Legislator Case Law & Legislation
1-08-11115\3 AI generated

1-08-11115\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-11115\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-11115

Legislator headnote

AI generated

1-08-11115\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-11115

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-11115

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-11115

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Irina Barkina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Irina Barkina (ik: 48605040221; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Irina Barkina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 28.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Irina Barkina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Irina Barkina on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.06.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7; § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistuseks ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis 5 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

2 Karistuse kandmise algus oli 08.12.2006.a ja lõpp on 07.06.2010.a.

I. Barkina kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, õpib, käib kunstiringis, spordisaalis, psühholoogi juures ja MTÜ-s . Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta , töökohta vabaduses ei ole.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Barkina vangistusest tingimisi vabastamisega elektroonilise valve alla, arvestades toimepandud kuriteo raskust, korduvat karistatust kriminaalkorras, narkootikumide väärkasutamist ning mitmete distsiplinaarkaristuste toimepanemist vanglas.

Irina Barkina taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta I. Barkina tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuse ajal on isikul 7 distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ennetähtaegset vabanemist ei toeta ning mainitud asjaoludest lähtudes ei toeta seda ka prokurör.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Barkina tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Barkina isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uimastisõltlane, vangistuse ajal on isikul 7 distsiplinaarkaristust.

Arvestades I. Barkina poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik