1-08-11610\3 · 1-08-11610\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-11610

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.M KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 7 kuud (seitse) vangistust. Süüdi tunnistada J.M KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 5 kuud (viis) vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 7 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui J.M 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu (kaheksateist) ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-11610 kohtueelses menetluses 07278001413 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

J.M süüdistuses KarS § 121 , KarS § 120 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav J.M

elukoht XXXX X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata

Kaitsja määratud korras Heiki Kuningas

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

J.M suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse J.M esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

Välja mõista J.M-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1138 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 60 krooni 90 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „J.M, 1-08-11610, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „J.M, 1-08-11610, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Heiki

Kuninga (Kuningas) süüdistatav J.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – A.K. ja K.S..

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

3 3 Süüdistus 05.09.2008.a sõlmitud kokkuleppes J.M süüdistatakse selles, et tema:

• 28.09.2006 kella 18.00 paiku Tartus, X 3 asuvas majas isiklikul ajendil käigus pigistas A.K. kaelast, seejärel järgnes majast väljajooksnud A.K. maja aeda ja lõi teda ühel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule ülahuule ja kaela verevalumid.

• 08.10.2007a. kella 17.00 paiku Tartus X 3 asuvas majas isiklikul ajendil haaras K.S. rinnust lükates kannatanu pikali , seejärel lõi kannatanu pead vastu sektsioonikappi ning jalaga pea ja rindkerepiirkonda, põhjustades kannatanule - kulmuhaava, pea, näo ja kõrva verevalumid, rindkere põrutuse.

Sellega pani J.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

J.M süüdistatakse selles, et tema:

• 29.09.2006 kella 19.00 paiku Tartus, X 3 asuvas majas ähvardas A.K. tapmisega, milliseid ähvardusi pidas kannatanu reaalseteks.

• Ajavahemikul 10-15.01.2007 Tartus, X 3 asuvas majas ähvardas K.S. tapmisega, milliseid ähvardusi pidas kannatanu reaalseteks.

• 23.jaanuaril 2007 õhtul Tartus, X 3 asuvas majas ähvardas A.K. tapmisega, milliseid ähvardusi pidas kannatanu reaalseteks.

• Ajavahemikul kevad - sügis 2007 Tartus, X 3 asuvas majas ähvardas

korduvalt tapmisega A.K.`i ja K.S. A.K. ja K.S. pidasid neid ähvardusi reaalseks ohuks oma elule ja tervisele.

Sellega pani J.M toime KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Karistus 05.09.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline

vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 18 (kaheksateist) kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

• elada kohtu poolt määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

4 4 Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav J.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja KarS § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on J.M suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.M hüvitada menetluskulud:

- 991 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk

76; KrMS § 175 lg 1 p 4);

- 147 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS

§ 175 lg 1 p 4);

- 60 krooni 90 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk

70; KrMS § 175 lg 1 p 5);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, § 179 lg 1 p 2). Kaitsjatasu

Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 76).

Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav J.M kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik