1-08-5543\12 · 1-08-5543\12 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-08-5543

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

27. oktoobril 2008.a.,Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 08.09.2008.a. kohtuotsus U.M-i süüdistuses

süüdistatava U.M-i kaitsja adv. Toomas Bekker Kristi Rande adv. Toomas Bekker

1. Harju Maakohtu 08.09.2008.a. kohtuotsus U.M-ini süüdistuses tühistada KarS § 65 lg 2 alusel

karistuse suurendamises, liitkaristuse mõistmises ja asenduskaristuse- üldkasuliku töö- mahus. 2. Mõistetud 2 kuud vangistust asendada üldkasuliku tööga 120 tundi. 3. Muus osas kohtuotsus jätta muutmata. 4. Apellatsioon rahuldada.

2

EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi

U.M, sünd. xxx, Eesti kodanik, varem

karistatud kriminaalkorras üks kord, faktiline elukoht xxxxxxxx xxxxx xxx. Xxx-x, sisse registreeritud xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx x- x,

korduvas sissetungimise teel varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 3

kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetluses. Vähendatud karistust- 2 kuud vangistust-

suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega

mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 180

tundi ärakandmisega 1 aasta jooksul. Ühtlasi allutati U.M kriminaalhooldaja järelevalvele.

Maakohtu otsuse kohaselt U.M varem varguseid toime pannud isikuna

tungis 17.01.2008.a. ajavahemikus kella 06.30-st kuni 13.00-ni aknaklaasi

lõhkumise teel sisse korterisse xxxx vallas Xxxxxx x-x ja varastas sealt oma isale Ü. A.ile kuuluvad teleri, DVD-mängija, kaks akudrelli, mootorsae, drelli, elektridrelli ja tikksae koguväärtusega 30 300 krooni.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Apellandi arvates kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, liites

arutuseloleva teo eest mõistetud karistusele süüdistatavale varasema

3 kohtuotsusega- Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega- mõistetud karistuse. Nimelt karistati U.M-i Pärnu Maakohtu nimetatud otsusega varguse eest,

kus varastatu maksumus oli 799.62 krooni. Käesoleva kuriteo toimepanemise

ajaks oli selline tegu dekriminaliseeritud. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Lisaks sellele on U.M alaline töökoht, mille kõrvalt ühiskondlikku tööd teha on raske.

Kaitsja taotleb tühistada kohtuotsus karistuste liitmises ja üldkasuliku töö kohaldamises.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kuriteo faktoloogiat ja kvalifikatsiooni pole vaidlustatud. Seetõttu puudub vajadus nende asjaolude käsitlemiseks ka käesolevas kohtuotsuses.

KarS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik

üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud karistatav igal

ajahetkel alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud.

Alates 15.03.2007.a. kehtinud seadusemuudatuse kohaselt vargust, kus varastatu

väärtus oli alla 1000 krooni, ei vaadeldud kuriteona, vaid väärteona. Nimelt sellise teo toimepanemises oli U.M tunnistatud süüdi ja karistatud Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega. Riigikohtu otsuse nr 3-1-2-4-07 p-s 5 on toodud sellise olukorra karistusõiguslik hinnang: seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa

isiku vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest

järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks.

Varguse kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 4 (korduv vargus) ja KarS § 199 lg

2 p 9 (süstemaatiline vargus) järgi pole oluline, kas eelnevad vargused on

kvalifitseeritud väär- või kuritegudena. U.M pani Pärnu Maakohtu

26.01.2007.a. kohtuotsuse kohaselt toime õigusvastase teo, mis- olenemata detailsemast kvalifikatsioonist- on vaadeldav vargusena jätkuvalt igal ajahetkel kuni uue varguse toimepanemiseni ja uue kohtuotsuse langetamiseni. Järeldub, et 17.01.2008.a. uut vargust toime pannes U.M oli KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isik ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi.

4

Kolleegiumi arvates ei saa aga käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo eest

mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata

karistust, kuna seadus ei võimalda omavahel liita väärteona hinnatava teo

toimepanemisele järgnevat karistust ja kuriteo eest mõistetud karistust. Seda isegi juhul, kui eelmine tegu oli selle toimepanemise ajal vaadeldav kuriteona, oli seda kohtus arutamise ajal, otsuse jõustumise ajal ja oleks seda ka käesoleval ajal. Oluline on, et vahepeal oli mingi vahepealne ajahetk, mil muidu kuriteona hinnatavat tegu vaadeldi seadusandja tahte kohaselt väärteona. Ringkonnakohtu

arvates asjaolu, et U.M-i suhtes polnud vastu võetud 15.03.2007.a. seadusemuudatusest tulenevat tema olukorda leevendavat kohtulahendit, ei oma käesolevas asjas kaalu teistsuguse järelduse tegemiseks.

Maakohtu istungil süüdistatav U.M kinnitas, et ta on üldkasuliku tööga

kui asenduskaristusega nõus. Seetõttu ei vasta tegelikkusele kaitsja

apellatsioonis väidetu, et selline asenduskaristus on süüdistatavale liigselt

koormav. Karistuste liitmise tühistamine toob kaasa U.M-i kandmisele kuuluva karistuse muutumise.

Kohus peab vajalikuks osutada kaitsja tähelepanu keelelisele eksimusele: KarS §

69 sätestab karistuse asendamise võimaluse üldkasuliku (mitte ühiskondliku) tööga.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada ja apellatsioon rahuldada.

Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann