Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-08-12980\1 AI generated

1-08-12980\1 · 1-08-12980\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-08-12980\1
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-08-12980 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6 oktoobril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12980 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kriminaalasi K.V süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.V elukoht: XXX XXX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; vää...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-08-12980\1

Kriminaalasi nr 1-08-12980

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 6 oktoobril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12980 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kriminaalasi

K.V

süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.V

elukoht: XXX XXX, isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eeset karistatud 6 korral. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.V KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (üks sada) päevamäära, s.o 5000.00 (viis tuhat kuussada) krooni riigituludesse.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o.

16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks

karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4850 krooni

järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 5 kuu vältel igakuiselt vähemalt kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni 970 krooni kuus

2 Tõkend ,elukohast lahkumise keeld tühistada ,kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri.

Välja mõista K.V-lt tsiviilhagi 580.00krooni E.N. kasuks.

Välja mõista K.V-lt menetluskulud sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia

tegemise kulu 7 krooni (kaheksateist krooni ja kakskümmend senti),kaitsjatasu

495.60krooni millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30

päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata

kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10

päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

K.V süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt tarvitanud alkoholi , 15.06.2008.a. kella 24 paiku Tartus, T. tänava 84 maja hoovis, isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus kasutas E.N. suhtes solvavaid väljendeid ning haaras E.N.`t ühe käega kõrist, pigistades E.N. kõri. E.N. kõri pigistamise käigus riivas K.V E.N. kaelas olnud kuldketti koos kuldristiga, kuldketi

väärtus 300 krooni, kuldristi väärtus 280, mille tagajärjel kuldkett läks katki, kukkus maha ning läks kaduma. Kuldketi rebimisega tekitati E.N. varalist kahju kokku summas 580 krooni. Oma tegevusega põhjustas K.V E.N.`le füüsilist valu.

15.06.2008.a. kella 24 paiku Tartus, T. tänava 84 maja hoovis tõukas T.P.,

mille tagajärjel T.P. kukkus ning kukkumise tagajärjel vigastas oma vasaku

jalga, ning kukkumise tõttu saadud löögist tundis T.P. füüsilist valu. Oma

tegevusega põhjustas K.V T.P.`ile füüsilist valu ja vasaku labajala põrutuse. Sellega pani K.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o . teise inimese valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus E.N. on tekitatud füüsiline ja varaline kahju, tsiviilhagi on esitatud E.N. poolt summas 580 krooni; T.P. on tekitatud füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

Prokurör taotleb kohtult tunnistada K.V süüdi KarS § 121 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100(ühesaja) päevamäära ulatuses. Kuna K.V maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni, tuleb KarS § 44 lg. 2 päevamääraks pidada 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 (viis tuhat) krooni. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev,

s.o. 16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4850 krooni järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 5 kuu vältel igakuiselt vähemalt kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. 970 krooni kuus

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

K.V poolt , kannatanu E.N. varalise kahju kokku summas 580 krooni ja

füüsilise valu tekitamises on tõendatud E.N. ütlustega ,E.N. 26.06.2008.a. tehtud isikute äratundmiseprotokolliga ,millest nähtub ,et ta tunneb ära fotolt teda 15.06.2008 kaelast pigistanud isiku Eike K.V (tl. 7-12); Urmas Kivitar poolt 17.06.2008.a. antud ütlused (tl. 26-27); K.V poolt kannatanu T.P. füüsilise valu ja vasaku labajala põrutuse

tekitamises on tõendatud T.P. ütlustega ,T.P. 17.06.2008.a. tehtud isiku äratundmine , millest nähtub ,et ta tunneb ära fotolt teda 15.06.2008 rünnanud ja

pikali lükanud isiku Eike K.V(tl. 17-19) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud traumakaardi nr. 10132 koopia (tl. 20-22); A.P. poolt 17.06.2008.a. antud ütlused (tl. 23-25); A.T. poolt 20.06.2008.a. antud ütlused (tl. 28-29);

Patrullilehe koopia 15.06.2008.a. sündmuste kohta (tl. 32-34. K.V poolt 16.06.2008.a. antud ütlused (tl. 37-39).

K.V poolt 16.06.2008.a. antud ütlustest (tl. 37-39) nähtub ,et ta tunnistas 15.06.2008 kella 16.00 paiku Tartu ,T. 84-82 vahelisel hoovil Urmase nimelise mehe naisega sõnavahtust ja džempri kaelusest kinnivõtmist. Samuti hiljem ühe naisterahva oma vennast eemale lükkamist.Lükkamise tagajärjel see naisterahvas kukkus.

KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

Kohus leiab, et asja materjalide põhjal on täielikult tõendamist leidnud, et

K.V tekkinud sõnavahetuse käigus kasutas E.N. suhtes solvavaid

4

väljendeid ning haaras E.N.t ühe käega kõrist, pigistades E.N. kõri ,millega põhjustas E.N.`le füüsilist valu Samuti E.N. kõri pigistamise käigus riivas E.N.

kaelas olnud kuldketti koos kuldristiga, mille tagajärjel kuldkett läks katki, kukkus maha ning läks kaduma. Kuldketi rebimisega tekitati E.N. varalist kahju kokku summas 580 krooni.

Oma tegevusega põhjustas K.V samuti T.P. füüsilist valu ja vasaku labajala põrutuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged, tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ning K.V tuleb süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.V on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Tema käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 121 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rangeima karistuse, s.o vangistuse, kohaldamine. Kuna K.V ei ole varem kuritegusid toime pannud, tuleb teda karistada rahalise karistusega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohtunik leiab, et on põhjendatud mõista K.V-le

karistuseks KarS §-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära

ulatuses. K.V maksustatava tulu kohta esitatud andmetest nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on alla 50.00 krooni.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.00 krooni.

Kohus on seisukohal, et K.V

rahalise karistuse mõistmisel tuleb

KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50.00 krooni ja rahaliseks karistuseks määrata seega 5000.00 krooni. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o.

16.06.2008.a., mis vastab rahalise karistusena 3-le päevamäärale ning lõplikuks

karistuseks määrata K.V-le rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o. 4850 krooni KarS § 66 lg 1 lähtuvalt tuleb talle anda võimalus tasuda rahaline karistus ositi.

Välja mõista tsiviilhagi K.V-lt E.N. kasuks summas 580 krooni

5 K.V-lt kuulub välja mõistmisele menetlus kulud riigituludesse so sundraha ,kaitsjatasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Kriminaalasjas asitõendeid ei ole .

Kohtunik