1-08-11423\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-11423

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-11423

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marek Oleski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Marek Olesk (ik: 37805262734; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Marek Olesk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 03.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Oleski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

M. Olesk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.11.2007.a otsusega KarS § 424, § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg – 3 päeva, karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.10.2007.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 18 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-aastaks ja 10 kuuks, kusjuures KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

2 Karistuse kandmise algus oli 27.11.2007.a ja lõpp on 13.03.2010.a.

M. Oleski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna vanemate juurde , töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Oleski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna ametnik leiab, et seekordne ennetähtaegne vabastamine võiks olla otstarbekas. Perekond on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama ning kinnipeetav on aru saanud, et ta vajab abi.

M. Olesk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt karistatud ning on vanglas mitmendat korda. Ta on varem vabastatud ennetähtaegselt, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, seega eelnevatest karistustest ja talle antud võimalustest ei ole järeldusi teinud. Samuti on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida on püüdnud ka ravida, kuid ei ole positiivseid tulemusi andnud. Kuriteod, millised ta on toime pannud on olnud seotud alkoholi tarvitamisega, seega on kõrge risk, et jätkab analoogsete kuritegude toimepanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Olesk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Oleski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud ning on vanglas mitmendat korda. Ta on varem vabastatud ennetähtaegselt, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, seega eelnevatest karistustest ja talle antud võimalustest ei ole järeldusi teinud. Samuti on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida on püüdnud ka ravida, kuid ei ole positiivseid tulemusi andnud. Kuriteod, millised ta on toime pannud on olnud seotud alkoholi tarvitamisega, seega on kõrge risk, et jätkab analoogsete kuritegude toimepanemist.

Arvestades M. Oleski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik