4-07-6534\7 · 4-07-6534\7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoobril 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-07-6534 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Väärteoasi Rauno Uusleeri kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 25.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,005328 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Rauno Uusleer, isikukood 39011254925, elukoht xxxxxxxx x xxxx xxxx xxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond

Kohtuistungitel osalesid Rauno Uusleer, tema kaitsja v. adv. Matti Reinsalu, kohtuvälise menetleja ametnikud Tarmo Kivi ja Ülle Koha Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 25.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510,07,005328 ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Menetluskulud jätta eraldi määrusega riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 25.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2510,07,005328 on karistatud Rauno Uusleeri tubakaseaduse § 47 rikkumise eest rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, milleks on 240 krooni.

2 Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et vaidlustab otsuse, kuna väljas oli pime ja mitmekümne meetri kaugusel autost ei ole täpselt näha, kes seltskonnas suitsetas. Menetleja ei ole üle kuulanud teisi tunnistajaid. Tunnistajate ütlused on ebatäpsed. Kuna pole rikkumist toime pannud, siis ei saa nõustuda põhjendamatu karistusega. Otsus tuleb tühistada täies ulatuses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud tunnistajate ütlustega, kes nägid väärtegu pealt ja väidavad kindlalt, et menetlusalune isik suitsetas. Tunnistajad on usaldusväärsed, kuid mitte ütlusi andnud A. S, kes on ise toime pannud väärtegusid, saanud täisealiseks ja nõus võtma väärteo oma peale. Väärtegu on toime pandud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja jäävad kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus kuulas üle tunnistajad. Tunnistaja P. K on tõendanud, et pargis oli Rauno Uusleer koos teiste noortega. Kandis halli kapuutsiga fliisi. Rauno suitsetas, juurde jõudes oli suitsev sigarett maas. Valgustus oli pargis korralik, kõik lambid põlesid. Bussi roolis olles nägi toimuvat hästi. Tunnistaja R. K on tõendanud, et üks suitsetas. Koni oli maas. Tunnistaja J. A on tõendanud, et ühel poisil oli suits, mille viskas maha. Tema nägi isikut külje pealt, otse ei näinud. Tunnistaja A. A on tõendanud, et püstiseisja tegi suitsu ja tal oli hall kapuutsiga fliis. Bussi juurest noorte juurde liikudes nägi selgelt, see ei ole eksitus. Kohale jõudes oli suits maha visatud. Tunnistajad I. S ja M. A on tõendanud, et suitsetasid A ja E mitte Rauno. E jätkas tõmbamist. S teab, et Soli tume kapuuts. A teab, et keegi ei öelnud, et Rauno ei suitsetanud. Tunnistaja S. P on tõendanud, et A ja E suitsetasid. A oli tume pluus. Ei mäleta, kas Raunot süüdistati, kohapeal keegi ei öelnud seda. Tunnistaja A. S on tõendanud, et Rauno ei suitsetanud. Pärast alles kuulis süüdistusest. Suitsu tegid tema ja E. Fotosid ei tehtud. Seljas oli tal tume must kampsun. Rauno ema kirjutas avalduse politseisse. Mõnda asja kuulsin, mõnda mitte. Tunnistaja V. V on tõendanud, et kaks isikut suitsetasid, ühel oli hele riietus, teisel tume. Heledas poiss suitsetas edasi, tumedas väitis, et ei suitsetanud. Tunnistaja jääb selle juurde, et see noormees suitsetas. Tunnistaja M. M on tõendanud, et kaks poissi suitsetas, üks visakas suitsu minema kui lähenes. A tuvastas suitsetaja, sellel oli tume pusa ja kapuuts.

Kohtu seisukoht Vaidluse alla on sattunud asjaolu, kas alaealine menetlusalune isik on suitsetanud otsuses märgitud ajal. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 lg 1 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. Samas võib sama paragrahvi alusel kohus tuvastada muid rikkumisi. Viimasel kohtuistungil selgus, et väärteoprotokolli koostamisel märgitud tunnistajad on ütlusi andnud hoopis teisel kuupäeval toimunud väärteo kohta. Nende ütluses märgitud kuupäevaks on väärteole järgnev päev, mis ühtib väärteoprotokolli koostamise päevaga. Kohtumenetluses on leidnud tuvastamist, et südaöö paiku ei koostatud kohapeal protokolli, vaid tehti järgmisel päeval politseiasutuses. Kohtumenetluse käigus aga ei ole kordagi olnud kahtlust, et arutatav väärtegu ei oleks toimunud otsuses märgitud päeval ja kellaajal. Seda isegi mitte siis, kui tunnistaja on kasutanud teist kuupäeva istungil. Tuvastamist on leidnud, et otsuses märgitud 25.09.2007 kell 22.43 on olnud väärteo toimepanemise aeg. Selle on õigeks võtnud menetlusalune isik. Samuti on seda käsitletud viimasel kohtuistungil. Tunnistaja leiab, et tegemist on lihtsa eksitusega, kuna ütluste andmist

3 sama päeva sees enam ei toimunud. Samuti leiab kohus, et selline eksitus ei ole oluline rikkumine VTMS § 150 tähenduses ega põhjusta tuvastatud väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja kahtlused jätab kohus tähelepanuta märgitud põhjustel.

VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tubakaseaduse § 27 kehtestab alla kaheksateistaastasele isikule suitsetamise keelu; § 47 järgi karistatakse suitsetavat alaealist rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Menetluse käigus on selgunud tunnistajate ütlused, et alaealine menetlusalune isik suitsetas otsuses märgitud ajal ja kohas. Nii on seda tõendanud tunnistajad V. VM. M, P. K ja A. A. Nende tunnistajate ütlustes ei ole kahtlust, nagu ei ole kahtlust, et öisel ajal ei olnud vahemaa tõttu võimalik näha, kes istuvatest või seisvatest noortest suitsetas. Usutav on bussijuhina P. K, et pargiteele pöörates nägi hästi, mis toimus valgustatud pargi keskel. Pealegi ei ole bussi asukoha ja pargi hästi valgustatud keskosa vaheline kaugus üldse nii pikk vahemaa, et seal toimuvat oleks võimatu kindlaks teha. See vahemaa väheneb veel selletõttu, et noored pargi keskpaigas ei saanud näha pimedusest lähenejaid ega osanud midagi arvata liikuvast autost. Menetlusalune isik on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendavate ja raskendate asjaolude puudumist. Sama pole kohus tuvastanud. Karistus on alla keskmist määra. Karistus on kooskõlas karistamise põhimõtetega.

Kontrollides VTMS §-i 29 alusel välistatavaid asjaolusid, siis kohtus neid ei tuvastanud. VTMS § 133 p 8 alusel peab kohus kontrollima, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele §- s 30 sätestatud alustel, milledeks on menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, väärteoga tekitatud kahju hüvitamine või alaealiste komisjonile materjalide üleandmine. Kahju teisele isikule puudub. Menetlusalune isik on saamas järgmisel kuul täiealiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kaaluda alaealiste komisjonile üleandmist. Küll on kohtu arvates põhjust kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks põhjusel, et menetlusaluselt isikult ei ole olnud äravõetud kahtlustust üle aasta. Selle aja jooksul tuli tal elada sellise teadmisega. Menetluse pikkus ja käik on talle andnud arusaamise, et suitsetamine alaealisena on karistatav süütegu, millele peab järgnema karistus. Kohtumenetluse kaudu on talle selge, et keelatud tegu on ikkagi leidnud tõendamist. Väärteootsus ei ole jäänud tõendamata. Kaebus ei ole olnud õigustatud.

Kohus ei arvesta tunnistajate A. S, M. A, S. P ja I. S ütlusi, suhtudes ütlustesse kriitiliselt, sest need on lünklikud ja kallutatud menetlusaluse isiku või hoopis enda kasuks. Ei selgu, kes ikka tunnistajate teada suitsetasid, miks E täiskasvanuna ei jätkanud suitsetamist. Samas aga olevat suitsetanud edasi. Pildilt on siiski näha, et peale S ei olnud suitsetajaid, kui põlev sigarett oli maha visatud. Tunnistajad ei suuda asjaolude täpsustamisel meenutada isegi enda riietust, ometi mäletavad väga täpselt, et menetlusalune isik ei suitsetanud. Eriti hästi meenub, kui menetlusaluse isiku ema sekkub täiskasvanud tunnistaja ütluste kirjapanemisega. Keegi neist ei asunud menetlusalust isikut kaitsma. Osa tunnistajaid ei tea midagi pildistamisest.

4 Menetluskäigus toimikusse võetud fotodelt, mis on tunnistaja M. M poolt tehtud, ei ole näha teisi suitsetajaid peale A. S. Sealt on näha S ja menetlusaluse isiku riiete värv ja see ühtib tunnistajate P. KV. V, A. Aja M. M ütlustega. Kohus ei pea üldse oluliseks vaidlust värvi või materjali üle. Kohus loeb halli ka tumeda värvi toonide hulka. Märgitud tunnistajate ja menetlusaluse isiku endid hulgas ei ole ühtmeelt. Menetlusalune isik on rääkinud ainult ühest suitsetajast. Kohus ei arvesta ka tunnistajate R. K ja J. Aütlustega, sest need ei kanna otsest ega kindlat teavet. Kuid oluline tunnistaja on M. M, kes osales ja tegi fotod, olles täiesti erapooletu isik linna õhtuse ja öise elu kontrolli läbiviijate hulgas. Tema oli väljapoolt, kellel ei olnud sellist huvi ega eesmärkigi.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on jälginud väärteomenetlusõigust. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks, küll aga saab menetluse lõpetada märgitud põhjustel.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik