1-08-2805\17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09. 2008. a Raplas Kriminaalasja number 1-08-2805 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Rahvakohtunikud Ülari Luisk ja Marelle Pihlak Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Kriminaalasi Z.R’i süüdistusasi KarS §-de 121 ja 113 järgi Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav

Z.R isikukood XXX, EV kodanik, emakeel

eesti keel, kesk-eriharidus, töökoht enne vahistamist: Soome

Vabariik OÜ STP Palvelu, elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxxx xx, varem karistamata, viibib vahi alla alates 16.09.2007.a.

Kaitsja Advokaat Sven Sillari

R E S O L U T S I O O N

Süüdi tunnistada Z.R KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 3(kolm) kuud.

Süüdi tunnistada Z.R KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega 8(kaheksa) aastat.

KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 8(kaheksa) aastat vangistust.

2

KarS § 68 lg.1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 16.09.2007.a.

Asitõendid - teksapüksid Grant Jeans, kauboistiilis saapad ja mobiiltelefon Nokia 2310 - tagastada

Z.R-ile (teksapüksid ja saapad peale kohtuotsuse jõustumist), CD plaat häirekeskuse salvestusega hoida kriminaalasja juures.

Välja mõista Z.R-ilt riigi tuludesse sundraha (kümme tuhat kaheksasada 10 875 seitsekümmend viis) krooni ja ekspertiisikulud (kuusteist tuhat kolmsada kaheksakümmend 16 385 viis) krooni.

Sundraha ja muud menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul

Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696. Tähtaegselt mittetasumise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule päeva jooksul 15 alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus tervikuna kättesaadav, so alates 1.10.2008.a. Vahi all olevale süüdistatavale ja tema kaitsjale hakkab apellatsiooni esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast.

Süüdistus ja prokuröri tõendid

Z.R-i süüdistatakse selles, et tema a. kella 22.00 paiku Juuru vallas Pirgu 15.09.2007. külas Suvila.21 majas tungis alkoholijoobes olles kallale K Kle ja lõi kannatanule rusikaga näkku. Köögis lõi ta kannatanut käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, mille tulemusena K K kukkus köögi põrandale. Põrandal lamavat K K lõi Z.R korduvalt kauboisaapaga jõuliselt näkku ja karjus, et tapab kõik I T „joobarid“ ära. Hoolimata sellest, et kannatanu oli abitus seisundis, jätkas Z.R kannatanu peksmist, lüües K K kauboisaapaga korduvalt

ja jõuliselt näkku, kehatüve ja ülajäsemete piirkonda, tekitades kannatanule ulatuslikud verevalumid kõõlustanul, ninaluude killulise murru, põrutushaavad ja verevalumid näo, keele ja huule piirkonnas, verevalumi vasaku silma sidekesta all, nahaalused verevalumid mõlema

kõrva ja pea piirkonda ning massiivse aju-kolju ja kehatüve kinnise tömbi trauma koos koljuluude murru, pehmekelmealuste verevalumite ja siseorganite(neeru ja maksa)vigastused, mis tõid kaasa kannatanu surma. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitas Z.R K

Kle vasaku munandikoti rebendi koos verevalumitega, verevalumid vasaku neeru

ümbritsevasse pehmesse koesse, kilpkõhre eesmisele pinnale, maksa alumisele pinnale ja peensoole kinnisti paremale poole, nahaalused verevalumid kehatüve piirkonda ja mõlemale ülejäsemele.

Pekstes K K valimatult ja jõhkralt rusikate ja jalgadega näkku ning keha piirkonda,

mille tagajärjel kannatanu suri, pani Z.R toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.R-i süüdistatakse veel selles, et tema alkoholijoobes olles .a. kella 22.00 15.09.2007

paiku Juuru vallas Pirgu külas Suvila 21 majas haaras I T juustest ja tiris ta juukseidpidi esimesele korrusele. Kui I T keelitas Z.R-i K K peksmist lõpetama, lõi Z.R I

T rusikaga näkku, põhjustades kannatanule näkku mitmeid verevalumeid, otsmikule 2 cm pikkuse haava ja ninaluumurru.

3 Seega, tirides I T juustest ja lüües kannatanut rusikaga näkku, pani Z.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise. Prokuröri hinnangul on Z.R-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga /I kd., t.l.2-15/, asitõenditega /I kd., t.l.26-28/, Z.R-i telefonikõne salvestusega (CD lisatud kriminaaltoimikule), surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr.232 /I kd., t.l.55-72/, kannatanute I T ja H K ning tunnistajate M P ja I T ütlustega, samuti kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi aktiga nr.27 /II kd., t.l.53-55/.

Süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht

Z.R tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi, kahetseb toimunut ning kinnitab, et ei soovinud kedagi tappa.

Kaitsja hinnangul tuleks Z.R-ile esitatud süüdistus KarS § 113 järgi ümber kvalifitseerida KarS §-de 118 p.1 ja 117 lg.1 ideaalkonkurentsina, kuna Z.R-i tahtlus

ulatus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseni, mitte aga surma põhjustamiseni. Surma

põhjustamise ettevaatamatusest pani Z.R toime hooletuse vormis, st ta ei näinud

kannatanu surma saabumist ette, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kaitsja leiab ka seda, et Z.R-ile karistuse mõistmisel tuleb kergendava asjaoluna arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust, samuti afektiseisundit, milline tal situatsioonist tingitult tekkis ja mille olemasolu ekspertiis on tuvastanud /II kd, t.l.53-55/.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et Z.R-i poolt kannatanu K K suhtes toime pandud kuritegu on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Maaslamavat kannatanut kauboisaapas jalaga pähe ja muudesse elutähtsatesse piirkondadesse pekstes pidi süüdistatav möönma mistahes tagajärje, sealhulgas surma saabumist, mis peksmise käigus ka saabus. Z.R-i arusaamist oma teo iseloomust kinnitab tema poolt vahetult peale kuriteo toimepanemist häirekeskusesse tehtud telefonikõne, kus ta teatab, et „lõin inimese maha“ ning palub saata kiirabi ja politsei. Samuti kinnitab seda objektiivne teopilt, milline kajastub sündmuskoha vaatlusprotokollis /t.l.2-15/, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis /t.l.55-72/ ja kannatanu I T ütlustes. Z.R-i poolt kannatanu I T suhtes toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona. Mõlemad kuriteod on Z.R toime pannud

otsese tahtlusega. Antud asjas puuduvad asjaolud, millised välistaksid Z.R-i poolt toime pandud tegude õigusvastasuse. Z.R on Toimunu tehioludest ja motiivist tingitult määras kohus süüvõimeline isik.

ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi. Ekspertiisiaktist /II

kd.,53-55/ nähtuvalt ei olnud Z.R-i võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida kuritegude toimepanemise ajal piiratud, kuigi ta viibis vihaafekti seisundis.

Karistuse valikul arvestab kohus järgmist:

Z.R on toime pannud ühe esimese ja ühe teise astme kuriteo, millised oma laadilt on suure ühiskonnaohtlikusega, kuid mille puhul näeb kohus ka mitut süüd kergendavat asjaolu. Z.R on nii eeluurimisel kui kohtus korduvalt avaldanud kahetsust toimunu suhtes, avalikult vabandanud K K vanemate ees ning kannatanu I Tga leppinud. Tunnustust vääriv on

süüdlase tegevus vahetult peale kuriteo toimepanemist, kui ta ise teatas juhtunust

4 päästeteenistusele ega lahkunud enne politsei tulekut sündmuskohalt. Sellise käitumisega aitas Z.R kaasa kuriteo avastamisele ning näitas oma valmisolekut vastutust kanda, mis kohtu hinnangul kinnitab ühtlasi ka kahetsuse olemasolu. KarS § 57 lg.1 p.4 kohaselt on üheks karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine

raske isikliku olukorra mõjul. Ei saa eitada, et olukord, milline 15.09.2007.a. hilisõhtul Z.R-i ühiskonnaohtliku tegevuse vallandas, oli tema jaoks emotsionaalselt raske. Nii Z.R kui I T kinnitasid kohtus, et nende suhted olid enne toimunut mõnda aega sassis,

kuid kumbki ei pidanud lahkuminekut lõplikuks. Tüli põhjuseks oli muuhulgas ka Z.R-i armukadedus. 15.09.2007.a. õhtul läks Z.R koju sooviga leppida, kaasas konjak ja šokolaad, kuid ilmselt ka väikese kahtlusega hinges ning kavatsusega I T kontrollida. Pilt, mis talle oma kodus avanes, tekitas afektiivse purske, mida Z.R arstide hinnangul oli

võimeline kontrollima, kuid mida ta teha ei soovinud, maandades kannatanute ja eelkõige oletatava rivaali arutu peksmise kaudu endasse kogunenud pingeid. Et süüdlase käitumine oli eelkõige kujunenud situatsioonist tingitud, kinnitab asjaolu, et 38.aasta vanune Z.R ei ole varem kuritegusid toime pannud. Süüd raskendavad asjaolud Z.R-i käitumises puuduvad. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Z.R-ile mõistetav karistus peaks jääma alla ettenähtud sanktsioonide keskmist määra.

Kohtunik: Anne Randjärv

Rahvakohtunikud: Marelle Pihlak

Ülari Luisk