1-08-11380\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-11380

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-11380

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Siim Väli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Siim Väli (ik: 38402025225; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Siim Väli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 03.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Väli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S. Väli tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.02.2008.a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, millist karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 25.01.2007.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja seni kandmata 6 kuu ja 3-päevase vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Siim Välilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks.

2 Karistuse kandmise algus oli 25.02.2008.a ja lõpp on 27.10.2008.a.

S. Väli kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi, vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna xxx valda, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Väli vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega seoses kolme riskiteguriga – suhted, alkohol ja vägivaldsus, mistõttu on risk uue kuriteo toimepanemiseks kõrge.

S. Väli taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta vabastamist, sest isik on varem korduvalt karistatud, kuriteo pani toime katseajal ja kuriteod on olnud seotud joobes juhtimisega. Vabaduses puuduks tal töökoht, seega puuduvad vajalikud eeldused seaduskuulekaks eluks. Varasematest karistustest järeldusi ei ole teinud ja risk kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Väli tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Väli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud ja kuriteo pani toime katseajal, kuriteod on olnud seotud joobes juhtimisega. Vabaduses puuduks tal töökoht, seega puuduvad vajalikud eeldused seaduskuulekaks eluks. Varasematest karistustest järeldusi ei ole teinud ja risk kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge.

Arvestades S. Väli poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik