4-08-6931\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-6931

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-6931 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Bruno Maide` (ik 37604094236) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 01.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,008430 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas

1. Jätta Bruno Maide` kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 01.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,008430 muutmata.

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085177126. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 01.06.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Tõnu Oro` poolt väärteoprotokoll nr AB959427 selle kohta, et 01.06.2008.a kella 00:31 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahkuranna külas juhtis B. Maide mootorsõidukit (Kia Sorento, r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi.

01.07.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,008430 on määratud B. Maide`le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 211 trahviühiku ulatuses, so 12 660 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud B. Maide` suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.

4-08-6931

2 (4)

Kaebuse sisu 15.07.2008.a (täiendatud kaebus 31.07.2008.a) esitas B. Maide Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. 15.07.2008.a kaebuses kaebaja tunnistab väärteo toimepanemist. B. Maide märgib, et antud joobeseisundis juhtimine oli kaebajale esmakordne. Arvestades, et kaebuse esitajal on sõiduki kasutamine seoses tööülesannete täitmisega vajalik ning asjaolu, et B. Maide kahetseb juhtunut, palub kaebaja vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi suurust ning jätta kohaldamata lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 31.07.2008.a kaebuses palub B. Maide täiendavalt uurida, kas tema suhtes 01.06.2008.a koostatud väärteoprotokoll on seaduslik ning kas kaebuse esitajale õiguste mitte selgitamine tõi kaasa vale otsuse väärteoasjas ja nende asjaolude ilmnemisel palub B. Maide tühistada tema suhtes kohaldatud lisakaristus. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt Priit Suve oma 19.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 49 lg 2 p 8 ja § 69 lg 1 p 8 järgi protokolli sissejuhatuses märgitakse isikule menetlustoiminguga seotud õiguste ja kohustuste selgitamine. Sama paragrahvi kolmande lõike kohaselt menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. 01.06.2008.a koostatud väärteoprotokolli originaaleksemplari pöördel, pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu, on menetlusaluse isiku allkiri.

VTMS § 70 lg 1 järgi väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. 01.06.2008.a koostatud väärteoprotokolli lahtris „Ütlused" on menetlusalune isik oma allkirjaga ja omakäeliselt kuupäeva märkimisega kinnitanud protokolli ärakirja kättesaamise kohta. Väärteoprotokolli pöördel olev esimene lõik selgitab täiendavaid menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, sealhulgas vastualuse esitamiseks 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. 03.06.2008.a, so kaks päeva peale väärteo toimepanemist ja VTMS § 69 lg 6 tähtaegu järgides, on B. Maide esitanud vastulause, kus avaldab kahetsust juhtunu pärast ning palub juhtimisõigust mitte peatada seoses töö iseloomuga. Väärteootsuses 01.07.2008.a on tõendina märgitud kahetsuskiri ja otsuse tegemisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsus.

Ülaltoodust nähtub, et menetlusalusele isikule oli tutvustatud õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS ette nähtud nõuetele. Vastulause esitamine menetlusaluse isiku poolt omakorda kinnitab, et temale oli õiguste- kohustuste sisu arusaadav. Vastulause sisu on kooskõlas väärteo toimepanemise asjaoludega. Taotluse esitamine lisakaristuse mittekohaldamise kohta kinnitab, et menetlusalusele isikule oli teada rikkumise eest mõistetava põhi- ja lisakaristuse liik ja määr. Sellest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku otsustada, mida ja kui palju ta peab vajalikuks selgitada kohtuvälist menetleja ametnikule. Ka varasem kokkupuude väärteomenetlusega (vt Karistusregistri õiendit) kohtuvälise menetleja tehtud otsusele kaebuse esitamine maakohtule kinnitab, et see ei ole B. Maide`le esmane kogemus ning tema käitumine ja teadmised ei ole võrdsustatavad esmase väärteo toimepanijaga.

Samuti selgitab menetleja, et väärteoprotokoll koostatakse kahes eksemplaris, millest teine, menetlusalusele isikule kätteantav, koostatakse isekopeerivale paberile. Asjaolu, et koopiale ei ole jäänud B. Maide allkiri, ei tee olematuks ülalviidatud VTMS sätete täimist ning menetlusaluse isiku allkirja väärteoprotokolli originaalil. Originaaldokumendid esitatakse kohtule koos käesoleva vastusega. Õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, kuid ei too endaga kaasa vale otsuse tegemise, kuivõrd nimetatud menetlustoiming ei kuulu ühe osana väärteokoosseisus tuvastatavate faktiliste asjaolude hulka. Küll aga võib menetlusõiguse oluline rikkumine halvendada menetlusaluse isiku olukorda sedavõrd, et tema osalemine väärteomenetluses on pea olematu ja ei ole kooskõlas kehtiva korraga. Antud juhul on selgituskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku paljasõnaline väide ja ei ole millegagi tõendatud.

LS § 7419 lg 1 alusel võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi 4. lõike alusel võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule

4-08-6931

3 (4) regulatsioonile. Et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega mõjutatav muudest teguritest, on Karistusseadustik (edaspidi KarS) jaganud otsuse tegijale juhised karistuse kohaldamiseks läbi etappide. KarS § 56 lg 1 annab selge suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavaid/raskendavaid asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õige on, et nii nagu põhikaristus, mõistetakse ka lisakaristus KarS § 56 ettenähtud alustel. Eelkõige kasutatakse lisakaristuse kohaldamist siis, kui see on vajalik mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks. KarS on andnud läbi § 56 võimaluse karistuse määramisel arvestada nii üld- kui ka eripreventiivseid võimalusi isiku mõjutamiseks.

Tutvudes 03.06.2008.a vastulause ja kohtule esitatud kaebusega saab järeldada, et menetlusaluse isiku tegevus on suunatud lisakaristuse tühistamisele. Ta ei vaidlusta rikkumise toimepanemisega seotud asjaolusid ega ka määratud põhikaristust. Kohtuväline menetleja mõistab menetlusalust isikut, kelle huvi juhtimisõiguse säilitamiseks, on seotud tööülesannete täitmisega ja elatise teenimisega. Samas ei saa jätta tähelepanuta ohtusid, mis kaasnevad mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Samuti nähtub Karistusregistri õiendist, et B. Maide on varasemalt puutunud kokku väärteomenetlusega, sh LS § 7419 järgi kvalifitseeritava rikkumisega seoses, kus oli peatatud temal ka juhtimisõigus. Menetleja märgib, et rikkumisi esineb harva ja määratud rahatrahvid on enamuses tasutud, kuid siiski ei ole B. Maide` käitumine laitmatu.

Kõnealuses asjas on menetleja kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra lähedane rahatrahvi ja alammääras lisakaristuse puhul. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema.

Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta B. Maide` kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 01.07.2008.a koostatud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

15.07.2008.a kohtule esitatud kaebuses ei ole B. Maide vaidlustanud tema poolt väärteo toimepanemist ning väärteomenetlustes tehtud toiminguid, paludes vaid vähendada temale karistuseks määratud rahatrahvi suurust ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas. Oma 31.07.2008.a kaebuses on kaebaja leidnud, et temale ei selgitatud seaduses ette nähtud korras menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi, mistõttu palub B. Maide kaaluda tema suhtes koostatud otsuse tühistamist lisakaristuse osas.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et B. Maide` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb

4-08-6931

4 (4) väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi VTMS § 150 järgi. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et väärteomenetluse käigus ei tutvustatud kaebuse esitajale VTMS § 19 sätestatud õigusi. Kohus leiab, et kaebaja vastuväited on ümber lükatud toimiku juurde lisatud väärteoprotokolliga nr AB959427. VTMS § 69 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Kõnealuse väärteoprotokolli pöördel olevas lahtris „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“ on selgelt näha, et B. Maide on andnud omakäelise allkirja eestikeelsete õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Kohtu hinnangul võivad kaebuse esitaja vastuväited temale õiguste ja kohustuste mittetutvustamise osas olla seotud asjaoluga, et kaebajale antud väärteoprotokolli eksemplaril ei ole antud allkirja. Kui väärteoprotokolli originaaleksemplari esileht on nö isekopeeruv, siis väärteoprotokolli pöördele võetakse menetlusaluse isiku allkiri eraldi. Seega on kohtu hinnangul tegemist pelgalt tehnilise probleemiga ning menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, mis oleks asjas kaasa toonud ebaõige lahendi. Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et asjas koostatud väärteoprotokoll on koostatud vastavalt VTMS-s ette nähtud nõuetele ning on seaduslik.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. B. Maide`t on kõnealuses väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 211 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning LS § 7419 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 211 trahviühikut, so 12 660 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, viimati 25.03.2008.a LS § 7435 lg 1 alusel, milline on Karistusregistri andmetel kehtiv. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole oma käitumisest järeldusi teinud ning eelnevalt määratud karistused ei ole suutnud mõjutada B. Maide`t seadusekuulekalt käituma. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et üksnes rahatrahvi kohaldamine ei avalda kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, mistõttu on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, so arvestades võimalust mõjutada B. Maide`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et B. Maide`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – määratud rahatrahvi vähendamiseks, juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks või selle tähtaja lühendamiseks – alus. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et oma käitumisega seadis kaebuse esitaja ohtu nii enda kui teiste võimalike kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu on tegemist äärmiselt vastutustundetu ning taunitava teguviisiga.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment`i poolt 01.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,008430 ei kuulu tühistamisele ning B. Maide` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Rubo Kikerpill Kohtunik