1-08-10490\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-10490

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 9 kuud vangistust 13.06.2008.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-8000 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada P.E-le karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust 910 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 910 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on P.E üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-10490 kohtueelses menetluses 08260103305 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

P.E süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav P.E

elukoht XXXX XX-XX , isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 3 korral

Kaitsja määratud korras Heiki Kuningas

2 2

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

P.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse P.E esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti aastaks.

Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista P.E-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1433 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „P.E, 1-08-10490, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „P.E, 1-08-10490, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Heiki

Kuninga (Kuningas) süüdistatav P.E kaitsjana riigi õigusabi korras 24.10.2008.a kohtuistungil, algusega kell 13.30, osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 295.- krooni advokaat Rainer Objarteli

süüdistatav P.E kaitsjana riigi õigusabi korras 30.09.2008.a

kohtuistungil ja 24.10.2008.a kohtuistungil, algusega kell 09.30, osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

3 3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 12.08.2008.a sõlmitud kokkuleppes P.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 02.08.2004 Lääne-Viru

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-291/04 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 14.06.2008 kella

22.35 ajal Tartu linnas Riia – Kalevi ristmikul mootorsõidukit BMW 520I riikliku

registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistus 12.08.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust

suurendades mõistetud karistust üheksa (9) kuud vangistust 13.06.2008 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-8000 mõistetud karistuse ärakandmata osa kuus (6) kuud vangistust võrra.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada P.E-le mõistetud ühe aasta ja

kolmekuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 910 (üheksasada kümme) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks (2) aastaks . Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde.

4 4 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav P.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on P.E suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb P.E hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1433 krooni 70

senti (991 krooni 20 senti + 295.- krooni + 147 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 30).

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 295 krooni süüdistatav P.E kaitsjana määratud korras 30.09.2008.a

kohtuistungil ja 24.10.2008.a kohtuistungil, algusega kell 09.30, osutatud õigusabi

eest.

Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo

kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav P.E kaitsjana määratud korras 24.10.2008.a kohtuistungil, algusega kell 13.30, osutatud õigusabi eest.

Kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu.

Kaitsjatest advokaat Heiki Kuningas osales kohtuistungil 1 pooltunni ulatuses ja advokaat Rainer Objartel 2 pooltunni ulatuses. Kohtumenetluses on määratud kaitsja – advokaat Heiki Kuningas tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti (Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5). Kohtumenetluses on määratud kaitsja – advokaat Rainer Objartel tasu suuruseks riigi

õigusabi osutamise korras 295 krooni

(2x125=250.-; Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 250.- kroonile käibemaks 18%, see on 250 + 45 = 295). Heli Sillaots kohtunik