1-08-11127/3 · 1-08-11127/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-11127 (kohtueelses menetluses nr 08260103335) riik versus Märt Tiit Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär

Vilma Ressar Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Märt Tiit (isikukood 34812156028; elukoht xxxxx xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Märt Tiit süüdi karistusseadustiku (KarS) § 216 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Märt Tiidule mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Eesti Energia AS tsiviilhagi ning välja mõista Märt Tiidult 5533 krooni 44 senti Eesti Energia AS kasuks; 2.2 välja mõista Märt Tiidult riigieelarve tuludesse sundraha 3525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti ja postikulud 21 krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

2 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha- selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Märt Tiidule mõistetavaks karistuseks KarS § 216 lg 1 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Märt Tiidule mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus.

Märt Tiitu on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, lülitus 2007.a. ebaseaduslikult Eesti Energia tarbimisvõrku, kusjuures võrguühendus oli tema elukohas, Viljandimaa xxxxx xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx Eesti Energia poolt katkestatud 06.02.2006.a. Arvestuslik ebaseadusliku lülitumise teel kasutatud elektrienergia väärtus on 5533,44 krooni.

Märt Tiidu tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi energia ebaseadusliku kasutamisena, so energia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamisena.

2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi otsustamine Eesti Energia As on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5533,44 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti.

3 Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus tuvastas, et kuivõrd Märt Tiit on ilma kindla töökohata isik, siis on otstarbekas tema väljamõistetavat sundraha osaliselt vähendada ja jätta sundraha 3000 krooni ulatuses riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Märt Tiidult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik