1-08-4471\7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

1-08-4471

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2008.a.. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4471 nr. 08230103473 / / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg 12. septembril 2008.a. Kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja Ivetta Tšernova

SÜÜDISTATAV:

E.G -elukoht : XXX, isikukood : XXX,kodakondsus: VF, haridus: põhi emakeel: vene, töökoht : ametlik puudub, varem kriminaalkorras karistatud : - Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1-§ 15 lg 2 alusel tingimisi v/k 6k, katseaeg 1a 10.07.2000 - Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3-§ 15 lg 2, KrK § 74 alusel tingimisi v/k 19.03.2001 5k, katseaeg 1a - Tallinna Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 1,2, § 185 lg 2, § 40 lg 1, § 10.04.2002 43 lg 4, lõplik KrK § 41 lg 1 alusel v/k 1a 1k - Tallinna Linnakohus KarS § 215 lg 2 p 1, § 424, § 63 lg 1 alusel vangistus 2a 20.02.2003 - Tallinna Linnakohus KrK § 197 lg 2 p1,2, § 139 lg 2 p 1,2, § 204 lg 3, KarS § 64 lg 1, 18.06.2003 § 65 lg 1 alusel vangistus 2a 3k - Harju Maakohus Liivalaia KarS § 215 lg 2 p 1-§ 25 lg 2, § 74, KarS § 238 lg 2 alusel 27.02.2006 tingimisi vangistus 1a 4k, katseaeg 3a

- 21.06.2007 Harju Maakohus KarS § 424 alusel vangistusega: 2k, KarS § 202 lg 1 alusel vangistusega: 2k, KarS § 274 lg 1 alusel vangistusega: 3k, KarS § 64 lg 1 vangistusega: 6k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega: 4k, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega: 1a 8k, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega: 1a 3k 22 p, KarS § 69 lg 1 alusel mõisteti 944 tundi tähtajaga 2a ning üldkasulik töö sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 6k ;Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld ,muudetud vahistamiseks alates 29.04.2008.a.

2

RESOLUTSIOON

Mõista süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 3(kolme) kuulise vangistusega . E.G

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada E.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kahe) kuuline vangistus.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt mõis- 21.06.2007 tetud karistuse - ühiskondlik töö 944 tundi ärakandmata osa s.o.904 tundi , ümberarvestatud

vangistuse päevadeks - 452 päeva ehk 1 (üks) aasta 3(kolm) kuud ja 6(kuus) päeva

vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista

E.G-le 1(üks) aasta , 5(viis) kuud ja 6(kuus) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks on vahistamise päev 29. aprill 2008.a.

KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 2- E.G-lt (kaheks) aastaks.

Tõkend- vahistamine jätta muutmata

Mõista välja , s.o kaitsjatasu (üks E.G-lt menetluskulud riigituludesse 1292.10 tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti) krooni ning sundraha (kuus 6525 tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus-

ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „

2800049777 E.G , 1-08-

4471, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse

resolutsioon kuulutatakse 12. septembril 2008.a.., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 30.septembril 2008.a. alates kella 14.00 vahistatud süüdistatavale saadetakse kohtuotsus vanglasse. ,

Süüdistus

E.G süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, uuesti, olles joobeseisundis kella 20.00 ajal juhtis 22.02.2008.a. Tallinnas, Õismäe teel mootorsõidukit Talbot Horizon reg nr 319 MAN.

Veel süüdistatakse E.G selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, olles joobeseisundis 29.04.2008.a. kella 00.27 ajal juhtis Tallinnas, Tehnika tn. maja nr. 16 juures mootorsõidukit VW Passat reg. nr. 216 ANB.

3 Seega, , E.G olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424

Kohtu järeldused. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.Süüdistatav E.G tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuriteo sündmuste kohta kohtuistungil süüdistatav loobus.

Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis,et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et peale süüdistatava E.G enda süüd kinnitavate ütluste on kuriteo episoodid tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega : 22. veebruari 2008.a. on episoodis kohtuotsusega /t.l.2-4/,millest nähtub, et E.G

21.06.2007.a. kohtuotsusega karistatud KarS § 424, § 202 lg.1 ja § 274 lg.1 järgi

vangistusega, mis on asendatud ühiskondliku tööga 944 tundi.22. veebruari 2008.a. joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 708/305 /t.l. 10/ nähtub , et E.G oli keskmine alkoholijoove /1,50 ‰ /, vanemkonstaabel Roman Zagorski ettekandega /t.l..13/, selle ettekande kohaselt peeti 22.02.2008.a. Tallinn Järveotsa tee 31 juures kinni punast värvi Talbot Horizon, mille juht E.G oli ilmsete joobetunnustega. Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja S M /t.l. 14-15/ Tunnistaja A B’I ütlustest /t.l. 23-24 / nähtub, et ta palus oma tuttavat E.G , et viimane aitaks Talbot Horizoni käivitada. E.G tuligi appi, istus rooli, käivitas mootori ja hakkas sõitma, sai olla rooli umbes kaks minutit, siis tuli politsei . Kas E.G oli kaine, ei oska tunnistaja kindlalt öelda, kuna oli ise purjus. 29. aprilli 2008.a. episoodis on peale E.G enda süüd kinnitavate ütluste kuritegu tõendamist leidnud järgmiste kirjalike tõenditega : abipolitseinik K. Järve ettekandega /t.l. 8/, millest nähtub, et 29.04.2008.a. 00.21 Toompuies- tee ja Nunne tänava juures olevas parklas seisis sõiduauto Volkswagen ,reg.nr. 216 ANB, mil- les olevad kaks isikut tarvitasid alkoholi. Sõiduk sõitis parkast ära ja politsei peatas sõiduki Tehnika 16 juures ning selgus, et autoroolis oli E.G, kellel oli alkoholijoove 1,26

mg/l.. E.G peeti kahtlustatavana kinni /t.l. 8 /. 29.04.2008.a. protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 13/ nähtub, et E.G oli alkoholijoove 2,54 ‰,

joovet isik ei vaidlustanud .E.G süüd tõendavad ka tunnistajate M M’I

29.04.2008.a. antud ütlused /t.l. 15/ ja 02.07.2008.a. antud ütlused /t.l. 69-70/, , tunnistaja

abipolitseinik Kersti Järve ütlused /t.l. 66-68/, millest nähtub, et 29.04.2008.a. Tehnika

tänaval kinnipeetud mootorsõiduki roolis oli E.G, kellel nad tuvastasid alkoholijoobe.

Asitõendeid kriminaalasjas ei ole ning antud kriminaalasjas puudub ka tsiviilhagi.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskenda- vaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemi- sest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus et E.G-le tuleb mõista karistuseks vangistus . Süüdistatavat on varem kriminaal- korras korduvalt karistatud nii varavastaste kuritegude kui ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis . E.G on varasemate kuritegude eest karistatud tingimisi vaba-

4 duskaotusliku karistusega , reaalse vangistusega ning viimasel korral 21. juunil 2007.a. kohtuotsusega asendati vangistus üldkasuliku tööga 944 tundi, tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat. Kriminaalhooldaja poolt esitatud andmetest nähtub, et kuni vahistamiseni 29.aprillil 2008.a. s.o. 10 kuuga oli E.G suutnud teha ühiskondlikku tööd ainult 40 tundi . Tema enda ütluste kohaselt oli ta vahepeal haige ning tõi selgituseks ka teisi vähe- veenvaid põhjusi, miks on ühiskondlik töö sisuliselt tegemata.Seega ei ole E.G suutnud endale selgeks teha, et juhul, kui süüdimõistetu ei tee ära ühiskondliku töö tunde, tuleb talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning isikul tuleb minna reaalselt vangistust kandma.Kohus leiab , et E.G ei ole teinud talle mõistetud eelnevatest karistustest mitte mingeid järeldusi, kuna pani uued , arutusel olevad kuriteo episoodid toime sisuliselt katseajal s.t. ajal, kui talle anti viimane võimalus mitte minna reaalselt vangistust kandma ja asendati mõistetud vangistus ühiskondliku tööga. Samas tunnistab süüdistatav oma süüd ja kahetseb., mis on karistust kergendavaks asjaoluks . Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühime- netluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärk on E.G puhul saa- vutatav ainult reaalse vangistuse mõistmisega . KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdi- mõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sund- raha 1,5 palga alammäära (6525.-krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu .

Kohtunik