1-08-9549\3 · 1-08-9549\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Nr. 1-08-9549

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

02. oktoobril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Alar Häidberg kaitsja adv. Andres Veski arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu P.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamist elektroonilise järelvalve kohaldamisega,

l e i d i s :

P.U tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KaS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.10.2006. a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-05.07.2007. a., s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 24 päeva vangistust.

P.U karistuse kandmise aeg algas 07.01.2008. a. ja lõppeb selle täielikul ärakandmisel 31.01.2009. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle 1/3, s.h rohkem kui kuus kuud, talle mõistetud karistusajast.

P.U on varem kriminaalkorras karistatud 18.10.2006. a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 274

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Väärteokorras on teda karistatud 17 korral.

P.U esitas avalduse sooviga vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise

järelevalve alla. Kuna käesolevaks ajaks on saabunud P.U-le tähtaeg ka ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valveta, taotles isik enda vabastamist selle järgi.

Tallinna Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt peab vangla P.U vabastamist

elektroonilise valve alla ebaotstarbekaks, kuna eksisteerivad mitmed ohtlikkuse riskitegurid: isiku võimalik alkoholi- või narkootikumide tarbimise aktiviseerimine, kindla eriala puudumine, vähene haridus, napp sotsiaalne võrgustik ning varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Ka vangistuse

ajal ei ole P.U suutnud reeglitest kinni pidada, vaid teda on distsiplinaarkorras karistatud

noomitusega 14.05.2008. a. vanglaametnike töö segamise ning ametnike korralduste mittetäitmise

eest; samuti on ta sooritanud rea väiksemaid korrarikkumisi. Kinnipeetav ei ole agressiivne, kuid võib vägivalda kasutada, kui teda tülitada või arvab, et kaitseb ennast või teisi isikuid.

Kriminaalhooldusametnik ei andnud nõusolekut P.U elektroonilise järelevalve alla

vangistusest vabastamiseks. Seda järgnevatel põhjustel. P.U on oma elukohana vabaduses

nimetanud x. Nimetatud elukohas elab kinnipeetava õe elukaaslase eakas ema. Õde keeldub

kinnipeetava sinna elama võtmisest ja sinna valvesüsteemi paigaldamisest, kuna elukaaslase ema vajab pidevat hoolt ning õe pere elab Soomes. Riskifaktoritena näeb ametnik alkoholi liigtarvitamist,

madalat haridustaset, eriala ja alalise elukoha puudumist, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja ebastabiilset käitumist.

P.U kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda ennetähtaegselt. Tal oleks olemas elukoht

oma õemehe korteris. Tööd leiaks ta õemehe loodud ehitusfirmas. Õe pere on valmis teda igati toetama. Ta on valmis vabanemisel täitma kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi 1 aasta jooksul vaatamata sellele, et tema tegelik karistusaeg lõppeks varem.

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja ja prokuröri

seisukohti, on jõudnud järeldusele, et P.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval ajal otstarbekas.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.U kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning see on tal teine karistus üldse. Reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Vangistuse ajal on ta esialgu

töötanud, kuid seoses ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse ei ole ta seda enam teinud. Ka vabaduses on tal olemas tingimused õiguskuulekaks eluks ja hakkamasaamiseks. Tal on olemas lähedased inimesed, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama, elukoht ning võimalik töökoht. Tema õde on avaldanud valmisolekut venda toetada, kui vend vabaneb ennetähtaegselt, kuid mitte elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud anda P.U-le võimalus vabaneda vangistusest

ennetähtaegselt ning lasta tal näidata, et ta on karistuse kandmise ajal oma käitumisest õiged

järeldused teinud. Kuivõrd kinnipeetavale oli see esimene reaalne vanglakaristus, siis on alust arvata, et praeguseks kantud karistus on temale positiivselt mõjunud ja kantud karistus on täitnud

oma eesmärgi. Ta omab piisavalt tagatisi, et asuda elama seaduskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses.

Kohus on seisukohal, et P.U-le tuleb katseajaks määrata alljärgnevad lisakohustused. Teda

tuleb kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kuna kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt on isikul olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Seega on alkoholi jätkuv

tarvitamine suureks ohuteguriks, mis võib takistada tal seaduskuuleka elu elamist. P.U-le

tuleb määrata ka kohustus asuda tööle teatud aja jooksul vabanemisest. Tööl käimine aitab tal sisustada oma aega ning annab talle igapäevaseks eluks vajalikud materiaalsed vahendid. Vajalik

on määrata kinnipeetavale ka kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Nimetatud kohustus aitab samuti kaasa P.U õiguskuulekaks jäämisele.

Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik

m ä ä r a s:

Vabastada (IK XXX) talle Pärnu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega mõistetud P.U vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata katseaeg pikkusega 1 (üks) aasta. P.U-le

Määrata katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse P.U kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest.

Määrata elukohaks x. P.U

Kohustada katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: P.U

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel lisakohustused: P.U-le

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuda tööle ühe (1) kuu jooksul vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva

loata;

Vabastada vangistusest peale kohtumääruse jõustumist. P.U

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada P.U-lt kolmkümmend (330) krooni 40 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swdbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik