1-08-5858\9
1-08-5858 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5858 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 30. september 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi E.J-i süüdi...
1-08-5858
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5858 Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 30. september 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi
E.J-i süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.J Prokurör Veera Kremez Süüdistatav E.J
ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxxx x-xx,
ei tööta, varem karistatud 20.11.2006.a Harju
Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga. Harju
Maakohtu 24. 01.2008.a kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, vahi all 12.06.2008.a Kaitsja
Advokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus E.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. oktoobril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
320 lg 1 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva.
2(3)
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 20. novembri 2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust.
Lõuna Politseiosakonnas Rahumäe tee 6 Tallinnas, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, mida ta kinnitas oma allkirjaga, samuti
olles hoiatatud, et teda kuulatakse üle tunnistajana seoses mobiiltelefoni №kia 5110
röövimisega, andis kriminaalasjas nr 07231700610 tunnistajana teadvalt valeütlusi, nimelt:
avaldas tahtlikult tegelikkusele mittevastavat asjaolu temalt mobiiltelefoni panti viimist palunud isiku kohta, andes ütlusi selle kohta et 2007 aasta veebruaris-märtsis tuli tema juurde koju vähetuttav D. nimeline mees ning palus anda pandimajja mobiiltelefoni №kia 5110.
tühistamist talle mõistetud karistuse osas, taotledes mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või karistamist rahalise karistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta mobiiltelefoni varastanud, mistõttu osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Ta tunnistab end valeütluste andmises süüdi, kuid palub arvesse võtta seda, et ta muutis oma ütlusi D. B.i palvel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
KarS § 320 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva. E.J karistati 45 päeva vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega.
E.J ei mõistetudki süüdi mobiiltelefoni varguses, vaid valeütluste andmises. Seetõttu ei pea kohtukolleegium asjakohaseks apellatsiooni taotlust võtta karistuse mõistmisel arvesse
seda, et ta ei pannud toime vargust. Samuti ei oma kuriteo kvalifitseerimisel ja karistuse mõistmisel tähtsust asjaolu, kelle palvel ta valeütlusi andis.
Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on esimese astme kohus juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega.
Kohus on põhjendatult märkinud, et kuna E.J on trahvid ja eelmise kohtuotsusega mõistetud kohtukulud tasumata, siis ei ole teda võimalik rahalise karistusega karistada.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.J ei täitnud katseajal kriminaalhoolduse all
viibides kohtuotsusega mõistetud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu kohus pikendas
kriminaalhooldaja taotlusel talle määratud katseaega kolme kuu võrra. Uue kuriteo pani E.J
toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides. See näitab, et E.J ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma
talle pandud kohustusi. Kuna E.J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda
3(3) kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.
Meelika Aava Ene Randmäe Paavo Randma