1-08-5514/11 · 1-08-5514/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-08-5514 1 (17)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15.oktoober 2008.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5514 (05267001808) Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi

Üldmenetluse korras O.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi ja Arne Nau süüdistuses KarS 22 lg 3- § 199 lg 1 järgi Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav O.M

Isikukood või sünniaeg: xxx

Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1.) 27.02.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 174 lg 1; § 175 lg 1 alusel rahatrahviga 8000 krooni. Väärtegude eest karistatud 6-l korral. Kaitsja advokaat Paul Järve Süüdistatav Arne Nau

Isikukood või sünniaeg: 37403290012

Varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest karistatud 3-l korral. Kaitsja advokaat Paul Järve

1-08-5514 2 (17) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 järgi Tunnistada O.M süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui O.M-ii pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja

järelevalve all temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse viibitud aeg 26.07.2005 a kuni 28.07.2005 a s.o 3 päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 15.10.2008 a

Välja mõista O.M´ lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

O.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank´is. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus: „O.M 1-08-5514, sundraha“. Sundraha

tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Arne Nau KarS § 22 lg 3- § 199 lg 1 järgi õigeks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitada kannatanule, et kookõlas KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus kannatanul esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras.

Asitõendid: sõiduauto Audi A 4 registreerimismärgiga xxx xxx koos süütevõtmega,

sõiduki regitreerimistunnistus, Inges liikluskindlustuse tavalepingu poliis tagastada V-

HV. Avaldus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, saksakeelne dokument Fahrzeugbrief, saksakeelne Kaufvertrag ueber gebraucht PKW jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Faktilised asjaolud

1-08-5514 3 (17)

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse O.M ja Arne Naud järgnevas.

Leho Lehtmets ostis Saksamaalt mootoririkkega sõiduauto Audi A4 (VIN-koodiga). Sõiduk viidi remonti Pärnu linnas Savi tn asuvasse autoremonditöökotta TjaH.

Arne Nau pakkus L L abi sõiduki arvele võtmise ja remondi korraldamisel, milleks küsis

28.06.-29.06.2005.a. Pärnus Hommiku tn asuvas C kohvikus näha sõiduki dokumente. Peale sõiduauto tehnilise passi ja ostu-müügilepingu saamist, millele O.M lisas koopia tema nimele välja antud ID-kaardist, võltsis eeluurimisega kindlaks tegemata isik

sõiduauto ostu-müügilepingu O.M-i nimele, toimetas dokumendid, sh koopia O.M-ile välja antud ID-kaardist, Tallinnasse U I, kes edastas dokumendid VP.

02.07.2005.a küsisid Arne Nau ja O.M L L jätkuvalt remondis olevale sõiduautole

Audi A4 varuosade ostmise ettekäändel 4000 krooni, mille L L neile Pärnu maakonnas,

Tõstamaa vallas, Liu teeristis üle andis. O.M

edastas selle raha autoremonditöökojale.

05.07.2005.a. tasus V P autoregistrikeskuse registritoimingu eest riigilõivu 2200 krooni ja pöördus sõiduki arvele võtmiseks endise töökaaslase, ARK Harju büroo peaspetsialisti A L poole, kes koostas samal päeval sõidukile registreerimiseelse ülevaatuse akti ja edastas

sama büroo spetsialistile MK. Viimane registreeris samal päeval sõiduki Eesti Riiklikus

Autoregistrikeskuses O.M-i

nimele ning andis välja sõiduki registreerimisnumbrid xxx xxx ja registreerimistunnistuse nr O.M-i nimele.

16.07.2005.a. esitas O.M Pärnus Savi tn asuvas autoremonditöökojas T & H E T ARK Harju Büroos 05.07.2005.a tema nimele välja antud sõiduki registreerimistunnistuse

ja kinnitas suuliselt, et on remondis oleva sõiduauto Audi A4 L L ostnud ja on auto omanik. O.M nõudis sõiduki endale üleandmist, mida E T ka tegi.

19.07.2005.a müüs O.M sõiduauto Audi A4 reg nr xxx xxx enda emale V-HV, kes kanti samal päeval sõiduki omanikuna liiklusregistrisse.

Süüdistusakti kohaselt panid O.M ja Arne Nau eeltoodud varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavatele etteheidetavas käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kuriteoga on L L tekitatud varalist kahju 80 000 krooni. L L kuuluv sõiduauto Audi A 4 on asitõendina hoiul Pärnu politseiosakonnas.

Menetluse käik

1-08-5514 4 (17) Kohtuistungil kvalifitseeris prokurör O.M-ile esitatud süüdistuse ümber KarS §

199 lg 1 järgi, kuivõrd tegemist oli kavatsetud vargusega. Arne Nau osas kvalifitseeris prokurör süüdistuse ümber KarS § 22 lg 3 -§ 199 lg 1 järgi, kuivõrd viimane osutas Mehis Kontuse poolt toime pandud vargusele oma tegevusega ainelist kaasabi.

Prokuröri hinnangul on tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki Audi A4 ostis Saksamaalt Dortmundist L L. Nimetatu järeldub kriminaaltoimikule lisatud sõiduki müügilepingust,

registreerimistunnistusest, kindlustusest ning tõendist, et kannatanu tellis rikkega

sõiduauto veo töökotta. Seega oli sõiduki omanik L L. Kuivõrd nimetatud sõiduauto kuulus L L, oli see O.M-i ja Arne Nau jaoks võõras.

Sõiduki otsese valduse andis L L 28.-29 juunil 2005.a suulise töövõtu lepingu alusel üle

OÜ-le T&H. Oli kokkulepe, et tema saab auto remondituna tagasi ja hüvitab remondi kulud osade kaupa ning lepiti kokku ka algne remondi teostamise summa 10 000 krooni.

Sõiduki tõi remonti L L ning töökojast nõudis välja uue omanikuna esinenud O.M , kes väitis, et on sõiduki L L ostnud. Nimetatut kinnitab tunnistaja E Tütlused.

O.M-i ütlused, mille kohaselt ostis ta nimetatud sõiduauto Raivo nimeliselt meesterahvalt, keda ta kohtas juhuslikult City kohvikus, ei ole usaldusväärsed, sest need

ei haaku O.M-i käitumisega. Nimelt on kannatanu L. L ja tunnistaja T ja O ütlustega tõendamist leidnud, et O.M teadis sõiduauto tegelikku omanikku õige nimega, ta käis temalt sõiduauto remondiks raha saamas mõned päevad enne sõiduauto registreerimist O.M-i enda nimele. Ei ole tõenäoline, et O.M-i tuttav L L

oleks vahepeal müünud auto Raivole ja viimane omakorda edasi L L tuttavale O.M ele. Ei ole usutav, et O.M leppis temale tundmatu Raivoga kokku temale teadaolevalt L L kuuluva auto ostu-müügi ilma mingeid dokumente nägemata ja maksab isikule sularahas 65 000 krooni, mingit kirjalikku lepingut sõlmimata, kusjuures auto ise

on alles remondis. Auto omandamise järel 16.07.2005.a. võõrandas O.M selle

koheselt (19.07.2005.a.) kirjaliku lepingu alusel edasi enda sõiduki juhtimisõigust

mitteomavale emale, sõlmides enda kasuks kirjaliku volituse sõiduki kasutamiseks. Tundmatut Raivot usaldas O.M 65000 krooni eest sõiduki ostmisel rohkem kui enda ema, sest Raivoga O.M sõiduki ostmiseks kirjalikku lepingut ei sõlminud, küll pidas ta vajalikuks teha seda enda emaga.

Sõiduki dokumendid küsis väidetavalt registreerimise lihtsustamiseks ja remondiks

vajalike varuosade tellimiseks kannatanult O.M-i tuttav Arne Nau. Mõni aeg hiljem ilmusid sõiduki Saksamaalt ostmist tõendavad dokumendid O.M-i nimele võltsituna A.I vahendusel välja ARK-i Harju büroos, kus viimane enda tutvusi kasutades korraldas sõiduki Eestis arvele võtmise O.M-i nimele.

Jälitusprotokollis on fikseeritud kõned, millised toimusid O.M-i ja kannatanu,

samuti O.M-i ja vendade Arne Nau ning Andre Nau vahel. Samuti on jälitusprotokollis fikseeritud kõned Andre Nau ja sõiduki ARK-i registreerimiseks viinud

U I vahel ajal, mil sõiduki registreerimiseks toiminguid tehti. Seega esineb sõiduki registreerimistoimingute ajal asjaosaliste vaheliste telefonikõnede näol side, mis ühendab

1-08-5514 5 (17)

kannatanult sõiduki dokumentide saamist Andre Nau poolt ja sõiduki võltsitud dokumentide alusel registreerimiseks esitamist U Ipoolt.

O.M viis varguse lõpule enda omandiõigusele viidates sõiduki remonditöökojast E T valdusest väljanõudmisega. Arne Nau osutas selleks ainelist kaasabi O.M-i omandiõigusele viitavate dokumentide võltsimiseks kannatanult originaaldokumentide

hankimisega, sest O.M võis sõiduauto registreerimiseks vajaminevad dokumendid saada üksnes Arne Nau käest.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. Samuti puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Prokurör taotleb Pärnu Maakohtult süüdi tunnistada O.M KarS 199 lg 1 järgi ja

mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Jätta mõistetud vangistus O.M-i suhtes KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga koos allutamisega KarS §75 lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõuetele ja kohustuste täitmisele. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.07-28.07.2008. a. Lõplikuks

karistuseks jääb O.M-ile 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. Prokurör taotleb süüdi

tunnistada Arne Nau KarS § 22 lg 3 ja § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta

vangistust. Jätta mõistetud vangistus Arne Nau suhtes KarS § 74 alusel täitmisele

pööramata 18 kuulise katseajaga koos allutamisega KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele. Prokuröri taotluse kohaselt tuleb veel välja mõista O.M-ilt ja Arne Nault sundraha teise astme kuriteo eest, ekspertiiside tasud ja

toimiku koopiate tegemise kulud riigituludesse. Saksa keelsed dokumendid jätta

kriminaalasja juurde, nõudmisel tagastada kannatanule. Asitõend sõiduauto tagastada kannatanule võimalusel. Tsiviilhagi suhtes võtta seisukoht kohtul.

Kohus avaldas prokuröri taotlusel järgmised tõendid: protokollid /tl 13-16/ Vastus

järelpärimisele ARK-ist /tl 17-23/,sh registreerimistunnistuse koopia /tl 19/; avaldus

Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele O.M-ilt (kuupäevata) /tl 20/; koopia

saksakeelsest dokumendist kaufvertrag /tl 21-22/. tl 23/ ostu – müügi leping; Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 26.07.2005.a kell 19.00 /tl 30-31/ ja palun lugeda õigeks tl 30 kuupäev õigeks 2005 aasta on õige; Allkiri 28.07.2005.a /tl 35/ Allkiri 11.08.2005.a /tl 36/ Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 37-38/ Fototabelid /tl 39-48/ Eesti

Riikliku Autoregistrikeskuse vastus päringule /tl 51-53/ SEB Eesti Ühispank vastus järelepärimisele /tl 54-60/; Tõend isiku maksustatava tulu ja isikule tehtud väljamaksete

kohta /tl 63/; Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus päringule /tl 70/; Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 71/; Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus järelepärimisele /tl 74-

75/; Käekirja ekspertiisiakt nr DK-0359-05/6608 /tl 79-83/; Äratundmiseks esitamise

protokoll /tl 86-87/ Äratundmiseks esitamise protokoll /tl 88-89/; K E äratundmiseks esitamise protokoll /tl 96-97/ Kohus ei rahulda seda tl avaldamist, kuna tunnistaja ei ole ülekuulatud ja prokurör loobus tunnistajast. Prokurör palub kohtul avaldada Hansapank

AS kontoväljavõte /tl 102-104/; Kinnistusameti väljatrükk /tl 105/ Ehitisregistri väljatrükk seisuga 03.11.2005.a /tl 106/; Kasutatud sõiduauto müügileping (Kaufvertrag

ueber gebraucht PKW) /tl 116, tõlge tl 117/ Rahvusvaheline registreerimistunnistus

(Internationaler Zulassungsschein) /tl 118, tõlge tl 119/ Sõidukite rahvusvaheline

1-08-5514 6 (17) kindlustuskaart (Internationale Versicherungskarte für Kraftverkehr) /tl 120, tõlge tl 121/ Tellimus ja arve /tl 122, tõlge tl 123/ ; Dokumendi ekspertiisiakt nr DM-0086-06/1114 /tl 126-128/; Käekirjaekspertiisiakt nr DK-0085-06/1110 /tl 132-136/; Käekirjaekspertiisiakt nr DK-0209-06/3506 /tl 141-144/; ARK vastus järelpärimisele ja maksekorralduse koopia

/tl 162, 163/; Registreerimiseelse ülevaatuse akt nr 698169 /tl 164/ Jälitustoimingu

protokoll /tl 196-199, 233-237/; Karistusregistri teatis / tl 208-209/; Väljatrükk Ekspress Hotline andmebaasist /tl 238/

Süüdistatavad endid neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud.

Kannatanu L L ütluste kohaselt ostis ta 25.mail 2005 a Saksamaa Liitvabariigist sõiduauto Audi A 4, hõbedat värvi, VIN koodiga hinnaga 3750 eurot, mis kiirteel mootori rikke tõttu

jooksis kokku. Seejärel transporditi tema sõiduauto treileriga Eesti Vabariiki. Kui auto

jõudis Uulu, tellis kannatanu väikese treileri ja transportis auto Pärnu Savi tn remonditöökotta, leppis kokku remonditöökoja omanikuga, andis ära topeltvõtmed, tasus 2000 krooni ning seejärel lahkus. Samal päeval viibis seal ka Arne Nau. Küsimuse peale kelle kätte jäi tehniline pass kannatanu öelda ei osanud vaid kinnitas, et pabereid oli palju ( II tl 27). Samas kinnitas kannatanu, et juhuslikult sai kokku Arne Nauga C baaris enne

seda kui oli auto remonti viinud. Baaris tuli juttu sellest, et tema Audi A 4 mootor oli

kokku jooksnud teades samas, et Arne Naul oli ka Audi A4. Leho Lehtmetsa ütluste kohaselt andis ta Arne Nau’le 4000 krooni tagavaraosade ostmiseks. Hiljem pidi veel 2000

krooni andma. Arne Nau helistas ja palus kõik auto dokumendid kaasa võtta. Nad said

kokku C baaris kuhu tuli ka Reinu nimeline meesterahvas. Kannatanu ütluste kohaselt

olid ta kõik auto dokumendid kaasas, Arne Nau küsis neid endale näha ja käis korraks

ära. Seejärel pani dokumendi uuesti ümbrikusse. Küsimuse peale millal auto remont

valmis saab öeldi, et mootori kokkupanek seisab ühe poldi taga mida on vaja Audi

keskusest tellida. Vahepeal oli O.M tekkinud huvi auto arvele võtmisest. Oli juuli keskpaik kui temale helistas Arne Nau, kes palus remonditöökojast välja võtta auto. Kohale minnes nägi, et autot kohapeal ei olnud, mille peale ta ütles, et kui autot tagasi ei

saa annan asja politseisse. Järgmisel päeval oli auto kohal, reg. numbrid ees ja arvele

võetud kellegi naisterahva nimele. Kohtuistungil muutis kannatanu tsiviilhagi eset ning palus hüvitise väljamõistmise asemel anda talle üle V-H V nimele kantud sõiduk Audi A4.

Tunnistaja A V andis ütlusi selle kohta, et tema oli see isik kes tõi treileriga Saksamaalt ära mootoririkkega sõiduauto Audi A4 ning Eestisse jõudes andis auto koos dokumentidega üle M K. Tema Audi omanikku ei näinud ( I kd tl 69 rida 3 kuni rida 10).

Tunnistaja R K kinnitas kohtuistungil, et 2005 a juulikuus osutas teenust, viies treileriga Uulust sõiduauto Audi A4 koos omanik L L remonditöökotta Pärnu linna.

Tunnistaja E T kinnitas, et 2005 juuni kuus toodi tema remonditöökoja hoovi treileriga

sõiduauto Audi A4, millel olid saksa numbrid küljes. Auto remont võeti töösse, tagavaraosad telliti. Kui auto toodi oli kaasas ka tehniline pass, et saada teada VIN kood.

Ühel ajal hakkas varuosadega tegelema O.M . Tunnistaja ütluste kohaselt ei

olnud kokku lepitud kes järele tuleb, samuti ei öeldud talle kes on omanik, ega sellel

polnud ka tähtsust. Kui auto valmis sai tuli O.M autole järele kaasas

1-08-5514 7 (17)

registreerimise numbrid ja ARK ist välja antud tehniline pass. Tunnistaja ET ütluste

kohaselt ei kahelnud ta omanikus, kuna O.M oli eelnevalt auto remondi eest midagi tasunud, samuti oli kinnitanud et tunneb seda isikut kes Saksamaalt auto tõi, seega ei tekkinud kahtlust, et võõrale isikule ARK-ist registreerimistunnistust antakse.

Tunnistaja A O andis ütlusi selle kohta, et oli 2005 a FIE ning tegeles autode remondiga

koos E TSavi Pärnu linnas. Nad tegelesid koos E T ka vaidlusaluse sõiduki Audi A4 remondiga. Alguses tõi autole tagavaraosi kannatanu kuid hiljem O.M. Kui auto

remont lõppes tuli O.M töökotta ja palus temal registreerimisnumbrid autole

külge keerata. Tunnistaja kinnitas, et alguses arvas, et auto on kannatanu oma kuid kui

O.M hakkas selle auto tagavaraosadega tegelema jõudis seisukohale, et O.M ostis selle auto kannatanult ära. A O andis veel ütlusi selle kohta, et O.M oli remondi eest ära tasunud.

Tunnistaja Ur I kinnitas kohtuistungil, et tunneb VP, kes aitab autofirmadel teostada toiminguid autregistrikeskuses. Peale seda kui V P tuli ära ARK-ist hakati tunnistaja töö

juurde tooma Vahurile mõeldud sõiduauto dokumente. Tunnistaja ei mäleta, kes tõi temale 2005 a juuli kuu alguses sõiduauto Audi A4 dokumendid selle arvele võtmiseks. See inimene pidi olema V P tuttav. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tunne ta Pärnust ühtegi

inimest kes oleks võinud temale auto dokumente tuua. Mobiiltelefoni number mida ta kasutab on tal ka tööalaselt kasutusel ja seetõttu helistavad sellele väga paljud inimesed. Süüdistatavaid ta ei tunne ning need isikud tema juures pole käinud.

Tunnistaja V-H V kinnitas, et ostis sõiduauto Audi A4 oma pojalt O.M-ilt kusagil 18 või 19 juuli 2005.a. 80 000 krooni eest. Auto vormistamise juures ARK-is olin isiklikult kohal. O.M kasutas nimetatud autot volituse alusel.

Tunnistaja Andre Nau andis ütlusi selle kohta, et on võtnud kõnesid U I seoses varuosade

tellimisega, kuna viimasel on Järveotsal töökoda. Kuna tellib autodele tagavaraosi

paljudest kohtadest siis 2005 a juuli kuu kohta varuosade tellimise kohta ei oska täpselt öelda. Vastuseks küsimusele kas ta 01 kuni 04 juuli 2005 a helistas UI ning ta sõitis helistamise ajal Pärnust Tallinnasse ja tagasi kinnitas tunnistaja, et ei meenu millega seoses sõit toimus, arvatavasti oli seotud autodega.

Tunnistaja V P kinnitas, et aitas tuttavat U I viies auto dokumendid Saue ARK-i büroosse.

Võttis kaasa sõiduki tehnilise passi, arve, ostu lepingu, maksis riigilõivu ja andis M K kätte. Avaldus registreerimiseks tegi omakäeliselt, registreeriti O.M-i nimele U I kontoris Pärnu maanteel. Tunnistaja kinnitas, et sõiduautot registreerimisel reaalselt kohal

ei olnud ning tema pole ka avaldusele all kirjutanud. Veel kinnitas tunnistaja, et tema

käega oli kirjutatud peale avalduse omaniku andmed ja VIN kood, registreerimise

ülevaatuse akt ja maksekorraldus väljaarvatud arhiivi number. M K käest sai kätte tehnilise passi ja auto numbrid mille andis edasi Urmas Idaranna kätte.

Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötas 2005 a juuli kuus ARK-i Saue büroos ning

Audi A 4 registreerimise kohta kinnitas, et tegemist oli täiesti tavalise protseduuriga ja

kontrollimisest ei jäänud midagi erilist meelde. Registreerimisele esitas auto VP. Kellele

1-08-5514 8 (17)

auto kuulus seda tunnistaja ei teadnud. Kohtuliku uurimise käigus näidati tunnistajale tehnilise passi koopiat, mille kohta viimane kinnitas, et tema on kirjutanud omakäeliselt täismassi, massid, kaalud.

Tunnistaja M Ktöötas 2005 a juulikuus ARK-i Saue büroos ja kinnitas, et V P tõi temale

auto dokumendid, avalduse ja palus ära registreerida. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks pidanud ametijuhendi järgi isik kohal, kuid ei olnud. Temale anti isiku ID kaardi koopia

kelle nimele registreerida, samuti ostu-müügi lepingu koopia ja riigilõivu tasumist

tõendav dokument. Kohtuistungil tundis M K ära O.M-i ID kaardil oleva näo kuju järgi isikuna, kelle nimele auto registreeriti. Auto dokumendid andis tunnistaja tagasi VPkätte, veel kinnitas, et ülevaatuse akti oli koostanud A L.

Tunnistajate R A, K E osas prokurör loobus kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus nende isikute ülekuulamisest.

Süüdistatav O.M andis ütlusi selle kohta, et Audi A4 müüs temale Raivo nimeline isik. Auto oli remondis Savi tänaval ning kuna ta nimetatud töökoda teadis andis

ta ID kaardi koopia Raivo’le tasudes 65 000 krooni ja viimane tõi temale auto tehnilise

passi ja registreerimise numbrid, muid auto algdokumente ei näinud. Sõiduk asus Savi tänava remonditöökojas kus temale tuttavad T ja O seda remontisid. Süüdistatav kinnitas,

et peale seda kui oli auto ära ostnud hakkas autole tagavaraosi muretsema. Veel lisas

süüdistatav, et auto remont lõppes tema juuresolekul, seejärel keerati autole numbrid külge. Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et kannatanut tundis ainult nägu pidi alkoholi tarbimise käigus, mingit seost auto ostu müügi tehingu osas viimasega pole olnud. O.M kinnitas, et sõiduauto registreerimise juures ei viibinud ning auto sai kätte Raivo nimeliselt isikult Edasi müüs süüdistatav auto oma emale.

Süüdistatav Arne Nau andis ütlusi selle kohta, et tunneb O.M tööalaselt ning

kinnitab, et O.M oli 2005 a aastal mingid probleemid auto ostmisega. LL ei tunne ega pole temalt raha auto remondiks saanud, ega pole mingisuguseid koopiaid auto

dokumentidest teinud. Samas kinnitas, et peab juveliiri ametit ning temale helistatakse tööalaselt pidevalt kas ka kannatanu on helistanud ei teadnud öelda.

Kaitsja seisukoha kohaselt ei ole tõendatud, et Arne Nau oleks saanud kannatanult

viimasele kuuluva sõiduki dokumendid ning teinud neist koopiaid. Tegemist on puhta oletusega, millele aga kriminaalsüüdistust rajada ei saa. Muud seotus väidetava kuriteoga

Arne Naule ette ei heideta. Seega on tõendamata Arne Nau mistahes vormiline seotud viidatud kuriteoga, millest tulenevalt tuleb Arne Nau õigeks mõista.

Kaitsja hinnangul tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista ka O.M . Seda

seetõttu, et O.M on eeluurimisel esitanud selge väite, et ostis sõiduki C baaris

tutvutud isikult nimega Raivo. Sellest tulenevalt lasus uurijatel kohustus kontrollida esitatud alibi paikapidavust, kuid seda ei ole tehtud. Oludes, kus uurijad ei ole vaevunud

isiku poolt viidatud süüd välistavat asjaolu kontrollima, ei ole õiguspärane kuni selle kahtluse kõrvaldamiseni isiku kriminaalkorras süüditunnistamine.

1-08-5514 9 (17) Kaitsja hinnangul tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus O.M-ile KarS § 199 lg 1 järgi ja Arne Nau’le KarS § 22 lg 3-§ 199 lg 1 järgi.

Esmalt analüüsib kohus O.M-ile KarS § 199 lg 1 järgi esitatud süüdistusega seonduvaid faktilisi asjaolusid ja seejärel Arne Naule esitatud süüdistust KarS § 22 lg 3 § 199 lg 1 järgi.

KarS § 199 teokoosseis eeldab objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist ja

subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes.

Ebaseaduslik omastamine tähendab selle enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku kestvas ilmajätmises asjast ning hõivaja poolt asja kasutamises.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et O.Muleks KarS § 199 lg 1 järgi õigeks mõista kuna puudub kuriteo koosseis.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu L L ostis 25.mail 2005 a Saksamaa

Liitvabariigist sõiduauto Audi A 4, mis mootoririkke tõttu transporditi treileriga Eesti Vabariiki. Kohus avaldas ( I kd tl 121) s.o sõiduki rahvusvahelise kindlustuskaardi selle

kohta, et Saksamaal kindlustusvõtjaks oli märgitud L L, samuti nähtub, et kirjaliku

tõendina on esitatud originaal rahvusvaheline registreerimistunnistus ( I kd tl 118 Internationaler Zulassungsschei tõlge 119) veel on sõlmitud kasutatud sõiduauto Audi A4 müügileping (kaufvertrag ueber gebraucht PKW tl 116, tõlge 117) ja ostjaks on märgitud L

L. Nimetatud kirjalike tõenditega on vastuvaidlematult tõendatud, et Leho Lehtmets oli

sõiduauto Audi A 4 omanik. Nii eeluurimise kui ka kohtuliku uurimise käigus on kannatanu kinnitanud üheselt, et tema pole kellelegi ei ise, ega volituse kaudu soovinud auto võõrandamist.

Süüdistatav O.M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nimetatud sõiduauto Audi A 4 ostis Raivo nimelise meesterahva käest 65 000 krooni eest väites, et viimane tõi

temale auto tehnilise passi ja registreerimise numbrid. Kohtu küsimusele, miks ta ei

taotlenud isiku ülekuulamist kinnitas O.M , et ta teadis ainult isiku eesnime, mida oli ka eeluurimisel kinnitanud. Kirjalikku avaldust politseile, et oleks taotletud Raivo nimelise isiku tunnistajaks tunnistamist toimikumaterjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et antud väite esitamisel valis süüdistatav endale aktiivse kaitsetaktika. RK lahendi nr 3-1-1-

104-05 kohaselt peab süüdistatav juhul kui ta otsustab end kaitsta aktiivselt, kas ise

esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Juhul kui aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RK lahend 3-1-1-112-99).

1-08-5514 10 (17)

Antud juhul on O.M esitanud eeluurimisel väite, et ostis sõiduki suulise müügilepingu alusel isikult nimega Raivo, kellega tutvus C baaris. Tema hinnangul on ta

sellise väite esitamisega teinud kõik võimaliku enda süütuse tõendamiseks ning

vastupidist peab tõendama prokuratuur. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Aktiivse kaitse puhul ei ole piisav süüd välistava väite paljasõnaline esitamine, vaid tuleb esitada

ka seda väidet kinnitavad tõendid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse

nende väidete kontrollimiseks. Antud juhul ei ole süüdistatav esitanud tõendeid enda

väite kinnitamiseks ega ole loonud ka menetlejale reaalset võimalust nende väidete

kontrollimiseks. Väidete kontrollimiseks reaalse võimaluse loomisena ei saa käsitleda

paljasõnalist viidet Raivole keda võis kunagi käija C baaris, vaid selleks tuleb osutuda

konkreetsemat aktiivset kaasabi, mis võimaldaks politseil vastava isiku tuvastada ja

süüdistatava ütlusi kontrollida. Aktiivse kaitse puhul tuleb osutada menetlejale väites esitatud asjaolude tuvastamiseks aktiivset kaasabi (antud juhul näit. esitada teiste isikute

nimesid ja muid viiteid, mis võimaldaksid leida isikut nimega Raivo), mitte jääma kontrollimatu väite esitamise järel taas passiivsesse ooteseisundisse. Vastasel korral oleks igal süüdistataval võimalik välistada enda süü mistahes süüteo toimepanemises, esitades kontrollimatu viite näiteks tundmatule tumedapäisele isikule kes tegelikult teo toime pani.

Antud asjaoludel ei pea kohus O.M-i viidet tundmatule Raivole usaldusväärseks

veel ka seetõttu, et kannatanu L L ja tunnistaja T ja O ütlustega on tõendatud, et O.M

teadis sõiduauto tegelikku omanikku õige nimega, ta käis temalt sõiduauto

remondiks raha saamas mõned päevad enne sõiduauto registreerimist O.M-i

enda nimele. Ei ole tõenäoline, et O.M-i tuttav L Loleks niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul sõiduki remondis olemise ajal müünud auto tundmatule Raivole ja viimane omakorda koheselt edasi L L tuttavale O.M-ile. Ei ole usutav, et O.M

leppis temale tundmatu Raivoga kokku temale teadaolevalt L L kuuluva auto

ostmise suulise lepingu alusel sularahas 65 000 krooni eest ilma mingeid dokumente

nägemata. Samuti ei ole tõenäoline, et O.M sai pidada tundmatut Raivot

vahendajaks tema ja temale tuttava kannatanu vahelise sõiduki müügitehingu

korraldamisel oludes, kus O.M ja kannatanu omasid omavahel telefoniga

suhtlemise võimalust (vastav suhtlemine on tõendatud jälitusprotokolliga). Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline ka see, et tundmatut Raivot usaldas O.M 65000

krooni eest sõiduki ostmisel rohkem kui enda ema, sest Raivoga O.M sõiduki ostmiseks kirjalikku lepingut ei sõlminud, küll pidas ta vajalikuks teha seda enda emaga.

Kahtlust äratab ka asjaolu, et koheselt auto omandamise järel (16.07.2005.a.) võõrandas O.M selle 19.07.2005.a. kirjaliku lepingu alusel edasi enda sõiduki juhtimisõigust

mitteomavale emale, sõlmides enda kasuks kirjaliku volituse sõiduki kasutamiseks.

Sõiduki vormistamine juhtimisõigust mitteomava kolmanda isiku nimele oludes, kus

sõiduki tegelikuks kasutajaks jäi endiselt O.M , võib olla käsitletav katsena varjata enda tegu ja raskenda vaidluse korral sõiduki väljanõudmist heauskselt omanikult.

Seega asub kohus seisukohale, et O.M-i ütlused Raivo nimelise isiku kohta tuleb kõrvale heita, kui ainetud ja antud asjaoludel võtta aluseks kannatanu ütlused ja ülalpool

refereeritud kirjalikud tõendid. On tuvastatud, et sõiduauto oli remondis Savi tnPärnu linnas, kus viibis korduvalt ka O.M oma tuttavate T ja O juures kes remontisid

1-08-5514 11 (17)

sõiduautot. Nimetatud tunnistajad T ja O andsid kohtuistungil kannatanuga riimuvaid ütlusi ning kinnitasid et O.M viibis remonditöökojas, tõi autole tagavaraosi ning

tunnistaja O ütluste kohaselt kui auto remont lõppes tõi O.M autole registreerimise numbrid mille ta autole külge kinnitas. Samuti tõendas tunnistaja T, et kui auto valmis sai tuli O.M autole järele kaasas registreerimise numbrid ja ARK’ist

välja antud tehniline pass. Kuna O.M oli eelnevalt autole tagavaraosade muretsemisega tegelenud ei tekkinud tal kahtlust, et ta pole omanik.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus asetas O.M-i ja tunnistajate T ja O ning kannatanu ütlused, samuti ülalviidatud kirjalikud tõendid mida kohus kohtuistungil vahetult uuris omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel tekkis kohtul siseveendumus, et tunnistajate ütlused on kooskõlas faktiliste asjaoludega ja

tuleb võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse

ekspertiisiaktis nr DM 0086-06/1114 on antud ekspertiisiarvamus selle kohta, et

saksakeelsed sõiduki ostu-müügilepingud on must valge koopiad ühisest algdokumendist. O.M-i nimega leping on saadud isikuandmete muutmisega ühel L L nimega lepingu võimalikest koopiatest ( I kd tl 126-127).

Seega kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et kohtuliku eeluurimise

käigus tuvastamata isiku poolt, kes on isikuandmete muutmise teel sõiduauto ostu- müügilepingusse LL asemele kirjutanud O.M-i nime võimaldas viimasel pöörata

ARK’i töötajate kaasabil sõiduauto enda kasuks. Kuivõrd nimetatud sõiduk kuulus

kannatanule, oli tegemist võõra vallasasjaga O.M-i suhtes. Selle äravõtmine

O.M-i poolt remonditöökojast, kuhu kannatanu oli selle viinud, on käsitletav

võõra vallasasja suhtes O.M-i tegeliku võimu kehtestamisega. Võltsitud

dokumentide vahendusel enda omanikuna riiklikusse registrisse kanda laskmine on käsitletav sõiduki omastamise eesmärgi realiseerimisena ning kuivõrd seda tehti sõiduki tegeliku omaniku teadmise ja nõusolekuta, on selline omastamine kindlasti ebaseaduslik.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O.M-i ülaltoodud käitumine vastab KarS § 199 lg.1 teokoosseisu objektiivse külje tunnustele.

KarS § 199 lg.1 teokoosseisu subjektiivse külje realiseerumisega on tegemist, kui

süüdistatav tegutseb vähemalt kaudse tahtluse vormis ning ebaseadusliku omastamise osas kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohtu hinnangul pidi O.M antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama, et

sellisel kujul L L kuuluva sõiduki vormistamine tema nimele ei ole õiguspärane ning

teadlikult võõra vallasasja endale võtmine viisil mis on õigusvastane, täidab ka

kavatsetuse tunnused KarS 16 lg.2 mõttes. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

O.M-i tegu vastab ka KarS § 199 lg.1 subjektiivse koosseisu juriidilistele tunnustele.

Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et O.M-ile etteheidetava käitumise faktilised tunnused vastavad KarS § 199 lg.1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja

1-08-5514 12 (17)

subjektiivsetele tunnustele, millest tulenevalt tuleb nende käitumine lugeda KarS § 199 lg.1 süüteokoosseisupäraseks.

Süüdistatavale Arne Naule on esitatud süüdistus KarS § 22 lg 3 ja § 199 lg 1 järgi.

Süüdistuse sisu on teise isiku (O.M ) õigusvastasele teole (võõra vallasasja

äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil e. vargusele) tahtlikult ainelise

kaasabi osutamine (O.M-i

omandit tõendava dokumendi võltsimise võimaldamiseks sõiduki dokumentide hankimine kannatanult).

Süüdistuse kohaselt oli Arne Nau tuttav O.M-iga. Arne Naul oli juurdepääs kannatanu sõiduki dokumentidele, mida O.M-ilendal ei olnud (seega pidi O.M

saama dokumendid Arne Nault). Jälitusprotokolli kohaselt suhtles Arne Nau sõiduki O.M-i nimele registreerimisele eelneval ajal telefonitsi nii O.M-i kui enda venna A N. Jälitusprotokolli kohaselt suhtles A N sõiduki O.M-i nimele

registreerimisele eelneval ajal telefonitsi U Ikes esitas O.M-i nimele võltsitud

dokumendid Riiklikule Autoregistrikeskusele kannatanule kuuluva sõiduki registreerimiseks O.M-i nimele.

Kohtu hinnangul on prokuröri poolt esitatud asjade kulgemise käik põhimõtteliselt

võimalik, kuid tõendamata. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa aga rajaneda oletustel. Esitatud skeem ja seda tõendav asjaolu (põhimõtteliselt ainult jälitusprotokoll Arne Nau,

A Nau, O.M-i ja U I vahel tehtud telefonikõnede kohta) ei ole oma kaudsuse astmelt siiski piisavad selleks, et välistada igasugune kahtlus asjade käigu kohta prokuröri

poolt esitatud viisi. Puudub vaidlus selles, et Arne Nau, A N ja O.M on omavahel tuttavad ja seega pole nendevahelises telefonisuhtluses midagi erakorralist ega

keelatut. Jälitusprotokoll kõnede kohta ei kajasta aga kõnede sisu ning sellistes oludes isiku süü eeldamine oleks vastuolus KrMS § 7 lg.3 sätestatud süütuse presumptsiooniga.

Pealegi heidetakse sellest loetelust konkreetselt süüdistatav Arne Naule ette üksnes seda, et tal oli juurdepääs kannatanu sõiduki dokumentidele. Seega peab kohus KrMS § 268 lg.1 kohaselt tema poolt O.M-i teole kaasaaitamise tuvastamiseks analüüsima üksnes

seda asjaolu. Arne Nau on eitanud kannatanult sõiduki dokumentide saamist. Ka kannatanu ise ei suutnud sellist asjaolu kohtuistungil tõsikindlalt kinnitada, vaid piirdus

väitega, et näitas dokumente paljudele isikutele, kelle seas oli ka Arne Nau. Milliseid dokumente ta täpselt Arne Naule näitas ja kas Arne Nau tegi nendest koopia, kannatanu tõsikindlalt ei kinnitanud. Sõiduki dokumentide saamist Arne Nau käest ei kinnitanud ka

mitte ükski tunnistaja. Pealegi kinnitas kannatanu tõendite vahetul uurimisel kohtus, et näitas sõiduki dokumente ka remonditöökojas. Lisaks näitas kannatanu neid dokumente

ka R A, kelle tunnistajana ülekuulamisest prokurör loobus ( II kd tl 29). Seega omasid juurdepääsu kannatanu sõiduki dokumentidele mitmed isikud, mitte üksnes Arne Nau.

Kohtu hinnangul ei ole ülalesitatud asjaoludest ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditest võimalik kõrvaldada kahtlust selles, et Arne Nau hankis kannatanu sõiduki dokumendid

teadlikult ja tahtlikult sõiduki O.M-i nimele ebaseaduslikuks vormistamiseks

vajalike dokumentide võltsimise eesmärgil. Isegi juhul kui Arne Nau oleks kannatanu sõiduki dokumentidest koopia teinud, ei oleks sellest apriooreslt võimalik järeldada, et ta

1-08-5514 13 (17)

tegi seda teadlikult kuriteole kaasaaitamise eesmärgil. Nii on võimalik, et ka Arne Nau

poolt tehtud koopia sattuks kolmanda isiku valdusesse, kes sellest Arne Nau teadmata võltsingu valmistab, millise abil Arne Nau teadmata O.M-i kuriteole kaasa aitab. Samuti on põhimõtteliselt võimalik, et sõiduki dokumentidest tehti koopiad teiste isikute

poolt, kes nendele kannatanu vahendusel juurdepääsu omasid nagu Rein Aja ja remonditöökoja töötajad.

Kuriteole ainelise kaasabi osutamine on KarS § 22 lg.3 kohaselt kriminaalkorras karistatav

üksnes juhul, kui kaasaitaja on olnud teadlik, et aitab enda teoga kaasa kuriteole ja

tahtnud seda. Sellise asjaolu osas teadmise ja tahtmise esinemist Arne Nau käitumises esitatud tõendite pinnalt kõrvaldamata kahtlusega väita ei saa.

Tõendite hindamisel nende kogumis tuleb asetada erinevatest tõenditest tulenevad

andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib

kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile

suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe

väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda

tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-1- 1-94-04).

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest

tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni

usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada

kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb

arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise

kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu

siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06).

Antud juhul on kohtul kõikide kohtuistungil vahetult uuritud tõendite kogumis

hindamise tulemusena jäänud Arne Nau poolt O.M-i kuriteole teadlikult ja

tahtlikult ainelise kaasabi osutamise osas kõrvaldamata kahtlus. Sellise kahtluse korral

isiku kriminaalkorras süüdimõistmine on aga lubamatu, sest õigusriiklikult korrastatud

ühiskonnas on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine äärmuslik abinõu, mida

õigustavad üksnes piisavalt tõendatud mõjuvad asjaolud. Käesolevas kriminaalasjas

kohtu hinnangul aga selliseid Arne Nau kriminaalkorras süüdimõistmist õigustavaid piisavalt tõendatud mõjuvad asjaolusid ei esine.

tuleb Arne Nau kooskõlas KrMS § 7 lg.3 õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kuivõrd KarS § 2 lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, puudub kohtul Arne Nau teos

süüteokoosseisu puudumisel vajadus hinnata tema teo õigusvastasust ja süüd. Seega

1-08-5514 14 (17)

analüüsib kohus järgnevalt teos esinevat õigusvastasust ja süüd üksnes O.M-i suhtes.

Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu

seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu,

tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Süüdistatav O.M ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust

välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et O.M-i poolt KarS

§ 199 lg 1 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et O.M võttis L L selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära temale kuuluva sõiduauto Audi A4. Antud asjaoludel olnuks tal

ka võimalus jätta see võõras vallasasi enda kasuks pööramata või omandada see

õigusriiklikus ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Selle asemel otsustas O.M

kannatanule kuuluva sõiduauto Audi A4 enda kasuks pööramise ebaseadusliku

viisi kasuks, milline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt

menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 199 lg.1 sätestatud tunnustele vastava

kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega tuleb O.M tunnistada KarS § 199 lg.1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on

karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku

1-08-5514 15 (17)

hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine jääda seaduskuulekaks kodanikuks.

Süüdistatavat O.M on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud 27.02.2002 a KarS § 74 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi rahalise karistusega 8000 krooni Vastutust kergendavaid

ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikul on kindel elu ja töökoht.

Arvestades asjaoluga, et süüdistatavat O.M on varem karistatud rahalise

karistusega, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on otstarbekohane käesoleva kriminaalasja raames karistada sanktsiooni alammäära lähedastes piirides ühe (1) aastase

vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui .

O.M ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtu hinnangul vastab selline karistus O.M-i süüle

temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade

ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisavat üldpreventiivse toime omamise.

Tsiviilhagi lahendamine

Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt taotles kannatanu süüdistatavatelt tsiviilhagi raames varastatud sõiduki maksumuse hüvitamist summas 80 000 krooni. Kohtuistungil muutis kannatanu tsiviilhagi eset ning palus hüvitise väljamõistmise asemel anda talle üle V-H V nimele kantud sõiduk Audi A4. Prokurör jättis tsiviilhagi kohtu otsustada, kaitsja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel puudub kohtul võimalus tsiviilhagi rahuldamiseks ning V-H V nimele kantud sõiduk Audi A4 tagastamiseks kannatanule.

Seda seetõttu, et tsiviilhagi lahendatakse ka kriminaalmenetluse raames

tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid järgides. Üheks oluliseks tsiviilkohtumenetluse

põhimõtteks on nõude esitamine õige isiku vastu. Käesolevas kriminaalasjas on

süüdistatavateks O.M ja Arne Nau. Sõiduk kuulub V-H V, mitte

süüdistatavatele. V-H Ve ei ole käesolevasse menetlusse süüdistatava ega kolmanda

isikuna kaasatud, millest tulenevalt ei saa käesolevas menetluses temalt sõidukit ka ära

võtta. Kohus ei saa teha V-H V õigusi puudutavas osas otsust ilma teda menetlusse kaasamata ning talle enda kaitsmise võimalust andmata.

Kohus möönab, et kannatanul on õiguskaitsevahendi valikul autonoomia otsustada, kas soovib nõuda kahju hüvitamist temale kahju tekitanud isikult (antud juhul üksnes süüdi

mõistetud O.M ), või soovib nõuda välja temale kuuluva vallasasja teise isiku (antud juhul V-H V) ebaseaduslikust valdusest. Viimase õiguse annab kannatanule AÕS § 95 lg.3, mille kohaselt ei teki omandamist ka asja heausksele valdajale, kui asi on läinud

omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja. Vastava nõude saab kannatanu tema sõidukit valdava V-H V vastu esitada tsiviilkohtusse viie aasta jooksul alates sõiduki

valduse üleminekust V-H V 19.07.2005.a. Seega on kannatanul vastava nõude esitamise

1-08-5514 16 (17)

võimalus kuni 19.07.2010. Kohtu poolt nõude rahuldamisel ja sõiduki tagastamisel kannatanule tekib V-H V omakorda nõudeõigus O.M-i vastu sõiduki eest tasutud

raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1027). Nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja selgitada, et kookõlas KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus kannatanul esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb O.M-ilt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 313 lg 1 p 12 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas peab kohus võtma seisukoha

kriminaalmenetluse kulude osas. Samas 15.10.2008 a Pärnu Maakohtu otsuse

resolutiivosas on tehnilistel põhjustel ekslikult välja jäetud O.M-ilt

menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopiate tegemise kulu 199.20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulud 2520 krooni ( tl 82), 720 krooni ( tl 128), 1080 krooni tl (135) ja 900 krooni (tl 143) mis kuulub temalt välja mõistmisele.

O.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „ O.M 1-08-5514, sundraha“.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja tõkend

Asitõendid sõiduauto Audi A 4 registreerimismärgiga xxxxxx koos süütevõtmega, :

sõiduki regitreerimistunnistus EB 153575, Inges liikluskindlustuse tavalepingu poliis 000795844 tagastada V-H Ve. Avaldus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, saksakeelne

dokument Fahrzeugbrief, saksakeelne Kaufvertrag ueber gebraucht PKW jätta kriminaalasja juurde.

O.M-i suhtes tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 15.10.2008 a

Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine

KrMS § 319 lg.1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

1-08-5514 17 (17) KrMS § 408 lg.1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Kooskõlas KrMS § 411 lg.1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele

kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg.2 kohaselt pööratakse süüdimõistev

kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Igor Pütsep Kohtunik