4-08-1256\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-1256 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Aulike Salo Evelin Tuur Väärteoasi Mark Ševtšenko väärteoasi Liiklusseaduse § 7430 lg 1, § 741 lg 2, § 747 järgi Menetlusalune isik Asja läbivaatamise kuupäev Mark Ševtšenko, isikukood 38907040368, kodakondsus, Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht FIE 20.oktoober 2008.a. Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1, lg 3 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Mark Ševtšenko LS § 741 lg 2, § 747 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. Süüdi tunnistada Mark Ševtšenko LS § 7430 lg 1 järgi mõista karistuseks arest 13 (kolmteist) päeva. Kohustada Mark Ševtšenkot kandma mõistetud karistused ära hiljemalt 01.12.2008.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6. Mark Ševtšenko poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada Mark Ševtšenko suhtes sundtoomist arestimajja.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna poolt on 21.01.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 200801213101 selle kohta, et Mark Ševtšenko 21.01.2008.a. kella 09.41 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt-Mustakivi tee ristmikul, liikudes Laagna tee suunas, juhtis sõidukit xxx, reg. märk xxx, eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Kirjeldatud tegevusega rikkus Mark Ševtšenko LS § 181 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7430 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Samuti on Mark Ševtšenko kohta 21.01.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 200801213102 selle kohta, et Mark Ševtšenko 21.01.2008.a. kella 09.44 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tallinna ringtee 1.kilomeetril, liikudes Jüri aleviku suunas, juhtis sõidukit xxx, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel läbimata tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus Mark Ševtšenko LE § 70 p 1, § 219, MKM 10.08.2004.a. määruse nr. 170 § 6 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 ja § 747 järgi ettenähtud väärteo.

Mark Ševtšenko kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale, Tatjana Ševtšenkole, 29.09.2008.a. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Menetlusalune isik teatas kohtule 20.10.2008.a. kell 08.38 e- posti teel, et on haigestunud ning seetõttu ei saa kohtusse tulla (I köide lk 44). Asja arutamise edasilükkamist menetlusalune isik ei taotle. Kohus leiab, et väärteoasja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isikuta. Kuigi Mark Ševtšenko väidab, et on haigestunud, siis ei ole ta kohtule esitanud ühtegi dokumenti, mis tema väidet kinnitaks. Kohus on korduvalt kohtuistungi edasi lükanud menetlusaluse isiku haigestumise tõttu. 06.05.2008.a. toimuma pidanud istungi lükkas kohus edasi 16.juuniks 2008.a., kuna menetlusalune isik teatas e-posti teel 05.05.2008.a., et jäi haigeks ja ei saa seetõttu kohtusse tulla (I köide lk 27, 28). 16.06.2008.a. toimuma pidanud istungi lükkas kohus Mark Ševtšenko taotlusel edasi, kuna isik teatas telefoni teel, et on haigestunud ( I köide lk 34). Uueks kohtuistungi ajaks määras kohus 16.09.2008.a., kuid ka selle istungi lükkas kohus menetlusaluse isiku haigestumise tõttu edasi (I köide lk 38). Seega on kohus rahuldanud kolmel korral menetlusaluse isiku taotluse istungi edasilükkamise kohta. Kuna Mark Ševtšenko ei ole kohtule esitanud ühegi kohtuistungilt puudumise kohta dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks tema haigestumist ning kohtusse ilmumise võimatust, kuigi menetlusalusele isikule edastatud kohtukutsetel on viide, mille kohaselt tuleb haiguse korral esitada kohtule tõend sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras (I köide lk 23, 29, 36, 40), siis on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et menetlusalune isik hoiab eemale väärteomenetlusest. Kuna menetlusalune isik ei esitanud taotlust 20.10.2008.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungi edasilükkamiseks, arutab kohus koosõlas VTMS § 90 lg 1 väärteoasja ilma Mark Ševtšenko osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollides toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärteod on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Menetleja leidis, et Mark Ševtšenkot tuleks karistada arestidega, kuna eelnevatest karistustest ei ole Mark Ševtšenko järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Kuna tegemist ei ole esmase aresti määramisega, varasemalt on isikut

3 korduvalt ka arestidega karistatud, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 13 päeva LS § 7430 lg 1 rikkumise eest ning 5 päeva LS §-de 741 lg 2 ja 747 järgi. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Mark Ševtšenko süü väärteo toimepanemises LS § 7430 lg 1 järgi 21.01.2008.a. on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega ( I köide lk 7), Mark Ševtšenko avaldusega (I köide lk 11) ja päringuga juhtimisõiguse olemasolu kohta Mark Ševtšenkol (I köide lk 10). Protokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma tegevusega LS § 181 lg 1 nõudeid, kuid kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning viide nimetatud sättele ei ole asjakohane. Õige oleks viide LE § 5 rikkumisele. Protokollis toodud väärteo kirjeldus vastab väärteo kvalifikatsioonile ning Mark Ševtšenko poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 7430 lg 1 järgi on õige. Mark Ševtšenko süü LS §-de 741 lg 2 ja 747 järgi toime pandud väärteos on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega (II köide lk 7), Mark Ševtšenko avaldusega (II köide lk 12), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (II köide lk 18), päringuga juhtimisõiguse olemasolu kohta Mark Ševtšenkol (II köide lk 11) ning päringuga ülevaatuse läbimise kohta sõidukil Xxx, reg. märk xxx (II köide lk 10). Mark Ševtšenko poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 ja § 747 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel LS § 741 lg 2 ja § 747 järgi lähtub kohus KarS § 63 lg 1, kohaldades ühte karistust mõistes karistuse raskema sanktsiooni järgi. Ning karistamisel LS § 7430 lg 1 järgi kohaldab kohus KarS § 63 lg 3. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Asudes sõidukit juhtima teadlikult ilma vastava õiguse olemasoluta väljendab menetlusalune isik oma käitumisega hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluseeskirja nõuetesse. Menetlusalune isik paneb jätkuvalt toime uusi väärtegusid, rikkudes korduvalt ja süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Mark Ševtšenkot on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata (I köide lk 14-16), ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isiku käitumisele ei ole mõju avaldanud ka karistusena mõistetud arestid. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Mark Ševtšenkot tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Aulike Salo Kohtunik