1-08-9358\2 · 1-08-9358\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-9358

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 oktoober 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-9358 (07231605829) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi H.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja KarS § 263 p 1, 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav H.S

Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2007 kuni 14.05.2007, so 1 kuu ja 24 päeva; 02.06.2007 kuni 04.06.2007, so 3 päeva, kokku 1 kuu ja 27 päeva; kahtlustatavana uuesti kinni peetud 25.04.2008, vahistatud 27.04.2008

Varasem karistatus:

1. Pärnu Linna Rahvakohtu 31.07.1989 otsusega KrK §

139 lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat

2. Pärnu Linna Rahvakohtu 11.12.1991 otsusega KrK §

141 lg 2 p 4; 195 lg 3; 112 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 aastat

3. Viljandi Maakohtu 15.09.1992 otsusega KrK § 176

lg 1 järgi vabadusekaotus 6 kuud, KrK § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat ja 4 kuud

4. Pärnu Maakohtu 01.10.1996 otsusega KrK § 15 lg 2

ja 139 lg 2 p 1, 2, 3; 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi vabadusekaotus 7 aastat

5. Tallinna Linnakohtu 12.02.2004 otsusega KarS § 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4; 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 3

2 aastat

6. Pärnu Maakohtu 06.03.2007 otsusega KarS § 121

järgi rahaline karistus 7500 krooni Kaitsja Advokaat Andres Gorkin RESOLUTSIOON

1. H.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5 toimepanemises ja mõista

talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud.

2. H.S süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista H.S-ile

liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.S-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg

22.03.2007 kuni 14.05.2007, so 1 kuu ja 24 päeva, 02.06.2007 kuni 04.06.2007, so 3 päeva, kokku 1 kuu ja 27 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 3 (kolm) päeva, millise karistuse ärakandmist

arvestada alates H.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.04.2008.

6. KarS § 64 lg 2 ja 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele

kuuluvale karistusele eelmise, so Pärnu Maakohtu 06.03.2007 otsusega mõistetud ja tasumata rahaline karistus 7500 krooni, jättes rahalise karistuse täitmiseks iseseisvalt.

7. H.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

8. H.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 3023 (kolm tuhat kakskümmend kolm) krooni ja 16

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.S, 1-08-9358, kaitsjatasu“.

9. H.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.S , 1-08-9358, sundraha“. 10. H.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

11. H.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr IV-0050-08/2605 tegemisel tekkinud kulu 1840

(üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse

kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank),

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.S , 1-08-9358, ekspertiisitasu“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. SKI esitatud tsiviilhagi 1248 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning H.S-ilt

välja mõista SKI kasuks 1248 (üks tuhat kaks sada nelikümmend kaheksa) krooni.

14. KK´i esitatud tsiviilhagi 1692 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Algimantas

3 H.S-ilt välja mõista KK´i kasuks 1692 (üks tuhat kuus sada üheksakümmend kaks) krooni.

15. JH esitatud tsiviilhagi 419 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning H.S-ilt välja mõista JH kasuks 419 (neli sada üheksateist) krooni.

16. Asitõend: salvestised üheksal CD-R kandjal jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

H.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, 01.03.2007 kella 15.00 ajal Viru 3 Tallinnas asuva restorani Oliver trepil võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata

SKI õlal olnud kotist rahakoti väärtusega 10 eurot, millises kotis oli sularaha 70 eurot, erinevad panga- ja kliendikaardid, kokku asju 80 euro väärtuses, mis vastab 1248 kroonile.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 02.06.2007 ajavahemikul kella

00.15 kuni 00.35 Vee 2 Pärnus asuvas trahteris Postipoiss, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata laua juurde pingile jäetud

STle kuuluvast käekotist rahakoti, millest omakorda võttis sularaha 721 krooni, 85 eurot (1326 krooni), 20 rootsi krooni, 1 USD ja 50 dinaari.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.03.2007 kella 23.15 ajal Viru

tänaval Tallinnas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KKi

püksitaskust rahakoti väärtusega 20 eurot (312 krooni), millises erinevad panga- ja

kliendikaardid, juhiluba, pass ning sularaha 50 eurot (780 krooni) ja 600 krooni, tekitades varalise kahju 1692 krooni.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 25.04.2008 kella 22.55 ajal Viru tänaval Tallinnas, avalikus ja rahvarohkes kohas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis UCBi taskust rahakoti väärtusega 50 eurot (780 krooni), millises oli sularaha

500 krooni ja 140 eurot, samuti juhiluba, Nordea Panga Visa kaart, reisikindlustuskaart, doonorikaart, Punase Risti liikmekaart, Kela-kaart kannatanu nimele ja suundus Aia tänavale, kuid peeti kuritegu pealt näinud tunnistaja KO poolt kinni.

Oma käitumisega pani H.S toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 14.12.2007 kella 00.00 ajal Viru tänaval Tallinnas, pärast seda kui JTKH taskust oli koos A.Virsilas mööda Viru tänavat kõndinud, kuid tuvastamata jäänud isiku poolt salaja ära võetud rahakott, mida aga ei suudetud kaasa võtta ja rahakott jäi JTKH kõrvale maha ja milline võeti üles JTKH koos olnud kaasalaste poolt, ründas Viru tänaval McDonaldsi

restorani ees JTKH, kes järgnes H.S-ile, teadmata, et rahakott on leitud ja eeldas, et

H.S kuulub nende isikute hulka, kes temalt rahakoti McDonaldsi restorani ees ära

võtsid, Kirill Švets, kelle suhtes on kriminaalmenetlus eraldatud seoses sundravi

4 kohaldamisega. Kirill Švets paiskas H.S-ile järgnenud J.T.K.H pikali asfaldile, millest kannatanu tundis õlas valu, millele järgnevalt H.S lõi koheselt temale tundmatut JTKH

jalaga näkku, samuti lõi Kirill Švets kannatanut jalaga pea piirkonda. Seejärel lahkusid

H.S ja K.Švets sündmuskohalt. Kannatanule tekitati valu, paistetud ja hematoom vasaku silma piirkonnas, paistetuse huule piirkonnas ja hematoomid kaelal ja käel.

Oma käitumisega H.S , isikute grupis, avalikus kohas, kuhu on juurdepääs

kõrvalistele isikutele, häirides kõrvaliste isikute rahu, tungides kallale temale varem

tundmatule isikule ja kasutades tema suhtes vägivalda, mis on vastuolus ühiselu aluste,

tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näidates

üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda, pani

toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja isikute grupis, so KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.S unnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel korduvalt avaldatud kahetsust ja aktiivset koostööd

kriminaalasja kohtueelsel menetlusel loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks.

Süüdistatavale inkrimineeritud varavastase ja avaliku korra vastase kuriteo toimepanemise eest on mõlemal juhul karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, mida näitab ka asjaolu, et

viimane rahaline karistus on tal tasumata. Kuigi süüdistatav väitis, et tal oli enne kinnipidamist sissetulekuid, siis mitteametlikult töötamise puhul ei ole see väide kontrollitav

ning kohus peab lähtuma kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest sissetulekute puudumise

kohta. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, kuigi varastatu maksumus

oli väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane. S K I tekitas ta varalise kahju 1248

krooni ulatuses, KK´ile 1692 krooni ulatuses ja J H 419 krooni. Kohus leiab, et korduv

varavastaste kuritegude toimepanemine välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd tekitatud varalised kahjud ei olnud suured. Seejuures aga peab kohus karistuse määra valikul oluliseks asjaolu, et süüdistatav on toime pannud varguse ka avalikult,

mis kohtu arvates näitab nende tegude ja süüdistatava suuremat ohtlikkust. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste

kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi

kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta nii aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada.

KarS § 263 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel leiab kohus, et kuivõrd kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud kuigi olulised ning süüdistatav osales avaliku korra rikkumises suhteliselt vähesel määral, siis võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kasutatud vägivalda arvestades ei pea kohus

võimalikuks mõista karistust alammääras. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid,

toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud

5 järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid varavastased kuriteod ja avaliku korra

raske rikkumine eriliigilised kuriteod ja toime pandud erineva tahtlusega, leiab kohus, et

liitkaristuse mõistmisel tuleb mõistetavad karistused liita täies ulatuses ning kohus ei pea võimalikuks kergema karistuse kaetuks lugemist raskeima üksikkaristusega.

Kohtueelsel menetlusel on SKI esitanud tsiviilhagi 1248 krooni nõudes ning kohus asub

seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis

süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 80 eurot (1248 krooni) nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Kohtueelsel menetlusel on KKi esitanud tsiviilhagi 70 eurot (1692 krooni) nõudes ning kohus

asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis

süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 1692 krooni nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Kohtueelsel menetlusel on JH esitanud tsiviilhagi 419 krooni nõudes ning kohus asub

seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis

süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite

arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 419 krooni nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Märt Toming kohtunik