1-08-11329\3 · 1-08-11329\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-11329

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-11329 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Luga Kaitsja advokaat Valli Murde Taotlus Gunnar Simanis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu GUNNAR SIMANIS

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxikukood 37106142720 RESOLUTSIOON

Jätta Gunnar Simanis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gunnar Simanis on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8695 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel on loetud mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 30.04.2007.a otsusega mõistetud karistusega 6 aastat vangistust, liitkaristuseks mõistetud 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.09.2004.a ja lõpeb 16.09.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise

2 (3) võimalus avanes kinnipeetaval 16.09.2008.a. 02.09.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.10.2008.a seisuga on Gunnar Simanise kandmata karistusaeg 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust. Gunnar Simanis on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 12.10.1993.a Valga Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 29.03.1996.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 3) 11.05.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 41, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 12.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1773 järgi 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 6 aastat 4 kuud 18 päeva vabadusekaotust; 5) 29.09.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 aastat 4 kuud 1 päev vangistust; 6) 30.04.2007.a Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 4 järgi 6 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 alusel 6 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Gunnar Simanise tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Gunnar Simanis on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja kahel korral ka kriminaalkorras. Tema varasem elukäik on näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Gunnar Simanis ise palus enda ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on vangistuses viibinud juba kokku üle 9 aasta ja saanud enda tegude üle järele mõelda. Ta tahab asuda vabaduses korralikult elama, tal on perekonda ning võimalus kohe ka tööle asuda. Ta kinnitab, et teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimati juba peaaegu aasta tagasi ja rikkumised ei ole rasked olnud. Narkootikumide osas arvab, et tal probleeme pole, kuna ei pea ennast sõltlaseks. Ta on vaid paaril korral kanepit tõmmanud, mistõttu on teda ka karistatud. Kaitsja leidis, et Gunnar Simanisele tuleks vaatamata tema poolt toime pandud rikkumistele anda võimalus. Gunnar Simanis on olnud vangistuses väga pikka aega, tal puudub reaalne elu- ja töökogemus vabaduses. Kuna tal on ka väga väike haridus, siis iseseisvalt toimetulemine vabaduses oleks raskendatud. Kriminaalhoolduse näol oleks olemas tal vajalik tugi.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Gunnar Simanis on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Gunnar Simanis on viibinud vangistuses alates 1999.aastast ning sellest lähtuvalt puudub kinnipeetaval töökogemus ja reaalne pilt välismaailmas toimuvast. Gunnar Simanist on vangistuse ajal distsiplinaarkorras korduvalt karistatud, viimati käesoleva aasta alguses. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Teda on vangistuse ajal karistatud kahel korral ka kriminaalkorras, viimati 2008.a oktoobris. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised

3 (3) tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Peale selle ei ole Gunnar Simanis vangistuses viibimise ajal töötanud, õppinud ega osalenud ka üheski programmis, et selgitada välja võimalikke probleeme, millised on viinud ta korduvate kuritegudeni ja mis aitaks valmistuda vabanemiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et Gunnar Simanist ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik