1-08-11297\4 · 1-08-11297\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2008.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-11297 (08230108714) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Kriminaalasi S.O süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Alar Lehesmets Süüdistatav S.O isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel - vene keel, valdab eesti keelt; algharidus; ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud:

- 29.10.2004.a Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p

4, 5 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud, KarS § 263 p 1, 3 järgi

vangistusega 6 kuud, KarS § 64 lg 1, § 74 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseaja pikkus 1 aasta ja 6 kuud (pööratud täitmisele Lääne-Viru Maakohtu 30.03.2005 määruse alusel);

- 15.02.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2

järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 järgi vangistusega 4

kuud ja 26 päeva; KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 121 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

vangistusega 3 kuud, KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi

2 vangistusega 1 aasta, KarS § 64 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, KrMS §238 lg 2 järgi lõplik karistus vangistus 1 aasta ja 4 kuud;

- 05.11.2007.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsuse alusel

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 05.06.2008, kahtlustatavana kinni peetud 03.06.2008. Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista S.O KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes S.O-le

lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse

kandmise algust arvestada S.O kinnipidamisest - 3. juunist 2008.a.

4. S.O suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. A L tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.O-lt A L kasuks 2 328,50

krooni.

6. Välja mõista S.O-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise

eest sundraha 6 525,00 krooni.

7. Välja mõista S.O-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 1787,70 krooni

riigi õigusabi tasu.

8. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049764. Tasumist

tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

9. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid nimelt: kahed MP3

kõlarid, vedelikuga 5 liitrine kanister „Polar“, tungraud, autošampoon, 1 liitrine pudel „Lukoil“, autopesuhari, klaasipesuhari, klaasipuhastusvahend „Ajax“, sinist värvi kilekott 4 kasutatud süüteküünlaga „NGK“, sinised rannasandaalid tagastada kohtotsuse jõustumisel S.O-le või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib Harju Maakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.

15 päeva jooksul alates kohtuotsuse terviktekstiga tutvumisest tuleb Harju Maakohtule esitada kirjalik apellatsioonkaebus. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 22. oktoober 2008.a. Kohtuotsus on

tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel alates apellatsiooniteate esitamisest.

3

Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus:

S.O süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud v e ja

omastamise, 09.05.2008 kella 03:00 paiku tungis kaasas olnud võtmega juhiukse avamise teel, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil Tallinna linnas Arbu 1 asuva

maja ees seisvasse, JMOÜ-le kuuluvasse ning JE kasutuses olevasse sõiduautosse Xxx(r/n xxx

väärtusega 40 000,00 krooni) mille käivitas kaasas olnud võtmega ning millega seejärel parkimiskohalt lahkus, hakates sõidukit enda otstarbeks kasutama. Samuti süüdistatakse S.O selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud v e ja

omastamise, 03.06.2008 kella 05:00 paiku tungis kaasas olnud võtmega juhiukse avamise teel,

võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil Tallinna linnas Paekaare 32 asuva maja ees seisvasse, AL kuuluvasse sõiduautosse Xxx(r/n xxx, väärtusega 25 000,00 krooni)

ning käivitas sõiduki kaasas olnud võtmega, misjärel lahkus autoga parkimiskohalt ning kasutas sõidukit enda otstarbeks seni, kuni 03.06.2008 kella 20:25 paiku Tallinna linnas Vikerlase 23 asuva „Laagna Keskuse“ juures sõiduauto Xxx(xxx) roolist kinni peeti.

Seega pani S.O oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud v e ja omastamise, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri seisukoht:

Prokuröri abi Alar Lehesmets hinnangul on S.O-le esitatud süüdistus põhjendatud ja tõendatud süüdistusaktis kirjeldatud/olevate tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud, seda just v ena, märkides, et uurimise käigus on tuvastatud, et isik soovis autot kasutada pikemaajaliselt ning antud asjaolu viitab asja omastamise tahtlusele, selgitades, et isik pani autosse palju oma esemeid, seega

pidas silmas sõidukid varastada ja kasutada enda otstarbeks. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks pidas prokurör vaatamata isiku poolse kahetsuse

puudumisele isiku enda süü tunnistamist, kuid märkides, et mis ei ole käesolevas asjas niivõrd oluliseks asjaoluks, mis vähendaks viimase süü suurust.

Prokurör palus kohtul isikule karistuse mõistmisel arvesse võtta asjaolu, et et S.O on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid, mis ei ole oma mõju saavutanud, selgitades, et eelnev karistus mõisteti isikule enne käesoleva kriminaalasja alustamist aasta varem ning, siis viibis viimane vahi all ning peale vabanemist pani isik toime kaks uut kuritegu.

Prokurör asus seisukohale, et S.O poolne käitumine on taunitav, väited selle kohta et

„isik on vangistusest väsinud“ ei vasta tõele vaid pigem näitavad isiku tegelikku suhtumist oma

tegudesse, samuti ja ei ole hoidnud S.O „kindel elukoht“ „vanema olemasolu“ kuritegelikust teest eemale.

Arvestades asjaolu, et S.O puudub sissetulek ei pidanud prokurör võimalikuks viimase suhtes karistuse mõistmisel rahalise karistuse rakendamist vaid üksnes vabadusekaotusliku karistuse kohaldamist. Prokurör leidis, et kuna S.O on ise vanglas ja ei ole isiklikult tööandjaga kohtunud, siis antud asjaolu seab kahtluse alla ka isiku väidetava töökoha olemasolu, selgitades lisaks, et välja on kujunenud olukord, kus ka vabaduses viibivad isikud peavad läbima

4 tiheda sõela tööle saamiseks.

Tuginedes Riigikohtu praktikale, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada keskmist karistusmäära,

taotles prokuröri abi kohtus S.O süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, karistades S.O 1 aasta pikkuse vangistusega,

millise algusaega hakata arvestama isiku vahistamisest alates. S.O-le karistuse

taotlemisel selgitas prokurör, et šokivangistust ei saa määrata isikule, keda on varem karistatud reaalse vangistusega.

Samuti taotles prokurör S.O-lt tekitatud kahju s.o. 2328,00.- krooni kannatanu A. L

kasuks välja mõistmist ja kriminaalmenetluskulude hüvitamist ning asitõendite, millised leiti

sõidukist ja, millised asuvad käesoleva kriminaalasja materjalide juures S.O-le tagamistamist, selgitades, et kriminaalasjas ei ole vaidlust leitud esemete kuuluvuse osas ja need on väheolulised asjad.

Kaitsja seisukoht:

Kaitsja Kristina Suvalova avaldas kohtuistungil, et S.O tunnistab oma süüd, isikule

esitatud süüdistus on põhjendatud, samuti on isikule esitatud süüdistus tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega.

Kaitsja Kristina Suvalova asus seisukohale, et tema ei saa nõustuda prokuöri poolt nõutud karistusega, pidades seda liialt rangeks karistuseks. Kaitsja selgitas, et S.O vanemad on surnud ning seoses sellega on S.O esinenud käitumises probleeme. Kaitsja nentis, et tõesti isik on istunud vanglas, ka hetkel on viimane vahi all, kuid praegu on olukord, kus S.O ollakse nõus ametlikult tööle võtma., kohus peaks arvestama isiku vanust.

Antud asjaolu arvestades leidis kaitsja, et nii S.O kui ka ühiskonna jaoks oleks parem,

kui isik allutataks käitumiskontrollile, millise pikkuseks võiks määrata 1,5 aastat, selgitades, et

S.O võiks osaleda programmides, mis aitaksid viimasel alustada normaalset elu, märkides, et reaalne vangistus võiks piirduda vahi all oldud ajaga.

Kohtu seisukoht:

Kohtulikul arutamisel uuriti järgmisi tõendeid:

JEeeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 09.05.2008.a. kell 6.00 avastas ta, et tema

kasutuses olnud, JMOÜ’le kuulunud sõiduauto Xxx reg. märgiga xxxväärtusega 40000.- krooni, millise ta oli 02.05.2008.a. parkinud Tallinna Arbu 1 asuva maja juurde ja, millise tühja rehvi ta 08.05.2008.a. kella 21 paiku pumpas, oli järgmisel hommikul kadunud. Auto oli tumepunast värvi,

1986.a väljalase, signalisatsioon ei olnud töökorras, uksed olid lukustatud. Autol oli ainult 1 komplekt võtmeid ja need võtmed on tema – JE käes. Auto ärandamises ta kedagi kahtlustada ei oska. Sõiduk oli 05.04.2008.a. ostetud JMOÜ poolt. JMOÜ kuulub tema abikaasa IE ning tema – JE on antud firmas volikirja alusel juhatuse liige. Sõidukit kasutas veel firmatöötaja VN.

12.05.2008.a. helistati tema – JE’le politseist ja teatati, et talt varastatud sõiduk leiti avariiliselt Iru metsast, Priisle teel põõsastest. Kui tema – JE sõiduki leidmiskohale sõitis, siis ta nägi, et sõidukil

oli esiosa avariiline, näha oli, et sellega oli sõidetud mingisse madalasse piirdesse. Sõidukil olid

süüte ja ukselukud visuaalsel vaatlusel terved, seega võidi sõiduk käivitada võtme abil. Sõiduki

soetamisel oli sõidukil üks süütevõti ja üks ukselukuvõti, mis on tal ka alles. Katki olid sõiduki

5 radiaator ja esistange, samuti oli sõidukilt maha võetud akupatarei Varta väärtusega 1700.- krooni, jagajajuhtmed väärtusega 500.- krooni, kojameeste elektrimootor väärtusega 1000.- krooni, lõhutud

oli kindalaeka lukk. Sõiduki salongist oli varastatud automagnetofon kassettraadio Philips, eest

ärakäidava paneeliga väärtusega 1000.- krooni, autoapteeki sisu väärtusega 220.- krooni ning tagumiselt aknalaualt oli välja võetud kaks kõlarit Philips kogumaksumusega 400.- krooni. Kuna sõiduki remont oleks rohkem maksma läinud, kui sõiduki väärtus on, siis otsustas tema – JE sõiduki

müüa vanametalliks Kuusakoskisse, kus maksti firmale JMOÜ arvele 3776.- krooni. Sõiduki

rüüstamise ja v ega tekitati JMOÜ’le varalist kahju summas 35000.- krooni. Sõidukis olid veel võõrad plätud ja joogipudel; /I kd, lk 2-3, 16-17/

Põhja Politseiprefektuuri operatiivtalituse komissar Meelis Lehtpuu koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 12.05.2008.a.

olnud Tallinnas Priisle tee 27 läheduses metsast leitud sõiduauto Xxxreg. nr xxx. Teostatud menetlustoimingu käigus fotografeeriti vaadeldavat objekti ja tuvastati, et vaatluse objektiks olev

sõiduauto Xxxreg. nr xxxoli pargitud Priisle tee 27 metsa ning seda auto esiosaga metsa poole. Autol olid uksed suletud, lukustamata, välised murdmisjäljed ustel ja lukul puudusid, klaasid olid

terved. Süütelukk oli autol terve. Makipesast paistsid automaki juhtmed, millistelt võeti vaatluse

käigus kaasa DNA proov, lisaks võeti DNA proove auto roolilt, käsipiduri kangilt. Auto mootoriruumi avades oli näha, et puudus aku samuti puudusid jagajast tulevad küünlajuhtmed. Auto

esimene põrkeraud oli deformeerunud sissepoole, tagumine juhipoolne tuli oli purunenud ja kõrvalolnud poritiivametall tule kohal oli deformeerunud. Tagumise klaasi ja istmete vahel paneelil

olid kõlaripesad, kõlarid puudusid. Juhiistme taga põrandalt avastati sinist värvi plätud, millised

võeti sündmuskohalt kaasa. Juhiistme jalamatil oli sigaret „KENT“, milline pakendati ja võeti

sündmuskohalt kaasa, juhi kõrvalistme jalamatil oli Nestea pudel, millise suudmelt võeti DNA proov ning, milline võeti sündmuskohalt kaasa. Pagasiruumi töödeldi daktüloskoopia pulbriga, leiti kindajäljed, milliseid fotografeeriti. Tagumise klaasi ja istmete vahel paneelil kõlaripesade vahel oli

haamer, millise löögipinnalt võeti mikroosad, samuti võeti mikroosad juhi istmeosalt ja peatoelt,

põrkeraua parempoolselt pinnalt ja parempoolse esitiivalt. Juhi kõrval istmel olnud esemed pakendati paberkotti ja võeti kaasa; /I kd, lk 4-13/

DKeeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et S.O tunneb tema kuskil 6 aastat. Mai kuu alguses, täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid teab, et tööpäeval, tuli tema elukohta S.O ning ütles, et ta ostis Xxx sõiduki ning viimane kutsus teda endaga kaasa sõitma. Tema – DKalguses kahtles selles, et S.O auto ostis ning seetõttu küsis ta S.O-lt sõiduki

võtmeid näha. S.O näitas talle võtmekimpu mille küljes oli ka Xxx süütevõti. Kuna tema –

DK’il oli vaja samal päeval viia klaastaarat, siis S.O oli nõus teda taarapunkti sõidutama. S.O näitas talle läbi akna ta maja juures seisvat Xxx , mis oli punast värvi, sedaan ning ütles talle, et see ongi tema – S.O sõiduk. Kui nad välja läksid, siis S.O avas autouksed

võtmega, samuti käivitas viimane sõiduki süütevõtmega. Peale seda sõitsid nad Ümera tänaval

asuvasse taarakokkuostupunkti, kus tema – DKandis taara ära. Peale seda sõitsid nad Raadiku tänavale garaažide juurde, kus varem oli autopesula. Seal kohtus tema – DK enda tuttava Sergei Melnetškin’iga ning nad rääkisid juttu. Peale seda küsis tema – DKS.O käest Xxx , et sõita, juhiluba tal ei ole, kuid sõita ta oskab. Raadiku tänavalt tahtis ta sõita Kärberi tänava suunas, olles Xxx sõitnud 500 meetrit sõitis ta esiosaga Laagna tee sillal vastu kõrget äärekivi. Sellepeale ütles S.O, et sõiduk on varastatud ning antud kohast tuleb kiiresti minema sõita, kuni politsei ei ole veel kohale jõudnud, siis sai tema – DK teada, et S.O oli auto varastanud. Kuna tema – DK oli

juba sõiduki roolis, siis sõitis ta sellega Kärberi tänava lähima maja juurde ning lahkus autost. S.O jäi autosse ning sel päeval ta viimast enam rohkem ei näinud. Hiljem rääkis S.O talle, et jättis varastatud Xxx kusagile metsa. Kustkohast S.O sõiduki varastas, seda tema DK ei tea kuna ta ei küsinud seda. Kui ta Xxx -ga sõitis, siis oli sõidukis vist CD magnetofon ja kõlarid. Xxx,

millega ta avarii tegi, sellel oli vigastatud esiosa – deformeerunud oli esistange, kuna ta sõitis sellega vastu kivinurka; /I kd, lk 24-26/

6

Tunnistaja DK poolt omakäeliselt joonistatud skeemi, milline on lisatud tunnistaja ülekuulamise

protokolli juurde lisana ning, millisest nähtub, et tunnistaja DK on teinud omakäelise joonise, millisel on märgitud sõidukiga Xxx läbitud sõitmisteekond ning sõidukiga tehtud avariikoht; /I kd, lk 27/

S.O eeluurimisel 02.07.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema

tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises, selgitades, et 09.05.2008.a. kella 03.00 paiku öösel läks tema Lasnamäel Mustakivi juurest Laagna tee suunas. Virbi tänaval asuva teekäänakul, Arbu tänava majade läheduses seisis tumepunast värvi Xxx . Tema – S.O oli kaasas Xxx

sõiduki süütevõti ning ta otsustas proovida antud sõidukit käivitada. Süütevõti, millega ta antud sõidukit käivitas oli sama süütevõti, mida ta kasutas ka 03.06.2008.a Xxx ärandamisel. Ta vaatas, et

sõidukile ei ole paigaldatud täiendavat signalisatsiooni ning avas seejärel endaga kaasas olnud süütevõtmega sõiduki juhiukse. Kuna sõidukil oli kesklukustus, siis avanesid ka kõik teised uksed. Sama võtmega käivitas ta ka sõiduki ning ta sõitis antud Xxx mööda Lasnamäge ringi. Kuskil kella 12.00 paiku sõitis ta enda tuttava DK’i juurde, ta läks viimasele külla ja rääkis talle, et tema – S.O ostis endale sõiduauto Xxx ning ta kutsus viimase endaga koos sõitma. K ’il oli vaja ära anda taarat ning tema – S.O aitas viimasel taara ära viia Ümera tänava lõpus asuva bussilõppeatuses asuvasse taarapunkti. Peale seda sõitsid nad veel natuke ringi s.h Raadiku tänaval asuva endise pesula juurde, kus K rääkis juttu oma tuttava Sergei nimelise noormehega. Pesula juurest soovis K antud sõidukiga sõita ning tema –S.O lubas viimase Xxxrooli.

Jõudes Raadiku tänavalt Laagna tee sillani ei tulnud K sõiduki juhtimisega toime ja sõitis esistangega vastu kõrget äärekivi. Seejärel ütles ta K ’ile, et avariikohast tuleb kiiresti minema sõita, kuna sõiduk on varastatud. K sõitis lähima maja juurde ning läks autost minema. Tema – S.O

parkis auto Kärberi 16 vastas asuva transformaatori juurde ning läks samuti minema. Seejärel kusagil kella 21.00 paiku läks ta ärandatud Xxx järgi, et see rahvarohkest kohast ära viia.

Ta sõitis antud autoga Iru Hooldekodu juurde ning jätis sõiduki metsateele, sõidukist ta midagi kaasa ei võtnud. Sõidukisse võis tema – S.O-st maha jääda joogipudel ning sinist värvi kummiplätud. Mis puudutab 03.06.2008.a. ärandatud Xxx ning selles olevaid esemeid, siis selgitab

tema, et sõidukisse jäid peale riideesemete ja rahakoti veel talle kuuluvad kahed MP3 mängija kõlarid, 5liitrine kanister veega, Lukoili liitrine õlipudel. Kilekotiga tõi tema – S.O ka tungraua, sõiduki hooldusvahendid ja tagavaraküünlad; /I kd, lk 28-30/

Põhja Politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissar M Semjonov’i 02.07.2008.a koostatud ütluste seostamise olustiku protokolli koos sealjuures oleva fototabeliga, millisest nähtub, et märgitud päeval teostatud menetlustoimingu käigus on seostatud kahtlustatava S.O poolt antud ütlusi olustikuga. Teostatud uurimistoimingu läbiviimise eesmärgiks oli välja selgitada kahtlustatava S.O ütlustes kajastatud sündmuskohad nimelt, kus asus sõiduk Xxxreg nr xxxenne v t ning, kuskohas istus sõiduki rooli DK, kus K tegi sõidukiga avarii ja, kuhu S.O varastatud sõiduki jättis. Teostatud menetluskäiku fotografeeriti. Teostatud uurimistoimingu käigus S.O palus Tallinnas Pärnu mnt 139 Põhja Politseiprefektuuri hoovist sõita Lasnamäele Virbi tänavale, kus palus edasi keerata Arbu tänava majade juurde. Tallinnas Arbu 1 asuva maja juures palus S.O peatuda ning osutas Arbu 1 maja hoovis olevale teekäänakule ja andis ütlusi

selle kohta, et 09.05.2008.a. öösel kella 03.00 paiku seisis antud kohas tumepunast värvi Xxxsedaan, millise ta käivitas kaasas olnud Xxx süütevõtmega ning, millisega ta ära sõitis. Arbu 1 maja juures palus S.O sõita Raadiku tänavale Jamba Klubi juurde, kus palus sõiduki peatada.

S.O osutas üle tee asuvale ehitusplatsile ning selgitas et antud kohas oli 09.05.2008.a. autopesula ning tema ja DKsõitsid sinna ärandatud Xxx . Samas kohas istus sõiduki rooli K , kes tahtis sõita Kärberi tänavale ning, kes Laagna tee sillal sõitis vastu kõrget äärekivi nurka, tema – S.O istus kõrvalistmele. Raadiku tänaval palus S.O sõita Laagna silla juures asuva

Kiviku bussipeatuse juurde. Osutades sillal oleva piirdekivile selgitas S.O, et 09.05.2008.a. lõuna paiku DK, kes oli sõiduki Xxxroolis ei tulnud toime selle juhtimisega ning sõitis esistangega

7 vastu nurgakivi. Seejärel sõideti Kärberi 16 maja juurde, kohta, kuhu K sõitis pärast avariid ning, kus viimane lahkus, kuna sai teada, et sõiduk on varastatud. Kärberi tänavalt palus S.O sõita Kivila 12a asuva alajaama juurde nimelt kohta, kuhu ta pärast avariid parkis ärandatud Xxx . Edasi

palus S.O sõita Iru Hooldekodu poole. Teostatud menetlustoimingu käigus keerati Ussimäe teelt Priisle teele, sealt 300 m edasi keeras Priisle tee paremale ning märgitud ristmikust edasi 400 m jäi lagendik, kuhu oli võimalik sõidukiga sõita. Märgitud kohas palus S.O sõiduki peatada ja viimane andis ütlusi selle kohta, et 09.05.2008.a. õhtul sõitis ta ärandatud Xxx antud kohta, jättis sõiduki metsa alla kuna viimast ei saanud enam kasutada, sest esiosa oli avariiline. Linnamäe tee 38/40 juurest palus S.O sõita Suur – Sõjamäe tänavale, sealt edasi Kesk – Sõjamäe tänavale, millise hoone nr 26 juures selgitas, et antud kohta sõitis ta vahetult pärast sõiduki Xxxärandamist ning kuna sõidukis oli esipaneelita kassettmagnetofon, siis vihast viskas ta selle kraavis olevasse

vette. Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldes S.O poolt näidatud kraavi leiti automagnetofon Philips, millisel puudus esipaneel ning, milline võeti sündmuskohalt kaasa; /I kd, lk 31-43/

OÜ JMpoolt 27.08.2008.a. faksi teel esitatud avaldust, millisest nähtub, et OÜ JMjuhatuse Liige IE teatab, et OÜ JMloobub käesolevas kriminaalasjas hagi esitamisest; /I kd, lk 130/

A L eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 02.06.2008.a. kell 20.30 parkis tema oma sõidukorras punast värvi auto Xxxreg nr. xxx, väljalaskeaasta 1994.a., väärtusega 25000.- krooni

xxx maja ette, autol lukustas uksed. 03.06.2008.a. umbes kella 07.00 ajal avastas ta, et auto on varastatud, et sõidukit ei ole kohas, kuhu ta selle parkis. Ta helistas politseisse ja teatas sõiduki v

est. Autol signalisatsioon ja turvavarustus puudus, Kasko puudub, sõiduki esiklaasis oli mõra ja kere peal kriimustused, sõidukis oli ca 20 liitrit bensiini. Sõidukil on kesklukustus ning ühe ukse sulgemisega sulguvad ka kõik ülejäänud uksed. Kahtlustatavaid ta öelda ei oska.

Peale auto Xxx reg nr. xxx v e avastamist 03.06.2008.a. pani tema – A L abikaasa internetti „Xxx Klubi“ koduleheküljele üles kuulutuse, et nende auto on ära varastatud ja, kui keegi näeb, siis võtku

ühendust, ta asetas ka foto. 03.06.2008.a. umbes kella 20.00 paiku helistas tema – A L

mobiiltelefonile meesterahvas ja ütles, et tema – A L auto seisab Vikerlase 23, Maxima ja

Vikerlase Keskuse juures parkimisplatsil ning sõiduki roolis on heleda peaga noormees.

Meesterahvas teatas, et ta nägi, kuidas varastatud autoga sõideti Tallinnas Laagna Keskuse poe juurde. Helistamise momendil oli tema – A L selle koha lähedal ja ta jõudis päris kiiresti kohale ning ta nägi oma autot Xxx reg nr. xxx. Autos istus 3 isikut – 2 noormeest ja naine, heleda peaga

noormees oli roolis, naisterahvas ja teine noormees istusid tagaistmel. Tema – A L helistas politseisse ning teatas, et näeb enda sõidukit. Enne politsei saabumist naine ja üks noormees tulid autost välja ja läksid üle silla Laagna tee teisele poole, roolis istunud heledama peaga noormees jäi

autosse edasi istuma.. Politseipatrull, kes saabus ca 3 minuti pärast pidas kinni mehe, kes istus autoroolis, tema – A L nägi, et tema autos on võõrad asjad: jope, makk, suitsupakk ja punane kaart „Lennubaas“ ning autokonsoolist puudus CD mängija väärtusega 1000.- krooni. Sõiduk toimetati ka politseisse, selle ta sai tagasi 04.06.2008.a.. Sõidukil oli lõhutud kahe esiistmevaheline konsoolilukk koos kaanega, millise vahetus maksab 1000.- krooni. Oma sõidukist leidis ta endale mittekuuluvad

asjad nimelt: täringukaunistus, juhiistme taga põrandalt valge 5 liitrine vedelikuga kanister,

vedelikuga 0,5 liitrine plastikpudel, MP3 mängija, väiksed kõlarid 2 tk, tuhatoos, tühi sigarillo

plekkkarp, kindalaekas oli prillitoos koos päikseprillidega, sõiduki pagasiruumis oli tungraud,

aknapesuhari, erinevad šampoonid ja pooli liitrine mootoriõli pudel, kilekotis kasutatud

mootoriküünlad – need esemed võttis politsei ära. Sõiduki süüte - ja ukselukud olid terved ning töökorras. Sõidukis oli järgi ligi 2 liitrit kütust. Soeses automagnetofoni v ega tekitati tema – A L

’le kahju 1000,00.- krooni, 18 liitri kütuse kulutamisega 328,55.- krooni, arvestades, et bensiini

liiter on maksumusega 18,25 krooni ning konsoolilõhkumisega 1000,00.- krooni. Kokku soovib tema esitada tsiviilhagi summas 2328,50.- krooni; /I kd, lk 46-48, 49-50, 51-52/

8 EK eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 03.06.2008.a. päeval luges tema internetist Xxx Klubi foorumist, et öösel oli varastatud sõiduk Xxx . Foorumis oli üleval varastatud sõiduki

fotod ning number. Tema – EK’le jäi meelde sõiduki värvus ja mark ning rohkem ta antud juhtumile tähelepanu ei pööranud. Õhtul kella 19.30 paiku lõpetas ta töö ning sõitis koos abikaasaga viimase ema juurde, aadressile Pikri 5, Tallinn. Tema – EKjäi autosse abikaasat ootama ja abikaasa läks oma ema juurde. Mõne ajapärast märkas ta, et Laagna Keskuse juurest sõidab Pikri tänavale

punast värvi Xxx , milline tegi imelikke manöövreid. Sõiduk peatus ülekäigurajal ning sõiduki juurde läks ületeed ületanud jalakäija, kes tervitas Xxx juhti ning vahetas viimasega paar sõna juttu. Sõidukis Xxx oli ainult juht ning viimane oli nooremapoolne noormees ca 18-20 aastat vana, heleda peaga, kõhnema kehaehitusega. Tema – EK’le meenus päeval vaadatud kuulutus sõiduki Xxxv e kohta ning ta otsustas vaadata sõiduki numbrit, et seejärel kontrollida seda internetist. Punane Xxx sõitis Pikri tänavale majade vahelt ringiga uuesti Laagna poe ette ning parkis sinna. Tema – EK’l oli kaasas telefon, millisega ta pildistas sõidukit tagant. Sel hetkel läks juhi juurde nooremapoolne naisterahvas, kes rääkis sõidukijuhiga läbi akna. Peale fotode tegemist läks tema – EKoma abikaasa ema korterisse ning kontrollis internetist sõiduki numbrit. Punasel Xxx , mida ta Laagna poe juures

nägi ja, mida ta pildistas olid küljes reg numbrid xxx ning milliste numbritega sõiduk oli ka

eelneval ööl varastatud. Ta helistas varastatud Xxx omanikule ning seletas viimasele, kus ta varastatud auto asub. Seejärel pöördus ta mõne ajapärast uuesti Laagna poe juurde, kus varastatud Xxxseisis. Autos oli sel hetkel juba 3 või 4 isikut. Mõne ajapärast sõitis Laagna poe juurde Xxx MPV tüüpi sõiduk, millises istus varastatud Xxx omanik, tema – EKsõitis viimasest mööda ning

näitas talle läbi akna viimase varastaud Xxx asukohta. Xxx omanik noogutas ning jäi eemale seisma, tema – EKlahkus poe juurest. Tulles mõne ajapärast Laagna Keskuse juurde tagasi, seisis varastatud Xxxsamas kohas edasi, samuti seisis paar – kolm meetrit tagapool varastatud Xxx

omaniku sõiduk. Paari minuti pärast sõitis kohale ka politseipatrull, kes võttis juhikohalt välja

noormehe, keda tema – EKnägi varastatud Xxxroolis, kui viimane peatus Pikri tänava ristmiku ülekäigukohal. Rohkem autos sel hetkel kedagi ei olnud. Tema – EKon päris kindel, et varastatud

Xxxjuhi kohalt pidas politseipatrull kinni just sama noormehe, kes eelnevalt antud autoga Pikri

tänaval ringi sõitis. Peale seda, kui politsei isiku kinni pidas, lahkus tema – EKantud kohast. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud tunnistaja poolt tehtud fotod sõiduki Xxxreg nr. xxx kohta; /I kd, lk 54-56/

Põhja Politseiprefektuuri KPJI A. Jestin poolt 03.06.2008.a. koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et märgitud kuupäeval on vaadeldavaks

sündmuskohaks olnud Tallinnas, Vikerlase 23 seisnud sõiduauto Xxxreg nr. xxx. Teostatud sündmuskohta fotografeeriti. Vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldav punast värvi sõiduauto Xxxreg

nr. xxx universaalkerega oli pargitud Vikerlase 23. Välisel vaatlusel oli sõiduauto terve ja

komplektne. Esi – ja tagatuled olid terved, klaasiring oli terve. Juhipoolne aknaklaas oli lahti,

sõiduauto ukselukud olid välisel vaatlusel terved, süüteluku ees oli võti. Esiklaasi all oli näha

punast värvi kaarti kirjaga „LENNUBAAS“, läbi akna oli tagaistmel näha spordijopet. Sõiduk toimetati PPP, Pärnu mnt 139; /I kd, lk 58-60/

Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissar M

Semjonov’i 04.06.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, millisest nähtub, et märgitud

kuupäeval on teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldud 03.06.2008.a Tallinnas Vikerlase 23

juurest leitud ja ära võetud sõiduautot Xxxreg nr. xxx. Vaatluse käigus on tuvastatud, et vaadeldavaks objektiks olnud sõiduauto Xxxoli punast värvi, universaalkerega, reg nr xxx. Vaatluse

momendil oli sõiduk väliselt terve ja kompaktne, juhiukseklaas oli pooleldi avatud. Juhiukselukk omas muljumisjälgi. Sõiduki esiklaasil oli punast värvi kiletatud külaliste kaart kirjega „Lennubaas

külaline“. Sõiduki süütelukus asus süütevõti, milline pakendati ümbrikusse. Sõiduki armatuurlaua

keskkonsool oli tühi. Sõiduki salongi tahavaatepeegli küljes rippusid musta-lillat värvi riidest täringud. Juhiukse sisemises sahtlis asus tumesinist värvi riidest rahakott, millises olid ID kaart nr. A1359518 S.O nimele №rdea, Sampo ja SEB Ühispanga internetipanga paroolikaardid,

9 Statoili Extra ja Sprotlandi kliendikaardid, Keskraamatukogu kliendikaart S.O nimele,

Sampo ja SEB Ühispanga Visa Electron kaardid, küljesahtlis asus tühi suitsupakk Marlboro ja 2

kroonine rahatäht, rahakott dokumentidega ja 2 krooni pakendati ümbrikusse. Armatuurlaua kindalaekas oli 3 kinnist ümbriku kirjadega S.O nimele, mobiiltelefon Samsung SGH- N500, millises oli Tele2 SIM kaart, mobiiltelefoni kõrvaklapid Sony Ericsson, musta värvi prillitoos, millises olid optilised tumendatud klaasidega prillid, musta värvi väike kott, millises oli 12 erinevat

mobiiltelefoni SIM kaarti, esemed pakendati ümbrikusse. Sõiduki tagaistmel oli halli värvi dressipluus FIVE, millise taskust leiti tühi minigrip kilekott, musta värvi dressipüksid Adidas, halli

värvi pikkade varrukatega särk Swept, Elisa kilekott, millises oli automagnetofoni juhtmeotsad, küünetangid, süstal, SEB panga kontokaart Anna Lepikova nimele, esemed pakendati ümbrikutesse.

Sõiduki salongis esiistme taga põrandal oli 5 liitrine poolik kanister Polar läbipaistva ja lõhnatu

vedelikuuga, istme all oli tuhatoos, kahed MP3 mängija kõlarid, 0,5 liitrine kinnine viinapudel Saaremaa, käärid ja näpitsatangid. Sõidukis kõrvalistuja istme all oli sõiduki Ford automagnetofon,

milline pakendati pappkarpi. Sõiduki pagasiruumis olid tungrauad, autošampoon, Lukoil 1 liitrine

pudel, põrandahari, klaasipesuhari, Ajax klaasipuhastusaine, sinist värvi kilekott, millises oli 4 kasutatud sõiduki küünalt NGK. Sõiduki vaatlusel pakendati paberkottidesse ja võeti kaasa: 2 karpi DNA proove, Xxx süütevõti, rahakott S.O dokumentidega, 2 krooni, 3 kinnist ümbriku S.O nimele, mobiiltelefoni koos kõrvaklappidega, telefoni SIM kaardid, dressipluus, dressipüksid, särk, Elisa kilekott koos esemetega, minigrip kilekott ja sõiduki Ford automagnetofon. 04.06.2008.a. sõiduki üleandmisel kannatanu A L ’le selgus, et sõidukis oli veel hulgaliselt esemeid, mis talle ei

kuulunud, lisaks võeti sõidukist kaasa: Lennubaari külaliskaart, riidest täringud, lõhna nelinurk,

automagnetofoni ühendusjuhtmed, optilised prillid musta värvi prillitoosis, käärid, näpitstangid, sõiduki tuhatoos, 5 liitrine kanister Polar vedelikuga, 0,5 liitrine Saaremaa viinapudel, kahed MP 3

kõlarid, kingapuhastus svamm, tühi sigarillokarp Hofnar, sigaretisüütaja, sigaretisüütajalamp.

Sõiduki pagasiruumist võeti kaasa: tungraud, autošampoon, 1 liitrine Lukoil pudel, põranda - ja klaasipesuhari, klaasipuhastusaine Ajax, sinist värvi kilekott, millises oli 4 kasutatud sõiduki küünalt

NKG, nimetatud esemed pakendati pappkarpi. Vaadeldud sõiduauto Xxx tagastati omanikule. Sõiduki vaatlusel ära võetud esemed ja DNA proovid jäeti kriminaalasja materjalide juurde; /I kd, lk 64-66/

S.O eeluurimisel kahtlustatavana 04.06.2008.a. antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab, et on toime pannud kuriteo, selgitades, et 03.06.2008.a. kusagil 05.00 paiku kõndis tema

Tallinnas Lasnamäel Paekaare tänaval suunaga kodu poole. Paekaare tänaval kahe 9 korruselise

maja juures nägi ta punast värvi sõiduautot Xxx . Endal tal sõiduautot ei ole. Tema – S.O

oli kaasas Xxx süütevõti, millisega ta otsustas proovida sõidukit avada. Sõidukil oli

kesklukk ja uksed sõidukil olid lukustatud. Ta avas enda Xxx süütevõtmega juhiukse ning

kesklukustus avanes. Ukselukku ta ei lõhkunud, kuna tema võti sobis antud sõidukile. Sama võtmega ta käivitas ka sõiduki, süütelukku ta ei lõhkunud. Sõiduki võttis ta selleks, et sellega sõita,

endale ta antud sõidukit jätta ei tahtnud. Paekaare tänavalt sõitis ta Ümera tänavale koju.

03.06.2008.a. õhtul sõitis ta sõidukiga mööda Vikerlase tänavat Laagna Keskuse juurde, kus

politseipatrull ta kinni pidas, kui ta sõidukis istus. Enne tema kinnipidamist tulid sõiduki juurde

talle vähetuttav noormees ja neiu, kes küsisid suitsu ning seejärel läksid nad ära, nende nimesid tema – S.O ei tea ning peale tema ei ole selle Xxxreg nr. xxx keegi sõitnud. Sõidukist leitud jope, püksid, telefonikaardid, xxx sõiduki kassettmagnetofon, kasutatud süstal ning minigripp

kilekott kuuluvad tema – S.O-le – need on tema asjad. Samuti jäi sõidukisse talle

kuulunud rahakott, mobiiltelefon Samsung koos Tele2 kõnekaardiga. Sõidukis Xxxoli nii palju tema isiklikke esemeid sellepärast, et siis, kui ta kodus antud autoga käis, siis võttis ta kodunt kaasa

ka kilekotiga isiklikud esemed. Millal tema – S.O viimati kasutas narkootikume ja, mida ta kasutas, sellele küsimusele keeldub ta vastamast. Samuti kinnitab tema – S.O seda, et ta ei ole varastanud sõidukist Xxx reg nr. xxx CD automagnetofoni Pioneer, antud autos CD makki ei olnud. Võib-olla on kannatanul põhjust valetada automagnetofoni olemasolust enne v t, viimasel võib-olla mingi kasu sellest; /I kd, lk 104-106/

10

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.10.2008.a. toiminud kohtuistungil süüdistatav S.O

kinnitas, et tema on nõus kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, et talle on arusaadav, missuguste kuritegude toimepanemises teda süüdistatakse ja ta tunnistab end mõlemas kuriteoepisoodis süüdi, kahetseb ja nõustub esitatud hagiga. Kohtuistungil S.O selgitas, et tema ei tea seda, kuidas teda karistama peaks, võib-olla, kui võimalik, siis panna osaliselt kinni. Oma sellist soovi põhjendas ta sellega, et on väsinud vanglaelust, vabaduses olles saab ta tööd, ta plaanib tööle asuda, tal on kindel elukoht vanaema juures ning viimast on vaja ka abistada, olemas on tal veel õde. Miks ta need teod toime pani, mis eesmärgil, seda ta põhjendada ei oska ning öelda

ta midagi ei soovi, kuid kinnitas, et ei taha rohkem niimoodi elada, lubades edasi elada seadusekuulekalt.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava S.O

poolt nii kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.O süü temale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning seda järgmiselt, nimelt 09.05.2008.a. kuriteoepisoodis: JEeeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri operatiivtalituse komissar Meelis Lehtpuu koostatud asitõendi vaatlusprotokolli

ja selle juures olevate fototabelitega, DK’i eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega ning viimase

poolt omakäeliselt joonistatud skeemiga, S.O eeluurimisel 02.07.2008.a. ja

04.06.2008.a. kahtlustatavana antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissar M Semjonov’i 02.07.2008.a S.O suhtes koostatud ütluste seostamise olustiku protokolli ning selle juures olevate fototabelitega ja OÜ JMpoolt 27.08.2008.a. faksi teel

esitatud avaldusega. S.O-le süüksarvatav kuriteoepisood 03.06.2008.a. loeb kohus

tõendatuks: A L eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, EKeeluurimisel tunnistajana antud

ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri KPJI A. Jestin poolt 03.06.2008.a. koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli ning selle juures olevate fototabelitega, S.O eeluurimisel

kahtlustatavana 02.07.2008.a. ja 04.06.2008.a. antud ütlustega ja Põhja Politseiprefektuuri

Kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissar M Semjonov’i 04.06.2008.a.

koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga ning lisaks käesolevas kriminaalasjas vaadeldud asitõenditega.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava S.O poolset kahetsemist.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud v e, röövimise või omastamise on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud

tõendeid asub kohus seisukohale, et S.O-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud.

S.O on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda just

varavastaste kuritegude toimepanemise eest, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et S.O pani tahtlikult toime teise astme kuritegusid. Süüdistatava S.O rünne oli suunatud võõraste vallasasjade vastu.

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks

süüdistatava karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatav S.O ei oma kindlat

sissetulekut - isik ei tööta, mistõttu rahalise karistuse mõistmine viimasele oleks ilmselgelt

11 eesmärgipäratu. S.O poolset väidet selle kohta, et vabaduses olles plaanib tema kindlasti

tööle asuda peab kohus paljasõnaliseks ning seda eelkõige seetõttu, et isikul vabaduses olles oli võimalus tööle asuda, kuid seda ta ei teinud.

Arvestades eeltoodut ja seda, et S.O ei ole temale varasemast mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates samalaadsete kuritegude toimepanemist, asub kohus seisukohale, et viimast on otstarbekas karistada üksnes reaalse tähtajalise vangistusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi

lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole

vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr. 3-1-1-60- 07), et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus

andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavaid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata.

Käesoleva kriminaalasja eeluurimise käigus on kannatanu A L esitanud isiku vastu, kes oma

kuritegeliku käitumisega tekitas talle otsest varalist kahju tsiviilhagi ja, seda summas 2328,50.-

krooni, taotledes süüdlaselt märgitud summa välja mõistmist. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi

peab kohus asjakohaseks ja põhjendatuks, kohtuliku uurimise käigus vaidlust esitatud tsiviilhagi summa suuruse üle ei tekkinud, S.O on tema suhtes esitatud tsiviilhagi tunnistanud.

Juhindudes KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 kuulub süüdistatava S.O-lt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312;

Janika Kallin Kohtunik