Legislator Case Law & Legislation
1-08-12489\2 AI generated

1-08-12489\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-12489\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-12489 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-12489 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Toomas Tiiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Toom...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-12489

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-12489

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Toomas Tiiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Toomas Tiiki (ik: 37606195216; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Tiiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 24.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Tiiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

T. Tiiki tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.07.2008.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati 9- kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.02.2007.a otsusega mõistetud 9 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti

2 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti T. Tiikilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2-aastaks.

Karistuse kandmise algus oli 14.02.2008.a ja lõpp on 13.08.2009.a.

T. Tiiki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses senini ei ole töötanud ega õppinud, kuid on avaldanud soovi õppida keevitust. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu T. Tiiki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna peab vajalikult eelnevalt läbida mõni abiprogramm tegelemaks kinnipeetava alkoholiprobleemiga.

T. Tiiki taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna prokuröri hinnangul on T. Tiiki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on T. Tiiki korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist 3-korral joobes juhtimise eest 2 aasta jooksul, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Ohtralt tarvitas alkoholi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses T. Tiiki elustiiliga on kõrge.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Tiiki tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Tiiki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohtu hinnangul on T. Tiiki ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on T. Tiiki korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist 3-korral joobes juhtimise eest 2 aasta jooksul, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Ohtralt tarvitas alkoholi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses T. Tiiki elustiiliga on kõrge. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi liigtarbimisega ning isik ei ole vanglas jõudnud veel läbida Liiklusohutusprogrammi ega ole saanud muud abi alkoholiprobleemiga tegelemiseks. T. Tiiki sõpruskond samuti tarvitab ohtralt alkoholi, mis soodustab varasema elustiili jätkamist.

Arvestades T. Tiiki poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik