1-08-10375/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-10375

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2008.a Asja number 1-08-10375 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Ruti Kilg Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus süüdimõistetu Rainer Lätt vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu Rainer Lätt, isikukood 37904104210, viibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus määras: mitte vabastada Rainer Lätt’i enne tähtaega.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Rainer Lätt on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 28.03.2003.a otsusega ja KrK § 101 p 9 - § 15 lg 2 järgi karistati teda vangistusega 8 aastat ja KrK § 2074 järgi karistati teda vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 04.06.2002 – 27.03.2003, s.o 9 kuud 23 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus alates 28.03.2003.a oli 7 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust.

2 Rainer Läti karistusaja algus on 28.03.2003.a ja lõpp 04.06.2010.a, eelvangistuses viibis alates 04.06.2002.a kuni 27.03.2003.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Rainer Läti ennetähtaegseks vabastamiseks.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Rainer Läti ennetähtaegset vabastamist tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest. Rainer Lätt taotles enda ennetähtaegset vabastamist ja seletas, et praegu ennast enam ühiskonnale ei vastanda, püüab käituda seaduskuulekalt.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Rainer Lätti ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rainer Lättil esimese astme kuriteo toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele vabastamisele KarS § 76 lg 2 kohaselt peale kahe kolmandiku karistusaja ärakandmist. Käeolevaks ajaks on Rainer Lätt 8-aastasest vangistusest kandnud ära üle kuue aasta vangistuse, seega üle kahe kolmandiku.

Kriminaalhooldaja on toetanud Rainer Läti ennetähtaegset vabastamist, kuna tal on olemas ema ning ema elukaaslase toetus, väga head elamistingimused vabaduses ja võimalus tööle asuda. Tartu Vangla on iseloomustanud Rainer Lätti isikuna, kes ei ole agressiivne, eluraskuste korral võib olla ohtlik endale, vajab psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi, lähedaste toetust, kindalt töökohta stabiilse sissetulekuga. Rainer Läti käitumine vanglas on olnud hea – ta on vanglas töötanud majandustöödel ning lõpetanud kiitusega keevitaja eriala Tallinna Tööstushariduskeskuses. Rainer Lätil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Rainer Lätti on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vangistust kannab ta esmakordselt. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb esmajärjekorras arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Rainer Lätti on karistatud selle eest, et ta valmistas lõhkeseadeldise ja lõhkas 29.05.2002.a lõhkeseadeldise Pärnus Port Artur2 kaubanduskeskuse esimese korruse fuajees eesmärgiga sooritada enesetapp ja tappa ka läheduses viibivad juhuslikud isikud. Kuritegu jäi lõpule viimata Rainer Läti tahte vastaselt s.o Rainer Lätt kasutas ekslikult õppedetonaatorit, mille plahvatusjõust ei piisanud lõhkeaine plahvatama panemiseks. Eeluurimisel seletas Rainer Lätt, et teda vaevas depressioon ja eesmärk oli ka teised isikud kannatama panna, süütuid isikuid soovis tappa eesmärgiga näidata materiaalse elu mõttetust. Sellise kuriteo toimepanemine näitab kohtu hinnangul toimepanija väga suurt egoismi koos agressiivsusega ja ühiskondlike normide eiramisega ning seeläbi tema ülimat ohtlikkust. Rainer Läti arvates ei olnud tal vangistuse ajal vajalik külastada regulaarselt psühholoogi ja psühhiaatrit. Kriminaalasja menetlemise ajal on Rainer Lätil diagnoositud segatüüpi isiksusehäire, milles esinevad skisoidsele, düssotsiaalsele ja histrioonilisele isiksusele omased iseloomujooned. Kohtu hinnangul ülalkirjeldatud kuriteo toimepannud ja diagnoositud isiksusehäirega isik peaks saama aru, et psühholoog ja psühhiaater on tema jaoks esmavajalikud. Sellise abi alahindamine näitab veenvalt, et Rainer Lätt ei ole aru saanud

3 toimepandud kuriteo raskusest ja vajadusest ennast ravida ning muuta. Edasisel karistuse kandmisel tuleb Rainer Lätil otsida abi psühholoogilt ja psühhiaatrilt.

Arvestades kuriteo raskust ja Rainer Läti isiksust tuleb Rainer Lätt jätta ennetähtaegselt vabastamata.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik