus leiab, et kannatanu poolt kohtuistungil täiendatud nõue ukseluku vahetamise kuludes- 2450 krooni, on põhjendatud. Kannatanu ei esitanud selle kohta ta ostukviitungit, sündmusest kohtuistungini oli möödunud pool aastat. Kuid on üldteada

17 ja kontrollitav, et käesoleval ajal maksab ukselukk koos lisavõtmetega 2000 krooni ringis. Vajaduse

vahetada ukselukk oli tingitud J.Z-i õigusvastasest käitumisest, seega kuulub temalt sissenõudmisele kahju nii V. D le tagastamata esemete väärtuses kui ukseluku asendamise kulud.

Kannatanu VT tsiviilhagi on kohtuistungil täpsustatud omaniku poolt nõue on 1500.00 kroonitelefoni väärtus varguse ajal..

Kannatanu DD varaline kahju on 1200.00 krooni. Nimetatud tsiviilhagid on tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad süüdlaselt J.Z-ilt välja mõistmisele.

J J on hinnanud IŠ kuulunud asjade väärtust kokku 6800.- kroonile. Kui tema nõude osas jääb tsiviilhagi läbi vaatamata. J. J pole esitanud oma õigusjärglust tõendavat materjali, ta ei ole selles

osas kandnud vahetut kahju ja prokurör ei ole teda muudetud süüdistusakti kohaselt käsitlenud

kannatanuna, kuna ema asjade vargusega ei tekitatud talle vahetut varalist kahju . Kriminaalasja raames seda tsiviilhagi ei saa läbi vaadata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3, 4, 9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179

lg 1 p 1, 2 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele

sundraha 2,5 ja teise astme kuriteos 1, 5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha esimese astme kuriteos 10875 – krooni ja 6525.00 krooni.

Samuti kuuluvad süüdimõistmisel süüdistatava poolt hüvitamisele tunnistaja sõidukulud kohtumenetlusest osalemiseks ( KrMS §178 lg1 p 3)

Kohtunik Katrin Puhkason

Rahvakohtunikud Inge Aluve ja Jüri Ehasalu