1-08-11141\2 · 1-08-11141\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9.oktoober 2008 Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-11141 (08962000013) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Kriminaalasi S.M-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 436 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Kristina Väliste Süüdistatav S.M

isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel - eesti keel; põhiharidus; elukoht: xxx; ei tööta, on ajateenija; viibimiskoht: xxx ( ajateenija; varem kriminaalkorras karistatud:

- 05.10.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 266 lg 1

järgi rahalise karistusega 1 700,00 krooni. Kohaldatud tõkend: väeüksuse juhtkonna järelevalve. Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 2 p 1, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista S.M KarS § 436 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm)

kuud.

2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta S.M-ile mõistetud vangistus tingimisi

täitmisele pööramata 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui

S.M ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab

2

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud

kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrollinõudeid: 2.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

3. Määrata S.M-i alaliseks elukohaks xxx.

4. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema 9.oktoobrist 2008.

5. S.M-i suhtes kohaldatud tõkend – väeüksuse juhtkonna järelevalve -

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Välja mõista S.M-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve

tuludesse sundraha 6525,00 krooni.

7. Välja mõista S.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 1 138,70 krooni

riigi õigusabi tasu.

8. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049764. Tasumist

tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse menetlusnormide rikkumise korral,

teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 16.oktoober 2008. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Selgitada, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus: S.M süüdistatakse selles, et tema, olles võetud ajateenijana tegevteenistusse ning olles

alates 07.01.2008 võetud jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-jalaväepataljoni ülema 07.01.2008

käskkirjaga nr 3P jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-jalaväepataljoni sõjaväepolitseikompanii koosseisu auastmes reamees, so olles KarS § 431 tähendatud tegevteenistuses olevaks isikuks, kellel oli väljaloaga lubatud lahkuda väeosast kohustusega ilmuda tagasi väeossa 24.06.2008 kell 21:00, ei

saabunud õigeaegselt Tallinnas, Rahumäe tee 4A asuvasse JVÕK Üksik-vahipataljoni sõjaväepolitseikompaniisse, vaid saabus väeossa tagasi 01.08.2008, olles väeosast ära omavoliliselt 37 päeva.

3 Sellega S.M pani tegevteenistuses viibiva isikuna toime väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolmekümne päeva, so pani toime KarS § 436 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil:

süüdistatava S.M-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus:

- süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 436 lg 2 järgi ja karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega;

- KarS § 74 järgi süüdistatavale mõistetava karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 18

kuulisel katseajal, süüdistatava allutamisega kontrollnõuetele.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, tekitatud kahju suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav S.M tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, avaldades kohtuistungil, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja väljendab tema tõelist tahet. Süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul teha otsus vastavalt kokkuleppele. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.M-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskulud:

S.M mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemises. KrMS 179 lg 1 p 2 järgi on

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära,. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. S.M-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1 138,70 krooni riigi õigusabi

tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; kohtu hinnangul puuduvad alused

menetluskulu vähendamiseks –S.M on teo- ja töövõimeline isik, kelle puhul ei ole

ühtegi objektiivset takistust (eelkõige töövõimetus) mis takistaks tal töötamast ja saadud töötasu arvel menetluskulusid hüvitamast. Seega tuleb S.M-ilt välja mõista sundraha 6 525,00 krooni ja 1 138,70 krooni riigi õigusabi tasu.

Kohtunik:

4